Tõrs

Tõrs on suur silindriline või ülalt pisut ahenev laudnõu.^[1]^[2]

Saarte murdes ja läänemurdes on nimetatud ka sõnaga "tann", Lõuna-Eesti murretes tõrike, võru murdes tõrdu.^[3]

Kirjeldus

Tõrs oli vanasti Eesti suurim laudnõu või ummik, suuremate tõrte (õlletõrte) kõrgus ja läbimõõt pealt kõikus 1 meetri ümber, allosa võis olla kõrgusest kuni 20 cm laiem. Tõrred olid harilikult jalgade ja kaaneta, eraldi tõrrejalal (raejalgadel) seisvad ning nende maht oli tavaliselt 200–300 liitrit. ^[4]

Tõrres hoiti soolvees liha, säilitati kapsaid, teravilja, tehti õlut, leotati pesu, pargiti nahka, vanutati riiet, tallis või laudas hoiti vett jne.^[1]

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. lk 321
↑ Tõrs. Eesti keele seletav sõnaraamat, vaadatud 21. veebruar 2022.
↑ Tõrs. Väike murdesõnastik, vaadatud 18. veebruar 2022.
↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 210

Kirjandus

Ants Viires. "Eesti rahvapärane puutööndus". Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1960

Välislingid

[Rahvakultuuri_leksikon-1] 1,0 ^1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. lk 321

[Seletav-2] Tõrs. Eesti keele seletav sõnaraamat, vaadatud 21. veebruar 2022.

[Murdes-3] Tõrs. Väike murdesõnastik, vaadatud 18. veebruar 2022.

[Etnograafia_sõnaraamat-4] Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 210

[1]

[2]

[3]

[4]