Tahiti

Tahiti on Prantsuse Polüneesias asuv saar, üks Tuulepealsetest saartest.

Tahiti
Tahiti-Nui ja Tahiti-Iti (satelliidifoto)
Ümbritseb	Vaikne ookean
Koordinaadid	17° 40′ S, 149° 28′ W
Pindala	1042 km²
Pikkus	61 km
Laius	29 km
Kõrgeim koht	Mont Orohena (2241 m)
Elanikke	191 779 (2022)

See asub Vaikse ookeani keskosas. Lähim suurem maismaa Tahitile on Austraalia. See asub Moorea saare lähedal, 4400 kilomeetrit Hawaiist lõunas, 7900 km kaugusel Tšiilist ja 5700 km kaugusel Austraaliast. Tahiti on Prantsuse Polüneesia kõrgeim ja suurim saar. Saare laius on 45 km ja pindala 1045 km².

Tahiti on Prantsuse Polüneesia majanduslik, kultuuriline ja poliitiline keskus. Prantsuse Polüneesia pealinn Papeete asub Tahiti looderannikul. Piirkonna ainus rahvusvaheline lennujaam Faʻaʻā rahvusvaheline lennujaam asub Tahitil Papeete lähedal.

Loodus

Saar vulkaanilise tekkega. See on kõrge ja mägine ning on ümbritsetud korallrahudega. Kõrgeim tipp on Mont Orohena (Mouʻa ʻOrohena; 2241 m). Roonui mägi ehk Ronui mägi (Mouʻa Rōnui) tõuseb kagus 1332 meetrini.

Saar on jagatud kaheks ligikaudu ümmarguseks osaks, mida ühendab Taravao maakitsus. Need on Tahiti Nui ('suur Tahiti') loodes ja palju väiksem Tahiti Iti ('väike Tahiti', ka Taiʻarapū) kagus. Kummagi osa keskmes on vulkaanilised mäed.

Tahitil on lopsakad vihmametsad ning palju jõgesid ja koski, sealhulgas Papenoʻo põhjaküljel ja Fautaua juga Papeete lähedal.

Elanikkond

Saare elanikkonnast umbes 70% on polüneeslased, ülejäänud moodustavad eurooplased, hiinlased ja segapärandiga inimesed. Selle elanikkond oli 2017. aastal 189 517. Kogu Prantsuse Polüneesia elanikkonnast moodustavad Tahiti elanikud 68,7%. 2022. aasta rahvaloenduse järgi elab saarel 191 779 inimest.

Tahiti Nui rannik on tihedalt asustatud, eriti pealinna Papeete ümbruses. Tahiti Nui siseosa on peaaegu täielikult asustamata. Tahiti Iti on jäänud isoleerituks, kuna selle kaguosa (Te Pari) on ligipääsetav ainult paadiga või jalgsi.

Saare ainus ametlik keel on prantsuse keel, kuid laialt räägitakse ka tahiti keelt.

Ajalugu

Algselt asustasid Tahiti polüneeslased aastatel 300–800 pKr. Esimese eurooplasena jõudis 1767. aastal saarele Samuel Wallis. Saar kuulus Tahiti kuningriigi koosseisu kuni Prantsusmaa selle 1880. aastal annekteeris. See kuulutati Prantsusmaa kolooniaks ja selle elanikest said Prantsusmaa kodanikud.

22. septembril 1914 ründas saart Saksa Ida-Aasia eskaader Maximilian von Spee juhtimisel.

Kirjandus

• Olev Remsu, "Paradiisisaared Tahiti ja Tonga", Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001.