Tartu Maarja kogudus
EELK Tartu Maarja kogudus on luterlik kogudus Tartus, Tartu praostkonnas.
Koguduse õpetaja on Timo Švedko, organist on Helika Gustavson-Rätsep, Juhatuse esimees on Priit Kama.
Jumalateenistused toimusid kuni aastani 2024 igal pühapäeval kell 12:00 Tartu Maarja kogudusemajas Õpetaja tn 5.
Alates 2024 jaanuarist toimuvad jumalateenistused kell 12:00 juba taastatud kirikutornis. Soojal ajal kirikusaalis.
Ajalugu
muudaKoguduse kirik on olnud pärast Tartu vana Maarja kiriku hävimist, 1842. aastal valminud Tartu Maarja kirik. Pärast kiriku põlemist 1941. aastal võeti kirik koguduselt ära. 1943. aastal asutati [1]Maaria II kogudus. Kogudus tegutses edasi Tartu Jaani ja Ülikooli kirikus, 1948–1997 Tartu Peetri kirikus ning alates 1997 Tartu Maarja kogudusemajas. Aastail 1957–1980 asus koguduse kantselei õpetaja Richard Sisaski majas Jaama tänav 42.[2]
Tartu Maarja kirik tagastati kogudusele 2009. aastal, suviti on seda kasutatud pühakojana. Kogudus on otsustanud taastada kirik vastavalt muinsuskaitse tingimustele väliselt endisena ja interjöör uudsena. 2011. aastal võitis sisekujunduse arhitektuurikonkursi KOKO Arhitektid OÜ ja algas sisekujunduse projekteerimine.
Koguduse pastorid ja õpetajad
muuda- 1831–1856 Karl Heinrich Konstantin Gehewe, Tartu Maarja koguduse pastor
- 1857–1885 Adalbert Hugo Willigerode
- 1885–1911 Paul Gerhard Adalbert Willigerode
- 1915–1934 Robert Funcke
- 1934–1941 Aksel Vooremaa
- 1942–1944 Oskar Kodres
- 1944–1944 Karl Johannes Teel
- 1945–1948 Arnold Võsu
- 1948–1955 Villem Tubin
- 1955–1980 Richard Sisask
- 1980–1995 Otto Tallinn
- 1995–2000 Villu Jürjo
- 2000–2001 Gustav Kutsar
- 2001–2012 Peeter Paenurm
- 2012–2013 Joel Luhamets, Tartu Pauluse koguduse õpetaja (kohusetäitjana)
- 2013–2019 Joona Toivanen
- 2019–2020 Ants Tooming, Tartu Peetri koguduse õpetaja (kohusetäitjana)
- 2020–Timo Švedko
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Asutati Maaria II kogudus, mis ei sõtltunud senisest Tartu Maaria kogudusest, Postimees (1886-1946), nr. 299, 30 detsember 1943
- ↑ Skandaalid Bergmanni villas, Eesti Päevaleht, 08.09.1999