Tõrva kirik
Tõrva kirik (ka Tõrva kirik-kammersaal) on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku koosseisus oleva Helme Maarja koguduse omandisse kuuluv kirik ja kultuuriürituste toimumispaik.
| Tõrva kirik | |
|---|---|
 Vaade kirikule lõunast | |
| Riik |
 Eesti |
| Asukoht |
Valga tänav 42a Tõrva linn Valga maakond |
| Ehituse algus | 1903 |
| Ehituse lõpp | 1905 |
| Koordinaadid | 57° 59′ 59,5″ N, 25° 55′ 46,9″ E |
Kirik asub Valga maakonnas Tõrva vallas Tõrva linnas aadressil Valga 42a.
Ajalugu
muuda1882. aastal saadi Riias asuva konsistooriumi luba Soontaga-Roobe-Parve Venemaa õigeusu kiriku koosseisu kuuluv kogudus Tõrva üle viia, kuna selle senine kirikuhoone oli kaheksa aastat tühjana seisnud.
Kirik ehitati Tõrvasse algselt Venemaa õigeusu kiriku koosseisu kuuluva kirikuna aastatel 1903–1905 Vene riigi raha eest. Ehitusmeister oli Karl Šurin. Kirik ehitati maakivist ja kaeti telliskivivooderdisega. Kahe kupli ja kellatorniga kirikut kattis tsinkplekist kelpkatus ja sammasesist püramiidkatus. Hoone kütmiseks oli kaks raudahju. Kiriku kõrvale ehitati ka preestri- ja köstrimaja. 28. detsembril 1905 toimus kiriku pidulik pühitsemine Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse Sündimise kiriku nime all.
Septembris 1944 sai kiriku katus ja kellatorn mürsutabamusi, mille tagajärjel kukkus kellatorn paari kuu möödudes kiriku katust lõhkudes alla. 1951. aastal leidis piiskop Roman, et Helme-Tõrva kogudus tuleb laguneva kirikuhoone tõttu sulgeda. Purustatud hoone oli järgnevate aastate jooksul nii kooperatiivi lina- ja tsemendiladu, piimakombinaadi jääkelder kui ka võimla.
1987. aastal alustas Valga kolhooside ehituskontor (Valga KEK) lagunenud kiriku ümberehitamist noorte spetsialistide väljaõppekeskuseks, kuna hoonet ei lubatud kirikuks taastada. Seoses Nõukogude Liidu võimu nõrgenemisega renoveeriti hoone 1990. aasta detsembriks AS Tõrva Ehituskontori poolt kirik-kammersaaliks.
1993. aasta oktoobris otsustas AS Tõrva Ehituskontor kammersaali 600 000 krooni eest koos sisustusega Tõrva linnale müüa, kuid Tõrva Linnavalitsusel ei jätkunud tehinguks raha. Sama aasta detsembris ostis ettevõte AS Granat kirikuhoone oksjonilt 1,2 miljoni krooni eest, kuid pani selle 1994. aastal 2,4 miljoni krooni eest müüki. Samal aastal ostis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium selle 2 miljoni krooni suurust laenu võttes Helme kogudusele.
Haldus ja tegevus
muudaKuigi 1994. aastal sai kiriku omanikuks EELK Helme kogudus, avaldas Tõrva linnavalitsus 2007. aastal soovi kirik esindushooneks ära osta.[1]
Tõrva kirikus tegutseva koguduse hallata on ka Helme kalmistu, mis paikneb linna loodepiiril.[2]
1997. aastast juhib hoone tööd Sihtasutus Tõrva Kirik-Kammersaal.[3] Sihtasutuse põhilised rahastajad on Tõrva Linnavalitsus, Helme Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital ja eraettevõtted.[4] 1997. aastal sõlmis sihtasutus koostöölepingu Eesti Kontserdiga. Aastas toimub kirik-kammersaalis keskmiselt 80–115 üritust: 15–20 näitust ja 35–40 kontserti, lisaks loengud, aktused, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, jumalateenistused, vastuvõtud, konverentsid. Kirik-kammersaalis on laulatatud abielusid, tähistatud kuldpulmi ja toimunud ristimisi. Aastas külastab Tõrva Kirik-Kammersaali 6000–7000 inimest.
Vaated kirikule ja kabelile
muuda-
Vaade kirikule edelast -
Vaade kirikule loodest -
Helme kalmistu kabel. Vaade edelast -
Helme kalmistu kabel. Vaade kagust
Viited
muuda- ↑ "Tõrva linnavalitsus tahab kirik-kammersaali endale osta". Valgamaalane. 15.02.2007. Vaadatud 03.01.2008.[alaline kõdulink]
- ↑ "Helme kalmistu". Helme valla koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.10.2017. Vaadatud 03.01.2008.
- ↑ Arvo Lasting (09.11.2007). ""Helme vennastekoguduse palvemaja lugu"". Eesti Kirik. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Vaadatud 05.01.2008.
- ↑ "Kultuur - Kirik-Kammersaal". Tõrva Linnavalitsuse koduleht. Vaadatud 05.01.2008.
Kirjandus
muuda- Ilmar Kõverik, Hans Salm. "Tõrva kirik-kammersaali 100 aastat". 2006. 160 lk