Tartu Ülikooli õpetajate seminar

Tartu Ülikooli õpetajate seminar
Asutatud	2001
Linn	Tartu
Maakond	Tartu maakond
Aadress	Jakobi tänav 5, Tartu

Tartu Ülikooli õpetajate seminar on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna haridusteaduste instituudi osakond, kus koolitatakse klassiõpetajaid (bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õpe) ja koolieelse lasteasutuse õpetajaid (bakalaureuse- ja magistriõpe). Seminar asub alates 2022. aasta märtsist haridusteaduste instituudi renoveeritud õppe- ja teadushoones aadressil Jakobi tänav 5. Enne seda asus seminar aadressil Salme tänav 1a olevas koolihoones.

Tartu Ülikooli õpetajate seminar tekkis 1. juulil 2001 Tartu Õpetajate Seminari liitmisel Tartu Ülikooliga ja on Tartus 1828. aastal tegevust alustanud saksakeelse Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminari järjepidevuse kandja. Seminar on asutamisest saadik kandnud mitut nime, millest tuntum on Tartu Õpetajate Seminar. Läbi aegade on seminaris hariduse saanud paljud tuntud Eesti haritlased.

2001. aastal Tartu Ülikooli haridusteaduskonnaga liidetud Tartu Õpetajate Seminar nimetati Tartu Ülikooli koosseisus Tartu Ülikooli õpetajate seminariks. Seminaris oli kaks lektoraati: alus- ja alghariduse ning koolimuusika lektoraat. Seminar koolitas klassiõpetajaid nii eesti (1.–6. klassini) kui ka vene õppekeelega koolidele, muusikaõpetajaid, alushariduse pedagooge ja koolieelse lasteasutuse õpetajaid. Seminar korraldas ka õpetajate täienduskoolitust.

2007. aastast kuulus seminar Tartu Ülikooli haridusteaduskonna koosseisu töökorraldusliku üksusena.

Alates 2010. aastast oli seminar Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna haridusteaduste instituudi allüksus.

Alates 2016. aastast kuulub haridusteaduste instituut Tartu Ülikooli sotsiaalvaldkonna alla ning õpetajate seminari nime all jätkab tööd haridusteaduste instituudi osakond, mis vastutab lasteaia- ja algklassiõpetajate ettevalmistamise eest.

Ajalugu

1828–1889 Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar

Pikemalt artiklis Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar

7. augustil 1828 alustas Tartus tööd Venemaa Keisririigi rahastatav saksakeelne kinnine õppeasutus, mille ülesanne oli valmistada ette algkooliõpetajaid. Selle esimene juhataja oli tuntud eesti keeleuurija ja kirjandusloolane Dietrich Heinrich Jürgenson. 1. juulil 1889 suleti seminar keisri käsul. Kooli vara anti üle 1878. aastal asutatud Tartu II Õpetajate Seminarile, hooned Tartu 4-klassilisele linnakoolile. Alles jäi seminari harjutuskool.

1878–1918 Tartu II Õpetajate Seminar (Jurjevi Õpetajate Seminar)

1893 nimetati Tartu II Õpetajate Seminar ümber Jurjevi Õpetajate Seminariks (Юрьевская (б. 2-я Дерптская) учит. семинар).
Kool oli vene õppekeelega ja direktoriteks vene rahvusest tulised venestuspoliitika pooldajad. Neist tuntuim oli Aleksei Troitski.
Võistluseksamite alusel võeti ettevalmistusklassi vastu noormehi, kel vanust vähemalt 15 aastat. Teadmiste kontroll hõlmas algkooli teises astmes omandatut. Õppeaeg seminaris kestis neli aastat.
1909. aastal sai seminar enda käsutusse Puškini Tütarlaste Gümnaasiumi hoone Pepleri tänaval.
Novembris 1917 evakueeriti seminari varad ja arhiiv Uuralitesse ja Hersoni linna.
Neljakümne tegevusaasta jooksul lõpetas vene õppekeelega seminari 620 noormeest, valdavalt eestlased, kuid oli ka venelasi ja lätlasi.

1919–1932 Tartu Õpetajate Seminar

24. märtsil 1919 avati seminar esimest korda eestikeelse õppeasutusena, kus hakati ette valmistama 6-klassilise algkooli õpetajaid.
Alates 1924. aastast olid sisseastumiseksamite üheks osaks võimekuskatsed. Õppeaeg seminaris oli kuus aastat.
1920 asus seminari harjutuskool Laia tänava majas, sügisel 1925 muudeti see kuueklassiliseks algkooliks.
1924. aasta detsembriülestõusu järel algas rünnak seminaridele, Riigikogus arutati nende sulgemist.
1932 Tartu Õpetajate Seminar suleti.
Aastail 1919–1932 lõpetas seminari 367 algkooliõpetajat, neist 193 meest ja 174 naist.

1932–1937 Tartu Pedagoogium

1932 asutati Tartu Õpetajate Seminari asemele Tartu Pedagoogium. Tasuline õppetöö kestis kaks aastat. Valmistati ette õpetajaid nii alg- ja täienduskoolidele kui ka kesk- ja kutsekoolidele. Õppima võeti gümnaasiumi lõpetanuid.
1934 avati pedagoogiumi juures progümnaasium (5.–9. klass), mis täitis ka ülikooli harjutuskooli ülesandeid keskkooliõpetajate ettevalmistamisel. Pedagoogiumi õppekava oli suhteliselt piiratud.
1937 võeti vastu uus õpetajate seminare reguleeriv õpetajaskonna poolt välja töötatud seadus ning pedagoogium korraldati taas ümber õpetajate seminariks.
Sel perioodil lõpetas kooli 205 inimest.

1937–1947 Tartu Õpetajate Seminar

1937 taasavati Tartu Õpetajate Seminar. Direktoriks sai loodusteadlane Jaan Port.
1940 Nõukogude okupatsioon, mis tõi kaasa haridussüsteemi ümberkorraldamise. Kehtestati 7-klassiline koolikohustus, mille tarbeks seminarid pidid hakkama õpetajaid ette valmistama.
Suvel 1941 hukati nõukogude võimu poolt direktor Jüri Parijõgi. Nõukogude vägede rünnaku tagajärjel hävis tules Pepleri tänava koolihoone koos sisseseade, õppevahendite ja 30 000-köitelise raamatukoguga.
1944 jätkus seminaris õppetöö. Peagi ilmnes, et lõpetajatel pole piisavalt teadmisi kõikide ainete õpetamiseks 7 klassi ulatuses ja seminar muudeti õpetajate instituudiks.
Sel perioodil lõpetas Tartu Õpetajate Seminari 235 inimest.

1947–1955 Tartu Õpetajate Instituut

5. augustil 1944 asutati Tartu Õpetajate Instituut. Kooli käsutusse anti endise Tartu Kommertskooli hoone Salme tn 1a koos selle juures oleva Karlova mõisa härrastemajaga. Direktoriks sai Artur Tarnik.
Instituuti võeti õppima pärast 7. klassi lõpetamist. Õppeaeg kestis kuus aastat.
Instituut andis lõpetamata kõrgema hariduse ja oli mõeldud õpetajate ettevalmistamiseks eelkõige Lõuna-Eesti koolidele.
1947 loodi instituudi juurde kaugõppeosakond.
1953 muudeti instituut kaheaastaseks õppeasutuseks, kuhu võeti vastu keskkooli lõpetanud noori.
Tartu Õpetajate Instituudi lõpetas 1770 õpetajat.

1955–1990 Tartu Pedagoogiline Kool

Põhiülesandeks seati algklasside õpetajate ettevalmistus. Esialgu võeti õppima keskkooliharidusega noori.
1963 avati osakond ka 8-klassilise kooli lõpetanutele. Esimestele kestis õppeaeg 2, teistele 4 aastat.
Aastast 1955 tegutses samas ka harjutuskool. Direktorina jätkas Artur Tarnik, hiljem asus kooli juhtima Aarne Siibak.
Pärast süngeid aegu arenes koolis tähelepanuväärivaks taas klassiväline tegevus. Õppekäikude ja väljasõitudega sai tuttavaks kogu Eesti, aga läbi matkati ka tollane NSV Liit, Sahhalinist Karpaatideni ja Karakumi kõrbest Karjalani.
1967 avati Pärnus Tartu Pedagoogilise Kooli filiaal kehalise kasvatuse õpetajaiks pürgijaile. See tegutses aastani 1978 ja andis koolidele 427 võimlemisõpetajat.
1967 asutati muusikaosakond, hakati koolitama eesti algkoolidele muusikaõpetajaid ja lasteaedadele muusikakasvatajaid
1979. aastal sai kooli direktoriks August Solo, kes hakkas tegutsema kooli muutmise nimel rakenduskõrgkooliks.
Sel perioodil sai õpetajadiplomi ühtekokku 3045 keskeriharidusega pedagoogi.

1990–2001 Tartu Õpetajate Seminar

1. jaanuaril 1990 Tartu Õpetajate Seminar taastati.
1991 alustas seminar tegevust rakenduskõrgkoolina, esimeseks rektoriks sai August Solo.
1991 loodi täiendkoolitusosakond, mis pakkus erineva pikkuse ja temaatikaga kursusi tegevõpetajatele.
1997 avati kaugõppeosakond.
2001 liideti seminar Tartu Ülikooli haridusteaduskonnaga ja jätkas tegevust Tartu Ülikooli õpetajate seminari nime all.