Türgipunane
Türgipunane on punane värvitoon, mis on saanud nime Türgis asuva linna järgi, kus seda värvi puuvillast tekstiili toodeti – vana nimega Adrianoopol, nüüd Edirne (prantsuse keeles rouge d'Andrinople)[3]. Tegemist pole kindla värvaine värvusega (levinuim värvitaim türgipunase jaoks oli krapp, kuid kasutati ka teisi värvitaimi ja -loomi), vaid vastupidava säravpunase värvuse andis tekstiilile eriline värvimisprotsess[4].
| Türgipunane | |
|---|---|
| Värvi koordinaadid | |
| Hex kood | #A91101 |
| sRGBB (r, g, b) | (169, 17, 1) |
| CMYKH (c, m, y, k) | (0, 90, 99, 34) |
| HSV (h, s, v) | (6°, 99%, 66%) |
| Allikas | code-couleur.com[1][2] |
|
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti) H: Normaalolukorras [0–100] | |
Ajalugu
muuda
Euroopa kangatrükitööstuses sai murranguliseks aasta 1797, kui avastati kaua saladuses hoitud materjal puuvillase lõnga ja kanga türgipunaseks värvimise kohta krapiga. Krappi oli sinnamaani edukalt kasutatud villa ja siidi värvimiseks. Krappi kasutati puuvilla värvimisel Indias ja Türgis ning see oli puuvillakiu värvainet mittesiduvate omaduste tõttu mitme-etapiline ja keerukas protsess. Lisaks taimsele komponendile eeldas värvimise protseduur mitmete lisaainete nagu leelise, õli, potase, maarjajää, lambasõnniku, parkainete jm kasutamist ning kanga mitmekordset keetmist, pesemist ja kuivatamist värvimisprotsessi vältel.
Esimeseks punaste kangaste trükkijaks võib pidada Prantsusmaa idaosas Mulhouse’is asutatud ettevõtet Nicholas Koechlin & Feres, kus 1809. aastal alustati punasepõhjalise, musta neerumustriga kanga tootmist, mida nimetati merinos. Mõni aasta hiljem leidis kompanii kolorist viisi, kuidas pleegitavate ainete ja mineraalsete pigmentide abil kanda algselt punaseks värvitud kangale mitmevärvilisi kujutisi. Katsetusi jätkates jõuti 1820. aastal meetodini, kuidas kroomkollasega söövitamise abil toota lihtsal viisil kahevärvilist kangast.
Euroopast jõudis punaste kangaste trükkimise tehnika Venemaale. Türgipunast värviekstrakti hakati Venemaale importima 1800. aastatel Prantsusmaalt ja Hollandist. Enamjaolt Vladimiri kubermangu koondunud Venemaa tekstiilitrükitööstuse edu rajanes sitsikangale, mis oli muudest mustrilistest tekstiilidest odavam materjal ning talupoegade ja töölisklassi hulgas väga populaarne.
Eestis
muudaTürgipunased trükitud mustriga vabrikurätikud ja vabrikuriidest – kallisseltsi riidest – põlled on 19.–20. sajandil kuulunud rahvariiete juurde ja traditsiooni soovitakse tänapäevalgi hoida[5][6].
- Kihnu kogukonnas peetakse kõige hinnatumaks just 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses Venemaal Vladimiri kubermangus Aleksandrovi maakonna vabrikutes toodetud punasepõhjalisi nn kallisseltsi rätikuid, mida mujal maailmas tuntakse põhitooni Türgi punase nime all. Kallisseltsi rätikute omamine on Kihnu kogukonnas omamoodi staatusesümbol – uhkemaks ja rikkamaks peetakse seda, kel rohkem rätikuid; rätikute ringlemist jälgitakse väga tähelepanelikult ning kõige hinnalisemaid rätikuid kantakse vaid oluliste elusündmuste puhul.[7]
Viited
muuda- ↑ Couleurs #R. - code-couleur.com
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. mai 2019. Vaadatud 11. juunil 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Rouge d'Andrinople
- ↑ Ajakiri "Türgi punane" / Turkey Red Journal Liis Luhamaa blogi
- ↑ Kihnu naise rahvarõivad rahvaroivad.folkart.ee
- ↑ Kihnu naised uhkeldavad Ameerikamaa põlledega Pärnu Postimees, 7. märts 2009
- ↑ Mari Pukk. Trükimustrilised pearätikud Kihnu kultuuriruumis. – Käekirjad. Studia Vernacula 2016