Tartu maantee

See artikkel on Tallinnas asuvast Tartu maanteest; teiste Tartu maanteede kohta vaata lehekülge Tartu maantee (täpsustus).

---

Tartu maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas. Tänava pikkus on 4,9 km. Pronksi tänava ristmiku ja linnapiiri vahel kattub tänav Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteega. Tänav kattub ühtlasi samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub Tallinnast välja Assaku viaduktini.

Tartu maantee Tallinna bussijaama lähedal

Tänava kulg

City Plaza, Tartu maantee 2

Tallinna Jaani seegi kirik

Vaade Tartu maantee tupikalgusele ja Kivisilla tänava ristmikule. Vasakul Tartu maantee 2, City Plaza ja Tartu mnt 6 ning paremal, Tartu mnt 7 hoone.

Tartu maantee 6

Tartu maantee algab Kesklinnas Kompassi asumis Ants Laikmaa tänavalt jalgteena. Kivisilla tänava piirkonnas muutub Tartu maantee sõiduteeks ja ristudes Kivisilla tänavaga siseneb Maakri asumisse, jäädes Kompassi ja Maakri vaheliseks piiriks. Üle Kompassi platsi tuleb Tartu maanteele trammitee, kuid tänav on seal veel kitsas ja ühesuunaline. Maakri poolt suubub Tartu maanteele Tornimäe tänav, Kompassi poolt tulevad Eduard Viiralti ja Pronksi tänav.

Pronksi tänava ristmikust edasi saab Tartu maanteest suur läbisõidutee, mis jätkub Rävala puiestee sihil kesklinnast välja viival suunal. Trammid peavad leppima neile eraldatud alaga tänava põhjaservas. Tartu maantee kulgeb nüüd Keldrimäe piiril, põhjaserv jääb Torupilli asumisse. Esmalt ristub Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav. Keldrimäelt tulevad Tartu maanteele Torupilli ots ja Gildi tänav, Torupillist suubuvad Carl Robert Jakobsoni tänav, Juhan Kunderi põik, Laulupeo, Karl August Hermanni, Konstantin Türnpu, Johannes Kappeli ja Lubja tänav.

Pärast Keldrimäed riivab Tartu maantee lääne pool laiuvat Juhkentali asumit, kuhu suunduvad Odra ja Masina tänav. Seal tõuseb Tartu maantee kaldega: ees seisab Lasnamäe serv, millelt avaneb vaade seljatagustele vanalinna kirikutornidele. Idas algab Lasnamäe linnaossa kuuluv Sikupilli asum. Tartu maanteel kulgenud trammitee pöördub enne Lasnamäe tänavat piki nõlva kirdesse. Sikupillist jõuab Tartu maanteele ka Pallasti tänav.

Juhkentali ja Ülemiste piiril haarab Tartu maantee endasse võimas Ülemiste liiklussõlm, kus üksteise järel ületavad tänava kolm suurt silda. Esmalt ristub Tartu maantee Peterburi teega, seejärel jääb pea kohale Tallinna–Narva raudtee ja kohe selle järel kõrgub kolmas viadukt, mis ühendab Suur-Sõjamäe tänavat Järvevana teega.

Pärast liiklussõlme jääb läände Ülemistejärve asum, kuhu maanteelt avaneb kohati vaade Ülemiste järvele ja ära paistab ka Linda kivi. Idas ääristab maanteed Ülemiste keskuse ja Tallinna lennujaama parklate avarus, nende vahel siirdub Ülemiste asumisse Lennujaama tee. Selles lõigus iseloomustavad Tartu maanteed vaade lennujaamale ning tihti madalal üle pea vihisevad maanduvad või õhku tõusvad lennumasinad.

Seal, kus Tartu maantee alt läheb läbi Vaskjala-Ülemiste kanal, algab Mõigu. Tartu maanteega ristuvad Mõigus Vana-Tartu maantee, Kanali tee, Kaabli tänav, Kuldala tee, Juhtme tänav, Lambi tänav (mis jätkub Peetri alevikus kui Raudkivi tee), Vati ja Oomi tänav. Alates Raudkivi teest on maantee lääneserval Rae vald. Kuna Mõigu on osa Kesklinna linnaosast, jõuab Tartu maantee Tallinna kagupiirile kordagi Kesklinnast väljumata. Linnapiiril jõuab Tartu maanteele lõunast tulev Mõigu tee.

Hoonestus

• Tartu maantee 1 (algselt Suur-Tartu maantee 1, mis suundus Vene turu sihist, Kalevi aia suunast tänapäeva Tartu maantee suunas. Suur-Tartu maantee 11 krundile ehitati 1885. aastal Riikliku Tütarlaste Kroonugümnaasiumi hoone (arhitekt Rudolf Otto von Knüpffer), 1917. aastal kolis hoonesse Tallinna Kunsttööstuskool. Aastatel 1922–1923 lisati algsele hoonele arhitekt Tõnis Mihkelsoni projekti järgi kolmas korrus ja mansardkorrus. 1965–1974 läbis toonane ERKI hoone järgmise uuenduskuuri, vana maja ümber ehitati Peeter Tarvase projekti järgi ning selle tulemusena sai maja endale pika neljakorruselise põhikorpuse ning tiibkorpuse koos vestibüüli, aula, võimla ja töökodadega. 2010. aastal lammutati Eesti Kunstiakadeemia hooned, EKA ise kolis mujale.
• Tartu maantee 2, City Plaza. Hoone valmis 2004. aasta mais.
• Tartu maantee 6 (algselt (Suur-)Tartu mnt 12 // Reimani 30. Hoone valmis 1936, arhitekt Robert Natus projekti järgi esindustradistionalistlikus arhitektuuristiilis.
• Tartu maantee 7 (algselt Tartu mnt 17 // Villem Reimani 28), endine Jaan Tedre maja, valmis 1936, arhitekt Boris Tšernov. Hoone esimese korruse äripinnal asus Eesti NSV ajal kalakauplus Kalur.
• Tartu maantee 10, elu- ja ärihoone (DNB Pank, Tornimäe Mini-Rimi), valmis 2003

Tartu maantee ääres Tornimäe 2, SEB Panga peahoone, arhitekt Raivo Puusepp, valmis 1999. aastal

• Tartu maantee 13, 1981. aastal arhitekt Vilen Künnapu projekteeritud Eesti NSV Autotranspordi Arvutuskeskuse büroohoone
• Tartu maantee 14, 1998. aastal avatud viiekorruseline büroohoone
• Tartu maantee 15, planeeritav büroohoone kogupinnaga 18 600 ruutmeetrit, mille kõrgemas osas on 16 korrust.
• Tartu maantee 16A, Tallinna Jaani seegi kirik
• Tartu maantee 16B, äri ja eluhoone. Arhitekt Indrek Pottisepp, valminud 2001. aastal.

Tartu mnt 17

• Tartu maantee 17, kasutusel lõbustusasutuste hoonena. Algselt 1980. aasta olümpiamängudeks avatud valuutapoena ehitatud hoone näol on tegemist ainulaadse hoonetüübiga Eesti arhitektuuriajaloos. Hoone ehituskvaliteet oli ajastu kohta väga kõrge, ehitaja oli Soome firma Keskus-SATO. Klinkertellistest "müüridega" kindlusetaoline sümmeetriline hoone on siiski eksimatult modernistlik, meenutades nii väliselt kui ka lehvikukujulise plaani poolest Alvar Aalto ehitisi. Kolmekorruselises hoones oli läbi hoone kõrguse ulatuv kaldlaega müügisaal, kus müügipinnad paiknesid rõdudel. Hoone välisperimeetril külgnesid müügisaaliga laod. Kahte ülemist korrust läbis kunstimüügisalong koos väikese baariga. Algne Tallinna Tööstuskaubastu kaupluse Turist hoone, arhitektid Peep Jänes, Henno Sepmann (1983). Hoones tegutsesid ka Eesti Sotsiaalpank ja ööklubi Parlament.

Tartu maantee 23

• Tartu maantee 18, 12-kordne büroo ja korterelamuhoone, kus asub ka Bigbank
• Tartu maantee 23, endine Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (vana aadress Suur-Tartu maantee 33; seal asus 1904. aastast Tallinna 13. Algkool, arhitekt Tallinna linnainsener Carl Gustav Jacoby)
• Tartu maantee 24–32. Liivalaia tänav 44 // Lastekodu 1, nn Stalini maja. Dvigateli tehase töötajatele ehitatud korterelamute kvartali Tartu mnt 24–32, Lastekodu 3 ja 5 projekteeris aastatel 1947–1956 arhitekt A. Vlassov. Tartu maantee 24 hoone esimesel korrusel tegutses Eesti NSV ajal Tallinna I Toidukaubastu kauplus Tartu.
• Tartu maantee 25, büroo- ja korterihoone Novira Plaza, valmis 2016

  

  Tartu maantee 18 ja Novira Plaza hoone Tartu mnt 25, paremal

Tartu maantee ääres Tornimäe tänav 3, Swissôtel Tallinn

Tartu maantee ääres Liivalaia tänav 53, Tallinna Stockmanni kaubamaja hoone

• Tartu maantee 26, stalinistlik korterelamu, Dvigateli elamukvartal

Tartu maantee 26 // Liivalaia 44 // Lastekodu 1

Vaade Tartu maanteele (Dvigateli elamukvartal), Lastekodu tänavale ja Liivalaia tänava majadele

Vaade Tartu maanteele, Konstantin Türnpu tänava ristmikult. Paremal pool Tartu maantee 71, 67/1, 63 hooned

• Tartu maantee 28, stalinistlik korterelamu, Dvigateli elamukvartal, valmis 1957 Tartu maantee 28 hoone esimesel korrusel tegutses Eesti NSV ajal kauplus Kommunaar ja hiljem Tipa-Tapa.
• Tartu maantee 30, stalinistlik korterelamu, Dvigateli elamukvartal
• Tartu maantee 32, stalinistlik korterelamu, Dvigateli elamukvartal
• Tartu maantee 33, Tartu maantee laiendamisel lammutatud hoones tegutses Eesti NSV ajal Tallinna Tööstuskaubastu kaupluse "Rauakaubad" filiaalkauplus nr 38.
• Tartu maantee 35 // Kunderi 8a hoones tegutses Tubakavabrik Leek
• Tartu maantee 39, 1938. aastal Artur Perna projekti järgi valminud korterelamu, äripindadega
• Tartu maantee 43 // Kreutzwaldi 24, Scala City. Algselt trükikoja Oktoober hoone
• Tartu maantee 44, Seiklusjutte Maalt ja Merelt pubi ja klubi- Algses Suur-Tartu maantee 44 hoones asus 1909. aastal avatud Keisrinna Aleksandra Feodorovna nimeline Tütarlaste Algkool.
• Tartu maantee 45 asus Eesti NSV ajal Presstööstus „Plasteliit".
• Tartu maantee 46 asus tänaseks lammutatud kahekorruseline puumaja
• Tartu maantee 47, 7-korruseline kortermaja, äripindadega esimesel korrusel. Hoones tegutses varem Tallinna Tööstuskaubastu kauplus Torupilli Rauakaubad.
• Tartu maantee 49, 1973. aastal ehitatud Eha Keskus (Maxima X, Regalia), endine kino Eha hoone
• Tartu maantee 50, 2011. aastal valminud kaheksakorruseline büroo- ja kortermaja
  • Tartu maantee 50, (algselt Tallinna Garnisoni Sõdurite Kodu, Suur-Tartu maantee 64), hilisem spordiühingu Dünamo tõstesaal ja 1993. aastast Spordiklubi Flexer. Tartu maantee 50, 52 ja 52a algsed hooned on lammutatud.
• Tartu maantee 50A, elu- ja ärihoone, valmis 2012
• Tartu maantee 51, (algselt Tartu mnt 63) endine Tallinna Garnisoni Komandantuuri ja Harju Sõjaväeringkonna hoone, hiljem ümberehitatud elumajaks Ehitatud 1939. aastal.
• Tartu maantee 52 // Gildi tänav, 2017. aastal valminud 13 korruseline korterelamu äripindadega
• Tartu maantee 53 // Lastekodu 23, viis kortermaja, valmisid 2017, arhitektid Martin Aunin ja Marti Kahu. Tartu maantee 53 asus Eesti NSV ajal ENSV Siseministeeriumi juures asunud Ametkonnaväline Valvevalitsus.
• Tartu maantee 55 // 59, 1988. aastal ehitatud 5-6-korruseline korterelamu, äripindadega esimesel korrusel sh. Vana Baskini Teater
• Tartu maantee 56, elamu City Residence, valmis 2016
• Tartu maantee 57, neljakorruseline korterelamu, äripindadega esimesel korrusel
• Tartu maantee 62, arhitekt Wilhelm Freimani 1910. aastal valminud juugendstiilis elamu
• Tartu maantee 63 // Karl August Hermanni 1, endine Marati kvartal – Valge maja (Ööklubi Marat)
• Tartu maantee 64 // Odra 1, arhitekt: Otto Schott, valmis 1902. aastal
• Tartu maantee 67, 1935. aastal Karl Tarvas projekti järgi valminud korterelamu, äripindadega
• Tartu maantee 68, 1924. aastal Eugen Habermanni projekti järgi valminud korterelamu, äripindadega. Ümberehitus 1931. aastal, mil lisati kaks korrust. Algselt J. Otsa üürimaja. Eesti NSV ajal asus hoones Tallinna II Toidukaubastu kauplus Kiiev filiaalkauplus nr. 3 .
• Tartu maantee 69
• Tartu maantee 70, 1959. aastal ehitatud neljakorruseline korterelamu, tüüpprojekt 1-432
• Tartu maantee 71 (algselt Tartu mnt 81) // K. Türnpu 1, elu- ja ärihoone. Valminud 1936. aastal, arhitekt Karl Tarvas. Hoone esimesel korrusel tegutses Eesti NSV ajal Tallinna II Toidukaubastu kauplus Kiiev filiaalkauplus Odra.
• Tartu maantee 73, elu- ja ärihoone (Tartu maantee saun). 1882. aastal tegevust alustanud Brandmanni saunana tuntud hoone on ehitatud 1881. aastal Nikolai Thammi projekti järgi. Hoone I korrusel olid eraldi meeste ja naiste saunad leiliruumiga ning pesumaja, teisel korrusel eraldi privaatsed pesemisruumid vannidega ja pesumaja triikimine ja kuivatamine. II korruse parempoolses tiivas oli eraldi suur omaniku korter. Eesti NSV ajal teeninduskombinaadi Kiir saun nr. 4 ja hoones asus ka Tallinna II Toidukaubastu kauplus Kiiev filiaalkauplus nr. 5 .
• Tartu maantee 76, (algselt Suur-Tartu mnt 84) Tallinna Viinatehase – Tallinna Likööri- ja Viinatehase – Tootmiskoondis Liviko – AS Liviko tootmishooned
• Tartu maantee 80, Zelluloosi kvartal, Tartu mnt 80; 80A; 80B; 80C; 80D; 80E; 80J endine Tallinna paberi- ja tselluloosivabrik
• Tartu maantee 80, AS Postimees Grupp Postimehe maja
• Tartu mnt 80 ja 82 kinnistutel, Fahle Park
• Tartu maantee 81, 1910. aastal ehitatud elamu, arhitekt Moisei Klibanski. Eesti NSV ajal asus hoones Tallinna Puu- ja Köögivilja Kaubastu kaupluse nr. 1 filiaalkauplus.
• Tartu maantee 83, ärihoone Büroo 83, valmis 2016, arhitekt Raivo Kotov
• Tartu maantee 84A, Fahle maja
• Tartu maantee 85, endine Tallinna Karistusvangla ehk nn Tšernjagini vangla ehk Vana Lasnamäe vangla, tänapäeval Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja ja Terviseameti hoone
• Tartu maantee 87, Sikupilli keskus
• Tartu maantee 87D, Auto Forte autosalong

Tartu maanteed ületav Peterburi tee viadukt

Tartu maantee raudteeviadukt

Suur-Sõjamäe tänavat Järvevana teega ühendav autoviadukt

Ülemiste liiklussõlm

• Tartu maantee ääres Suur-Sõjamäe 4, Ülemiste keskus
• Tartu maantee ääres Lennujaama tee 2, Ülemiste Hotell, endine Tallinna lennujaama hotell Aeroflot
• Tartu maantee 101, Tallinna lennujaam
• Tartu maantee 105 asusid Nõukogude armee laod
• Tartu maantee 113, Mõigu polder ja pumbamaja
• Tartu maantee ääres Veesaare tee 2, Peetri Selver

Galerii

• 
  Tartu mnt 14, büroohoone paremal ja Tartu maantee 13 büroohoone vasakul
• 
  Tartu mnt 16A, taustal Tornimäe tänav 2, SEB Panga hoone
• 
  Tartu mnt 16B
• 
  Tartu mnt 18
• 
  Tallinna Stockmanni kaubamaja hoone
• 
  Tartu maantee 26 // Liivalaia 44 // Lastekodu 1
• 
  Tartu mnt 31
• 
  Tartu mnt 33
• 
  Tartu mnt 42
• 
  Scala City Tartu maantee 43 // Kreutzwaldi 24
• 
  Tartu mnt 45 // Kreutzwaldi tänava nurgahoone
• 
  Tartu mnt 47
• 
  Tartu maantee 49, Eha Keskus ja Carl Robert Jakobsoni tänava ristmik
• 
  Tartu maantee 49 ja 51
• 
  Tartu maantee 62
• 
  Tartu maantee 63, endine Marati tööstushoone
• 
  Tartu maantee 76

Ajalugu

Härjapea jõe kunagine säng tänapäevasel kaardil

Viru väravate juurest lõuna poole suunduv Tartu maantee on üks vanemaid Tallinna sisemaaga ühendavaid teid. Kuna oluliseks ühendusteeks Tartuga oli ka Narva maanteelt ära pöörav Piibe maantee, on teed varem kutsutud ka Paide ja Põltsamaa maanteeks.

Tallinna linna ja Tartusse viiva tee kaart, 1810

Tallinna linna ja Suur-Tartu maantee kaart, 1914

Juba 13. sajandi alguses oli Tartu maantee lähtealas eeslinn, kus asus 1237. aastal esimest korda mainitud Jaani seek. Jaani Seegi ehk Püha Ristija Johannese hospidali keskaegne kompleks paiknes Tallinna linnamüürist umbes poole kilomeetri kaugusel kagus, Härjapea jõe ja Vana-Tartu maantee ristumiskohal. Seegiümbrus jäi ulatuslikult asustatuks pikaks ajaks – 1688. aasta Waxelbergi plaan näitab seal tihedat hoonestust, samas kui Narva maantee ääres paiknesid vaid üksikud suvilad ja kõrtsid. Tartu maantee algus oli üks vanemaid asustusalasid väljaspool Tallinna vanalinna, kui meri veel ulatus kesklinna piirkonnas Narva maanteeni ja kaugemale, kulges Tartu maantee tee mööda praegust Raua tänavat Pirita ja Viimsi kanti. Tartu maantee alguses üle Härjapea oja ehitatud kivisilla järgi sai eeslinn hiljemalt 18. sajandil nime Kivisilla eeslinn.

Vanemal ajal siirdus osa Narva maanteed pidi Tallinna suunduvaid sõidukeid Lasnamäelt laskumise kohal Tartu maanteele, kuna Narva maantee lõik Filmi tänavast mäetõusuni oli veel 19. sajandil merevee kõrgseisu ajal vee all ja üldiselt raskesti läbitav. Toonased maanteede kirjeldused tõendavad seda. Sellepärast nimetati Tartu maanteed 1676. aastal Wierscher und Jerwischer Weg (Viru ja Järva maantee). Hiljem kasutati teed üle Lasnamäe esmajoones taliteena, see on märgitud Waxelbergi plaanil kui Winter wäg uthur Landet.

Tartu maantee 4,27 kilomeetri pikkusel lõigul oli 1817. aastal kuus silda. Maantee algust kuni Härjapea jõe sillani nimetati Silla ja Kivisilla tänavaks (Steinstrasse, Brückstrasse, Steinbrückstrasse). 1723. aastal on toodud selle eestikeelne nimi Prügulits, mis on ilmselt moonutatud saksa keelest. 19. sajandi algul nimetati Tartu maantee piirkonda Tartu eeslinnaks.

Kivisilla-tagust osa on nimetatud mitmeti, näiteks Viru ja Järva maantee, Järva ja Tartu maantee, Paide ehk Tartu maantee, Põltsamaa maantee, Mõigu tee.

1817. aastal, reformatsiooni 300. aastapäeva mälestuseks asutati Tallinnas Lutheri nimeline lastekodu, mis tegutses 1852. aastast hoones Suur-Tartu maantee 62 (hilisem aadress Tartu mnt 50, Laulupeo tänava vastas). Lastekodu asutajad ja esialgsed ülalpidajad olid Tallinna Oleviste kogudus, tolleaegne Tallinna bürgermeister Carl Johann Salemann ja Oleviste koguduse ülempastor Christian Gottlieb Mayer. 1919. aastani kandis asutus Dr. Martin Lutheri nimelise Kasvatusmaja nime. Selle asutuse ülalpidamiseks saadi vahendeid vabatahtlikest annetustest, kapitali inertsidest ja 1853–1882 linna omanduses olnud Vanamõisa mõisa tuludest, kui 1842. aastal läks lastekodu Tallinna linna ülalpidamisele ja 1887. aastast Tallinna Linnavalitsuse ülalpidamisele. Aastatel 1919–1922 kandis asutus Martin Lutheri Vaeslaste Kasvatusmaja ja Kool nime (kool oli ühtlasi 26. algkool) ning 1940. aastast kandis sealne asutus Tallinna Linna III Lastekodu nime. Tallinnas tegutses 20. sajandi esimesel poolel ka Jaan Poska nimeline lastekodu Suur-Pärnu maantee 29, Lutheri vabriku kõrval ja Piiskop Plato nimeline lastekodu.

1867. aasta üleujutus

5. juunil 1867 toimus Suur-Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks Ülemiste järve üleujutuste eest. Ülemiste mäel oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust Härjapea jõgi voolas Suur-Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi Juhkentalis (praegu asub sel kohal Tiigiveski park ja Kalevi spordihall), mis peagi üle ajas, ujutades üle Suur-Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Suur-Tartu maantee oli Mõigust kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Suur-Tartu maantee kuni Kivisillani vee all. Pärast üleujutustest rikutud Suur-Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Suur-Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.

Suur-Tartu maantee 1930. aastate Tallinna kaardil

Tartu maantee ja Vene turu nurk 1938. aastal

Tartu maantee piirkond (1942)

1890. aastal ehitati aadressile Suur Tartu maantee 11 (hiljem Tartu maantee 1) vene õppekeelega tütarlastegümnaasiumi hoone, arhitekt Rudolf Otto von Knüpffer. 1917. aastal asus hoonesse Tallinna Linna Kunsttööstuskool. Suur-Tartu maantee 11 kunsttööstuskooli krundil asusid neli hoonet: kooli kivist peahoone, väiksem hoone kantselei ja korteritega, kooliteenija ja pesuköögi maja ning veel üks väike, ühekorruseline puust majake. Selles väikeses majakeses asus tütarlastekooli ajal raamatukogu, hiljem elas seal kooli kojamees. 1917. aasta lõpus tegutses majakese salakorteris kolmeliikmeline Eestimaa Päästmise Komitee ööl vastu ajaloolist 24. veebruari 1918. 1933. aastal pandi Päästekomitee kasutatud majakesele valgest marmorist kuldsete tähtedega mälestustahvel. 1922 ehitati Tallinna Linna Kunsttööstuskooli hoonele peale kaks korrust. Kool vahetas ka nime. 1968. aastal valmis ENSV Riikliku Kunstiinstituudi hoone juurdeehituse I järk ja seejärel tehti vanale peahoonele keerukas ümberehitus ja valmis koolimaja juurdeehituse II järk. Kõik need hooned lammutati 2010. aastal.

1904. aastal valmis Suur-Tartu maanteel (nüüd Tartu mnt.23) paekivist 2-korruseline koolimaja, mille ehitusprojekti koostas insener Carl Gustav Jacoby, kus koolijuhatajaks oli Kustav Ollik.

Suur Tartu maantee 24 tegutses Tallinna linna Jaani vanadekodu, Suur Tartu maantee 9 tegutses K. Fürbergi eraalgkool.

Alates 1934. aastast teostas Eesti valitsus ambitsioonikat plaani Tartu maantee uue trassi rajamiseks, mis pidi kulgema sirgjooneliselt Tallinnast Põltsamaani. Sirgel teel oleks autode maksimumkiirus olnud 150 kilomeetrit tunnis. Tallinna tööbörsi kaudu värvati ehitusele töötuid, sest projekti üks eesmärk oli võidelda majanduskriisi vastu. Parematel päevadel oli Tallinna lähedal tee-ehitusel ametis ligi 450 inimest.

Detsembrist 1934 kuni 1940. aasta suveni jõuti valmis ehitada kaheksa kilomeetrit uut teed Tallinnast Assakuni. Uut teelõiku nimetati algul Riia maanteeks.

Suur–Tartu maantee

Tartu maanteed nimetati kuni 1938 nimetati Suur-Tartu maanteeks. 23. märtsil 1938 nimetati tänav ümber Tartu maanteeks, kuna puudus vajadus Suur- ja Väike-Tartu maantee eristamiseks. Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee olid 1936. aastal ühendatud Sakala tänavaks.

Tartu maantee (Suur Tartu maantee 4) 4 asus kino Modern, kinohoone hävis 1944. aasta märtsipommitamise käigus. Suur Tartu maantee 79 ja S. Raevalla tänaval asusid Ühisus Estonia Eksporttapamajade hooned.

1958. aastal laiendati Tartu maantee nimetust ka uuele trassile, vana maanteelõik nimetati Vana-Tartu maanteeks.

Vaata ka

• Väike-Tartu maantee
• Suur-Tartu maantee

Välislingid

• Kurikuulus põlengute ja kuritegude pesa, Tartu mnt. 79 läks lammutamisele, Delfi.ee, 18. september 2012