Vikipeedia

Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel

Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel (lühend TÜ RKA) on 1945. aastal loodud ja Tartu Ülikooli juures tegutsev rahvakunstiansambel. Sinna kuulus 2010. aasta alguse seisuga kaheksa koosseisu jagu tantsijaid: üliõpilaste segarühmad, naisrühm, neiduderühm, vilistlasrühm ja vilistlaste lastest moodustatud mudilasrühm.

Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel XIX üldtantsupeol (2014)

Nõukogude ajal oli ansambli nimi Tartu Riikliku Ülikooli Rahvakunstiansambel (TRÜ RKA).

Ajalugu

muuda

Metsanduse eriala üliõpilase Ilmar Reidla eestvõttel ühendati 1945. aastal Tartu Riikliku Ülikooli teaduskondade rahvatantsurühmad. Tekkis 10–12 tantsupaariga rühm, mida juhendas algul Reidla ise ning aastatel 1948–1952 kehakultuuriteaduskonna üliõpilane Ester Prinits. Esineti valdavalt üliõpilaste pidudel, kuid käidi ka mõnel pikemal kontserdireisil. [1]

1951. aastal eraldati Tartu Riiklikust Ülikoolist põllumajanduse, metsanduse ja veterinaariaga seotud erialad ning moodustati Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Ilmar Reidla eestvõttel asutasid üliõpilased oma rahvatantsurühma, mille nimeks sai hiljem tantsuansambel Tarbatu. [2]

 
Tartu Riikliku Ülikooli Rahvakunstiansambli tantsijad 1950. aastatel. Keskel on Helju Mikkel

1953. aasta kevadeks oli ülikooli rühma alles jäänud vaid neli paari ja nõnda ühineti Helju Mikkeli juhendatava Tartu Õpetajate Instituudi rühmaga. Liitus uusi tantsijaid ning sügiseks 1954 sai võimaliks juba kahe segarühma ja ühe naisrühma moodustamine. Lisandus ka Elmar Luhatsi juhitav rahvapilliorkester. Ansambli avakontsert anti 1955. aasta novembris ja siis kuulus sinna juba üle 40 üliõpilase. Mikkel juhendas rahvatantsijaid, Luhats orkestrit ja Eleonora Voites lauljaid. [1]

1950. aastate teine pool kujunes väga edukaks. 1956. aastal valiti ansambli vanem segarühm esindama Eesti tantsijaid Eesti NSV kunsti ja kirjanduse dekaadil Moskvas, kust naasti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjadega. Kiiresti hakkas kasvama ansambli esinemiste arv. Helju Mikkeli käe all valmisid sellised uued autoritantsud nagu "Vanaisa polka", "Otsapandjatse", "Sõlesepad", "Kärbis" ja "Kase all". [1]

1956 toimus Tartu Toomeorus ka esimene üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus, mille korraldasid Richard Ritsing ja Helju Mikkel. [3]

 
"Seppade tants" ülikoolide festivalil Harkivis 1969. aastal

Esimene välisreis toimus 1962. aastal, kui Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi sõprusnädala raames sai võimalikus esinemine Soomes. [1][4]

1964. aastal juunis peeti esimene TRÜ RKA lõpetanute vabariiklik kokkutulek. Üritust kajastas ka Eesti Raadio. [5]

Aprillis 1965 tähistas rahvakunstiansambel oma 20. sünnipäeva. Tollase Tartu Riikliku Ülikooli klubi juhataja Ants Siimer ja ansambli vilistlane Kaljo Soonets esitasid põhjaliku ülevaade ansambli tööst, mille alusel anti 4. septembril 1965 TRÜ Rahvakunstiansamblile Eesti NSV teenelise ansambli aunimetus. [1]

 
Filmi "Elavad mustrid" (1970) võtted

1966. aasta kevadel kuulus ansamblisse 98 inimest, kes jagunesid kahe segarühma, kahe naisrühma, rahvapilliorkestri ja lauluansambli vahel ning solistideks. Olid välja kujunenud oma sisemised traditsioonid nagu aastavahetuse haljaoksaõhtu, kevadine karikakrapäev, sünnipäevade tähistamise tavad ja pulmades väravate tegemine. Antud perioodi ühtedeks suuremateks kontsertreisideks olid 1969. ja 1973. aasta käigud Tšehhoslovakkiasse. [1]

 
TRÜ RKA 1984. aastal Hobu folgil

Kui Helju Mikkel 1978. aastal pensionile jäi, siis võttis tema rolli üle juba 1966. aastal rahvakunstiansambliga liitunud ja seal nii tantsija kui ka treener olnud Henn Tiivel. Järgneval kümnendil käidi palju reisidel ning anti arvukalt kontserte. 1988. aasta Eesti kultuuri päevade raames jõuti isegi Vietnami, mis on jäänud kaugeimaks kohaks, kus TÜ RKA on seni üles astunud. [1]

 
TRÜ RKA aastapäeva kontsert 1985. aastal Vanemuises

Ansambli traditsioonid täienesid langevate lehtede õhtuga sügisel, kus võeti ansambli täieõiguslikuks liikmeks seal aasta aega ansamblis tantsinud üliõpilased. [1] Samuti sai tavaks käia suviti abiks Helju Mikkeli Haldja talus. [6]

Kuigi 1980. aastate lõpu rahvusliku ärkamise tingimustes sai antud rohkelt kontserte ja esinemisi nii kodu- kui välismaal, siis vabaduse saabumine mõjus rahvakunstiansambli koosseisule üsnagi halvasti. Korporatsioonide ja seltside taaslubamise tõttu leidsid meestudengid endale tegevust mujalt ning ansambli tantsijaskond vähenes kiiresti. Samuti jäädi ilma harjutuskohast, kui ülikooli klubi oli sunnitud välja kolima Tähe tänav 3 paiknevast hoonest. Kõik see tõi kaasa tõsisema madalseisu aastatel 1991–1996. [1] Koosseisust astusid välja ka lauljad ja pillimängijad. [6]

Uut hingamist tõi rahvakunstiansambli 50. aastapäeva tähistamine, mille puhul tulid kokku paljud varasemad tantsijad. Pärast 1995. aasta kevadel antud kontserti moodustus ka püsivalt koos käiv vilistlasrühm, kelle juhendajaks sai kuni 1999. aasta kevadeni Henn Tiivel. Samuti tuli sügisel 1996 taas kokku täiemahuline koosseis tantsijaid. Uued probleemid tabasid ansamblit aga 1998. aasta alguses, kui omandiküsimuste tõttu oldi sunnitud katkestama treeningud Tartu Üliõpilasmajas. Olukord lahenes sama aasta sügiseks ning naasti Kalevi tänavale. [1]

 
Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel pärast 2009. aasta kevadel Antoniuse õues antud kontserti "Tüdruku hõllandus"

Tantsijate arv hakkas taas kiirelt kasvama ning 1999. aastal võeti osa juba nii XIII Gaudeamusest Vilniuses kui ka XVI üldtantsupeost Tallinnas. [1]

1999. aasta veebruaris hakkas seni Tiiveli käe all harjutanud vilistlasrühm seniste liikmete Marge Värvi ja Kaljo Reigo juhatusel iseseisvalt trenni tegema. Treeningutel ja esinemistel saatis rühma lõõtspillil Kaido Reivelt. [7] Selline olukord jätkus kuni 2002. aasta sügiseni, kui vilistlaste eestvõttel kutsuti ansamblit juhendama Viljandi Kultuurikolledži lõpetanud noor tantsujuht Aveli Asber, [1] kellest sai 2003 rühma täieõiguslik juhendaja ning 2005 terve ansambli kunstiline juht. [7] Samuti liitus vilistlasrühm taas ansambli koosseisu. [6]

 
Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel 2010. aasta SIVO festivalil Hollandis

18. novembril 2000 toimus Vanemuise Kontserdimajas ansambli aastapäeva kontsert, mis oli nõnda menukas, et sama kavaga jõuti esineda veel detsembris Tallinnas ja 2001. aasta kevadel Balti Rahvusvahelisel Tantsufestival Lätis Limbažis. [1]

2007. aasta lõpus asutati ansambli tegevuse haldamiseks MTÜ Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel. [8] MTÜ tegevuse juhtimisel on olulist rolli mänginud vilistlasrühma liige Lauri Leht.

 
Rahvakunstiansambel 2014. aasta Gaudeamusel Lätis

Alates 2009. aastast on mitmel korral antud kevadkontserte Antoniuse õues. On käidud esinemas Hollandis, Saksamaal, Soomes, Tšehhis jt riikides ning osaletud kõigil tantsupidudel. [1] Osaletakse igakevadisel Eesti rahvatantsuansamblite kokkusaamisel Lihaselõdvestus.

2010. aasta 20. märtsil tähistas ansambel 65. aastapäeva etendusega Vanemuise väikses majas. [9] 14. märtsil 2015 tähistati 70. aastapäeva Vanemuise kontserdimajas. [10] Ansambli koosseis on järjepanu kasvanud ning ulatus 2015. aasta seisuga ligi 150 tantsijani, olles sellega läbi aegade suurim. [6]

Kunstilised juhid

muuda

Pilte

muuda

Filmid

muuda
  • "Elavad mustrid" (1970), filmitud Tartu Riikliku Ülikooli Rahvakunstiansambli 25. tegutsemisaasta puhul. Režissöör Andres Sööt.[11]
  • "Karikakrapäev" (2015), dokumentaalfilm rahvakunstiansambli 70-aastasest ajaloost. Režissöör Urmas Reisberg.[12][6]

Viited

muuda
  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 Ajalugu Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel
  2. ↑ "Folk Dance Ensemble Tarbatu". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. detsember 2014. Vaadatud 4. mail 2015.
  3. ↑ Eesti rahvatantsu ajaloo kroonika: 1956
  4. ↑ Festival. ERR arhiiv (eetris 14. aprill 1962)
  5. ↑ Saade väliseestlastele. Mõtteid TRÜ rahvakunstiansambli kokkutulekult. ERR arhiiv, 1964
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Teemaõhtu. Karikakrapäev (Eesti 2015) ETV2, 15. märts 2015
  7. ↑ 7,0 7,1 "Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli vilistlasrühma lühiajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 29. märtsil 2015.
  8. ↑ Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel MTÜ Inforegister
  9. ↑ "TÜ Rahvakunstiansambli 65. juubeli ja Helju Mikkeli 85. juubeli kontsert "Tantsime talve kevadeks"". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 29. märtsil 2015.
  10. ↑ "Juubelikontsert "Ülikool tantsib!". TÜ Rahvakunstiansambel 70 ja tantsumemm Helju Mikkel 90". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 29. märtsil 2015.
  11. ↑ Elavad mustrid (1970) Eesti Filmi Andmebaas
  12. ↑ Karikakrapäev Plank Film

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tartu_Ülikooli_Rahvakunstiansambel&oldid=6671913"
  NODES
OOP 4
os 16