Tõrva Gümnaasium
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Tõrva Gümnaasium on üldhariduskool Valga maakonnas Tõrva vallas Tõrva linnas aadressil Puiestee 1.
| Tõrva Gümnaasium | |
|---|---|
 Tõrva Gümnaasiumi siseõu | |
| Asutatud | 1917 |
| Kooli tüüp | gümnaasium |
| Direktor | Maarja Kallis |
| Õpilasi | 454 |
| Õpetajaid | 48 |
| Linn | Tõrva |
| Maakond | Valga maakond |
| Vald | Tõrva vald |
| Aadress | Puiestee 1, 68606 |
| Koduleht | http://www.torva.edu.ee |
 | |
Kool tegutseb alates 1922. aastast Tõrva kirdeservas Õhne jõe kaldal asuvas hoones, kus tegutsevad ka Tõrva Muusikakool, mitmed huvialaringid (mudilaskoor, koorilaul, rahvatants, näitering, loodussõprade ring, veebistuudio, sportmängud, käsitööring ja kunstiring) ja AO eksamikeskus, võimalik on läbida arvutikursusi ja õppida prantsuse keelt. Alates 2023. aasta juulist on kooli direktor Maarja Kallis. Koolis töötavad 48 õpetajat, õppealajuhataja, sotsiaalpedagoog, kooliõde, kantselei sekretär, huvijuht, raamatukoguhoidja ja logopeed. 2022. aastal õppis koolis 454 õpilast. Koolis tegutsev õpilasesindus esindab õpilasi ja korraldab üritusi. Koolil on täissuuruses staadion, jalgpalli-, tennise- ja korvpalliplats, kooli ümbritsevas pargis on suusa- ja jooksurajad. Koolimajas asuvad spordi-, jõu-, aeroobika- ja lauamängude saal. Kooli lähistel toimuvad suusa- ja kergejõustikuvõistlused.
Ajalugu
muuda20. sajandi alguses hakkas Tõrva asula rahvaarv kiires tempos kasvama ning sellest sai ümbritseva piirkonna tähtsaim keskus. Kuigi Tõrvas oli sel ajal juba kaks kooli (nn Lintsi kool ja Kirikukool), tekkis linnal vajadus keskõppeasutuse järele. 1914. aastal asutati Tõrva Kõrgema Neljaklassilise Algkooli Avamise ja Toetamise Selts, mis asutas 17. oktoobril 1917 omal jõul erakooli. Koolile otsiti kuu aja jooksul juhataja ja õpetajad ajalehtede kaudu ning 15. novembril 1917 avati kool pidulikult.[1]
Algul sarnanes kooli õppekava keskkooli algastme omaga, kuid kool kasvas peagi üle keskkooliks. 1920. aastal sai kooli juhatajaks Madis Reisenbuk, kes leidis kooli uuele hoonele looduslikult sobiva paiga Õhne jõe ja Tõrva Vanamõisa järve vahelisel alal, kus kool asub tänapäevalgi. Koolihoonet hakati ehitama 16. juulil 1922. Samal aastal saadi avaliku kooli õigused ja nimetati ametlikult Tõrva Reaalgümnaasiumiks. Uus seitsme klassiruumiga koolihoone valmis 1924. aastal. 1924/1925. õppeaastaks loodi koolis nii reaal- kui ka humanitaarharu ning kool nimetati ümber Tõrva Gümnaasiumiks. Teistel andmetel kandis kool aastatel 1923–1936 nime Tõrva Ühisgümnaasium.[2][1] Aastatel 1937–1938 ehitati koolimaja ulatuslikult ümber. Ehitati välja kolmas korrus, trepikojad, võimla ja abiruumid.[1]
Kui enne Nõukogude aega võeti õpilasi kooli vastu katsetega, siis 1940. aastal kaotas Nõukogude okupatsioon haruõppe, gümnaasium nimetati ümber Tõrva Keskkooliks, kehtestati kohustuslikus korras vene keele õpe ja kõik soovijad võeti valimatult kooli vastu. 1943. aastal muudeti koolimaja ajutiselt saksa sõjaväehaiglaks.[1] 1. septembril 1952 liideti kooliga Tõrva linna 6-klassiline algkool, mis tekitas koolihoonetes terava ruumipuuduse, mida süvendas koolide üleminek ainekabinetsüsteemile.[1] Koolimaja juurdeehitust alustati 20. märtsil 1975. Juurdeehitis valmis 1979. aastal, andis koolile juurde 19 õpperuumi ja söökla ning valmis uus katlamaja ja alajaam. 1985. aastal alustas Tõrva Keskkooli ruumides tööd ka Tõrva Lastemuusikakool.[1]
1991. aastal valmis kooli asfaltkummikattega staadion, võeti kasutusele esimene arvutiklass ning avati haruõpe. 1995. aastal ennistati Tõrva Gümnaasiumi nimi. 1998. aastal võttis Tõrva Linnavolikogu vastu otsuse ühendada Patküla Põhikool Tõrva Gümnaasiumiga, kuid koolihoones valitseva ruumipuuduse tõttu otsustati ühinemine juurdeehituse valmimiseni edasi lükata.[1] Juurdeehituse projekt valmis 2000. aastal eesmärgiga lõpetada ehitustööd kahe kuni nelja aasta jooksul, kuid 2003. aastal otsustati rahaliste raskuste tõttu ühendada kaks kooli nii, et õpilased jäid samadesse õppehoonetesse. 1. septembril 2004 valmis juurdeehituse esimene järk. Kool sai juurde raamatukogu, 63-kohalise auditooriumi, arvutiklassi, õpilasomavalitsuse ruumi, kohviku, 10 ainekabinetti, tööruumid sotsiaalpedagoogile, logopeedile ja õpetajatele. Juurdeehituse teine järk, mida põhiliselt rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist, lõpetati ehituslikult 2005. aasta kevadel ja avati pidulikult 1. septembril 2005. Juurdeehituse selles osas paiknevad poiste ja tütarlaste tööõpetuse ruumid, spordi-, jõu-, aeroobika- ja lauamängude saal, spordisaalide riietusruumid ja abiruumid.[1]
Kooli direktorid
muuda- 1917–1918 August Raud
- 1918–1919 Alfons Schilling
- Elmar Kikkas (ajutiselt)
- Ernst Jaakson (ajutiselt)
- Karl Maasik (ajutiselt)
- 1920–1932 Madis Reisenbuk
- 1932–1940 Martin Kand[3][4]
- 1940–1945 Aleksander Rikken
- 1946–1952 Arnold Tomberg
- 1952–1953 Erich Märtson
- 1953–1964 Arnold Tomberg
- 1964–1970 August Lihten
- 1970–1989 Adu Sepp
- 1989–2023 Ivar Hanvere
- 2023– Maarja Kallis
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Ajalugu. Tõrva Gümnaasiumi veebisait.
- ↑ https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.4234;jsessionid=23D99FB5D395F4D69A664FDE3A90A366 (vaadatud 31.08.2015)
- ↑ 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261., Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940
- ↑ 1104. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 265., Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940
Välislingid
muuda