Stratigraafia mõisteid
Siin on loetletud stratigraafia, geokronoloogia ning dateerimisega seotud mõisteid.
A
muuda- Aaleni lade –
- absoluutne ajaarvamine –
- absoluutne kronoloogia –
- absoluutne vanus –
- Adavere lade –
- aegkond –
- Afebium –
- Agueoon –
- ajaarvestuse meetod –
- ajajärk –
- ajastik –
- ajastu (geoloogia) –
- Akvitaania lade –
- alamlade –
- Albi lade –
- aluskord –
- aluspõhi –
- Amata lade –
- Apti lade –
- Arhaikum –
- Aruküla lade –
- Aseri lade –
- asoikum –
- avamusala –
B
muudaC
muudaD
muudaE
muuda- Ectas –
- Ediacara – kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogilise skaala üksus (ajastu), mis vastavad ajavahemikule 600...542 miljonit aastat tagasi
- eelkambrium –
- Eoarhaikum –
- eoon (geoloogia) –
- Eotseen – kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogilise skaala üksus (ajastik), mis vastavad ajavahemikule 55,8...33,9 miljonit aastat tagasi
F
muudaG
muuda- Gauja lade –
- geokronoloogia –
- geokronoloogiline skaala –
- geokronoloogiline üksus – ajavahemik geoloogilises ajas
- geokronomeetria – geokronoloogia haru, mis tegeleb geoloogilise aja mõõtmisega absoluutsetes ajaühikutes
- geokronomeetriline üksus – ajavahemik geoloogilises ajas, mis ei põhine stratigraafial
- geoloogiline aeg – ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni
- geoloogiline korrelatsioon –
- geoloogiline läbilõige –
- geoloogiline profiil –
- giga-aasta –
- Guadalup (geoloogia) –
H
muuda- Hadaikum – mitteametlik kronostratigraafiline üksus, mis vastab ajavahemikule Maa tekkest kuni 3800 Ma
- Haljala lade –
- Hilis-Devon –
- Hilis-Juura –
- Hilis-Kriit –
- Hilis-Ordoviitsium –
- Hilis-Triias –
- Hirnanti lade –
- Holotseen – kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogilise skaala üksus (ajastik), mis algas 10 000 radiosüsiniku aastat tagasi ning kestab praeguseni
- Hunnebergi lade –
- Härma kihistik –
I
muudaJ
muudaK
muuda- Kainosoikum –
- Kallavere kihistu –
- Kambrium –
- Karbon –
- Katy lade –
- Kaugatuma lade –
- Keila lade –
- Ķemeri lade –
- Kernavė alamlade –
- Keskaegkond –
- Kesk-Devon –
- Kesk-Juura –
- Kesk-Kambrium –
- Kesk-Ordoviitsium –
- Kesk-Triias –
- kihilisus – settekivimeile iseloomulik tekstuur, mis väljendub üksteisele järgnevais kihtides
- kihistik –
- kiht – selgelt eristuvate kihipindadega, litoloogiliselt ühtlane, suure lateraalse ulatusega kivimkeha
- kivisöeajastu –
- Kriit (ajastu) –
- kronostratigraafia –
- kronostratigraafiline üksus – stratigraafiline üksus, mis on tekkinud kindla ajavahemiku jooksul
- Krüogeen –
- Kukruse lade –
- Kunda lade –
- Kuressaare lade –
- Kvaternaar –
- Kõrgekalda kihistu –
L
muuda- lade –
- ladejärk –
- ladekond –
- ladestik –
- ladestu – ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks
- lamav kiht – kiht, mis on sellel lasuva kihi all
- Lasnamäe lade –
- lasuv kiht – kiht, mis on tema all oleva lamava kihi peal
- Latorpi lade – vananenud kronostratigraafiline üksus (Ordoviitsiumi lade), mis on asendatud Hunnebergi ja Billingeni lademetega.
- Leivu alamlade –
- liivakivipaljand –
- Llandovery (geoloogia) –
- Loping (geoloogia) –
- Ludlow (geoloogia) –
- lõikumissuhete printsiip – seaduspärasus, mille kohaselt on geoloogiline struktuur, mis lõikab teist struktuuri lõigatavast struktuurist noorem
M
muuda- Mesoarhaikum –
- Mesoproterosoikum –
- Mesosoikum –
- Miotseen – kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogilise skaala üksus (ajastik), mis vastavad ajavahemikule 23,0...5,3 miljonit aastat tagasi
- Mississippi (geoloogia) –
N
muuda- Nabala lade –
- Narva lade –
- Neoarhaikum –
- Neogeen –
- Neoproterosoikum –
O
muuda- Oandu lade –
- Ohessaare lade –
- Oligotseen – kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogilise skaala üksus (ajastik), mis vastavad ajavahemikule 33,9...23,0 miljonit aastat tagasi
- Ordoviitsium –
- Orosir –
P
muuda- Paadla lade –
- Pakerordi lade –
- Paleoarhaikum –
- Paleogeen –
- Paleoproterosoikum –
- Paleosoikum –
- Paleotseen – kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogilise skaala üksus (ajastik), mis vastavad ajavahemikule 65,5...55,8 miljonit aastat tagasi
- Paljand
- Pennsylvania (geoloogia) –
- Perm (geoloogia) –
- Pihkva alamlade –
- Pinnakate –
- Pirgu lade –
- Pleistotseen – kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogilise skaala üksus (ajastik), mis vastavad ajavahemikule 1,80...0,0115 miljonit aastat tagasi
- Pļaviņase lade –
- Pliotseen – kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogilise skaala üksus (ajastik), mis vastavad ajavahemikule 5,33...1,80 miljonit aastat tagasi
- Porkuni lade –
- prekambrium –
- Přidoli (geoloogia) –
- Proterosoikum –
- põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind
- pärastjääaeg –
- Pärnu lade
R
muuda- Raikküla lade –
- Rakvere lade –
- Rēzekne lade –
- Rhyac –
- Rootsiküla lade –
- rööplasumus – selliste kivimkehade lasumus, mille vahel ei ole põiksust
S
muuda- Salaspilsi lade –
- Sandby lade –
- settelünk – katkestus setete ladestumises või ajavahemik, mille jooksul settinud setted või neist moodustunud settekivimid pole säilinud
- Sider –
- Silur –
- Snetnaya Gora alamlade –
- Stather –
- Steno seadus –
- stratigraafia – geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust
- stratigraafiline järjestus –
- stratigraafiline korrelatsioon – läbilõigete rööbistamine sarnaste üksuste vastavusse seadmise kaudu
- stratigraafiline liigestamine – sarnaste omadustega lõikude eristamine üksikus läbilõikes
- stratigraafiline läbilõige –
- stratigraafiline lünk –
- stratotüüp –
- suhteline vanus –
- suletiste printsiip – geoloogiline seaduspärasus, mille kohaselt saavad kivimi koostises esineda vaid vanema kivimi fragmendid
- superpositsiooniprintsiip –
T
muuda- Tertsiaar –
- Tilžė lade –
- Ton –
- Tremadoci lade –
- Triias –
- Türisalu kihistu –
U
muuda- Uhaku lade –
- Uusaegkond –
V
muudaW
muudaÖ
muudaÜ
muuda- ülemladekond –
- ülemladestu –
- Ülgase kihistu –
- Ürgeoon –