Tõravere
Tõravere on alevik Tartu maakonnas Nõo vallas.
| Tõravere | |
|---|---|
 Tõraveres asuva Tartu Observatooriumi peahoone | |
Pindala: 3,2 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 299 (1.01.2020)[2] | |
|
EHAK-i kood: 8512[3] | |
| Koordinaadid: 58° 16′ N, 26° 28′ E | |
  | |
 |
Nime päritolu
muudaAsulat on esmamainitud 1582. aastal nimega Therrawera. Seejärel on seda kirjutatud kujul Terafehr (1627), Der(r)efer (1638) ja Terrafer (1839).[4]
Lauri Kettunen on võrrelnud Tõravere nime Taani hindamisraamatus oleva kohanimega Tõristevere (Toruestœuœrœ, 1419 nimetati seda Tirwestevere) ja pidas võimalikuks mõlema lähtumist sõnast "tõrv" või "toru" (seda hääldati vanasti kujul torvi). Kuid Tõravere nime varasemad kirjapanekud ei sisalda v-d vere-lõpust eespool ja sellepärast võib nimi lähtuda ka muust sõnast, näiteks "tõra" ('silla jäätõke'), "tõra" ('tüli, riid') vms. 16. sajandil esines isikunimi Thoro.[4]
1939. aastal üles kirjutatud rahvajutu järgi elas sealkandis loomi ja kalu õginud koletis, kes magades tegi nii suurt lõrinat, et teda hakati Tõraks kutsuma. Kalevipoeg ajanud teda taga ja tapnud ta Elva jõe ääres. Eluka veri värvinud jõevee ja pinnase punaseks, mistõttu hakatud ümbruskonda Tõravereks kutsuma.[4]
Asula ajalugu
muudaKüla kujunes kohta, kus Liivi sõja ajal 1558. aasta novembris toimus kokkupõrge Vene ja ordu vägede vahel. Tuulemäe ja Vapramäe vahelisel alal toimusid verised lahingud ka 1919. ja 1944. aastal.[5]
Tõravere lähedal Vapramäel on vennaskalm mälestuskiviga, millel on eesti, vene ja hiina keeles kiri "Igavene kuulsus vapratele hiina punaarmeelastele, kes langesid võitluses nõukogude võimu eest". Sinna on maetud kaks Vabadussõjas Vapramäe lahingus 16. jaanuaril 1919 langenud hiinlast, kes kuulusid Punaarmee miinipataljoni.[5][6]
Tõraveres asub Tartu Observatoorium, Eesti suurim professionaalne astronoomiauuringute keskus. Observatoorium asub Tartust 22 km kaugusel ja Tõravere raudteepeatusest 1,2 km loodes Tuulemäel[5]. Tartu Observatooriumi vaatluskeskus rajati Tõraverre aastatel 1958–1964. Tõraveres paikneb Eesti suurim, 1,5-meetrise peegliga teleskoop, mis töötab alates 1975. aastast.
Observatooriumi juures tegutseb alates 1964. aastast Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam.[7]
Vapramäe lael peeti varem jaanikuid ja laulupidusid, nüüdseks on see paik metsa kasvanud. Keset laulupeoplatsi kasvas suur pärn, mis murdus 1967. aasta augustitormis. Kuulu järgi olevat selle pärna istutanud Karl XII ja seda kutsuti Karl XII pärnaks.[5]
Asula tänapäeval
muuda
Aleviku peatänav kannab Observatooriumi tänava nime. Samuti asuvad seal Torni ja Tiigi tänav.
Mööda aleviku läänepiiri voolab Elva jõgi ja selle lõunapiiri lähedal kulgeb Nõo oja. Aleviku lõunaosa läbib Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee.
Teisel pool maanteed otse küla piiri taga Voika küla territooriumil asub Tõravere raudteepeatus. Ka Vapramäe raudteepeatus jääb Tõraverre[5].
Tõraveres Jaagupi talu maa-alal asub 3.–5. sajandist pärit kivikalme, mida nimetatakse Jaagupi tarandkalmeks. 1930. aastail toimusid seal väljakaevamised.
Tõravere pargis on päikesekell.[5]
Elva jõe ääres Tepripalus on võsu-mägisibula (Sempervivum soboliferum) kasvukoht.[5]
Viited
muuda- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Eesti kohanimeraamat, lk. 688–689
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Tõravere alevik Eestigiid. Vaadati 25. juulil 2018.
- ↑ Vapramäe õpperaja kirjeldus, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse koduleht (vaadatud 24.03.2019)
- ↑ Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam Riigi Ilmateenistus
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tõravere |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Tõravere |