Teoloogia summa Ia q. 3

Teoloogia summa esimese osa küsimus 3 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 3 (Ia q. 3).

Tekst

Küsimus 3

Jumala lihtsusest, kaheksaks artikliks jaotatud

Sissejuhatus

Ia q. 3 pr. Kui millegi kohta on tunnetatud, kas ta on, siis jääb üle uurida, kuidas ta on, et temast oleks teada, mis ta on. Et aga Jumala kohta pole võimalik teada, mis ta on, vaid mis ta ei ole, siis me ei saa Jumala kohta vaadelda, kuidas ta on, vaid hoopis, kuidas ta ei ole. Niisiis tuleb esiteks vaadelda, kuidas ta ei ole; teiseks, kuidas me teda tunnetame; kolmandaks, kuidas me teda nimetame.

Jumala kohta saab näidata, kuidas ta ei ole, eemaldades temast selle, mis talle ei sobi, nimelt kokkupanduse, liikumise ja muu sarnase. Niisiis tuleb uurida kõigepealt tema lihtsuse kohta, mille läbi temalt eemaldatakse kokkupandus. Ning lihtsad on kehalistes asjades ebatäiuslikud ja isad, uuritakse teiseks tema täiuslikkuse kohta; kolmandaks tema lõpmatuse kohta; neljandaks muutumatuse kohta; viiendaks ühtsuse kohta.

Esimese kohta küsitakse kaheksat asja.

Esiteks: kas Jumal on keha.

Teiseks: kas temas on vormi ja mateeria kokkupandus.

Kolmandaks: kas temas on missuse ehk olemuse ehk loomuse ja subjekti kokkupandus.

Neljandaks: kas temas on kokkupandus olemusest ja olemisest.

Viiendaks: kas temas on soo ja liigierisuse kokkupandus.

Kuuendaks: kas temas on subjekti ja aktsidentsi kokkupandus.

Seitsmendaks: kas ta on mingil moel liitne või täiesti lihtne.

Kaheksandaks: kas ta astub kokkupandusse teiste asjadega.

Artikkel 1

Kas Jumal on keha

Esimese juurde minnakse nii. Näib, et Jumal on keha.

Ia q. 3 a. 1 arg. 1 Keha on ju see, millel on kolm mõõdet. Aga Pühakiri omistab Jumalale kolm mõõdet: öeldakse ju Iiobi raamatus 11:8–9: Need on kõrgemad kui taevad – mida sina suudad teha? Sügavamad kui surmavald – mida sina sellest tead? Nende mõõt on pikem kui maa ja laiem kui meri. Järelikult Jumal on keha.

Ia q. 3 a. 1 arg. 2 Peale selle, iga asi, millel on kuju, on keha, sest kuju on kvaliteet kvantiteedi ümber. Aga Jumalal näib olevat kuju, sest kirjutatus on 1. Moosese raamatus 1:26: Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks: sest kuju nimetatakse näoks, kirjakoha järgi Kirjas heebrealastele 1:3: olles tema kirkuse kiirgus ja tema olemuse kuju, st nägu. Järelikult Jumal on keha.

Ia q. 3 a. 1 arg. 3 Peale selle, iga asi, millel on kehalised osad, on keha. Aga Pühakiri omistab Jumalale kehalised osad: sest Iiobi raamatus 40:9 öeldakse: Ons sul siis käsivars nagu Jumalal; ja Laulus 33:18: Issanda silm on nende peal, kes teda kardavad ja tema heldust ootavad; ja 118:16: Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid! Järelikult Jumal on keha.

Ia q. 3 a. 1 arg. 4 Peale selle, asend sobib ainult kehale. Aga seda, mis kuulub asendi juurde, öeldakse Pühakirjas Jumala kohta: öeldakse ju Jesaja raamatus 6:1: nägin ma Issandat istuvat; ja Jesaja raamatus 3:13: Issand tõuseb nõutama õigust. Järelikult Jumal on keha.

Ia q. 3 a. 1 arg. 5 Peale selle, miski ei saa olla kohapiir, "mille juurest" või "mille juurde", kui ta ei ole keha või midagi kehalist. Aga Pühakirjas öeldakse, et Jumal on kohapiir "mille juurde", kirjakoha järgi Laulus 33:6: Kes tema poole vaatavad, säravad rõõmust; ja "mille juurest", kirjakoha järgi Jeremija raamatus 17:13: Kes minust taganevad, kirjutatakse põrmu. Järelikult Jumal on keha.

Ia q. 3 a. 1 s. q. Aga vastu on see, mida öeldakse Johannese evangeeliumis 4:24: Jumal on Vaim.

Ia q. 3 a. 1 co. Vastan: peab ütlema, et absoluutselt Jumal ei ole keha. Seda saab näidata kolmel moel. Esiteks sellepärast, et ükski keha ei liigu, kui teda ei panda liikuma: nagu on ilmne üksikjuhtudest indutseerimisel. Aga ülalpool on näidatud, et Jumal on liikumatu algliikumapanija. Siit on ilmne, et Jumal ei ole keha.

Teiseks sellepärast, et see mis on esmaolev, on paratamatult tegelikkuses ja mitte kuidagi võimalikkuses. Sest kuigi ühes ja samas asjas, mis läheb üle võimalikkusest tegelikkusse, eelneb võimalikkus ajaliselt tegelikkusele, eelneb lihtsalt võttes tegelikkus võimalikkusele: sest selle, mis on võimalikkuses, viib tegelikkusse ainult tegelikkuses olev. Aga ülalpool on näidatud, et Jumal on esmaolev. Seega on võimatu, et Jumalas oleks miski võimalikkuses. Aga iga keha on võimalikkuses: sest pidev kui niisugune on lõpmatuseni jagatav. Järelikult on võimatu, et Jumal oleks keha.

Kolmandaks sellepärast, et Jumal on see, mis on olevate seas kõige õilsam, nagu öeldust ilmneb. Aga on võimatu, et mõni keha oleks olevate seas kõige õilsam. Sest keha on kas elus või elutu. Aga on ilmne, et elus keha on elutust kehast õilsam. Aga elus keha ei ela kui keha, sest muidu iga keha elaks: järelikult ta peab elama millegi muu läbi, nii nagu meie keha elab hinge läbi. Aga see, mille läbi keha elab, on õilsam kui keha. Seega ei ole võimalik, et Jumal oleks keha.

Ia q. 3 a. 1 ad 1 Esimese kohta peab niisiis ütlema, et nagu ülalpool on öeldud, annab Pühakiri vaimseid ja jumalikke asju meile edasi kehaliste asjade sarnasuste all. Nii et kui see omistab Jumalale kolm mõõdet kehalise kvantiteedi sarnasuse all, siis see tähistab tema virtuaalset kvantiteeti, nimelt sügavusega varjatud asjade tunnetamise võimet; kõrgusega väe kõrgumist kõige kohal; pikkusega tema olemise kestust; laiusega armastuseakti kõige vastu. Või nagu ütleb Dionysios (De divinis nominibus, ptk 9), saadakse Jumala sügavuse all aru tema olemuse mõistetamatust; pikkuse all tema kõike läbistava väe jätkumist, laiuse all aga tema üliulatumist kõigeni, niivõrd kui kõik on tema kaitse all.

Ia q. 3 a. 1 ad 2 Teise kohta peab ütlema, et inimene öeldakse olevat Jumala näo järgi mitte keha poolest, mille poolest inimene on teistest loomadest üle: mistõttu 1. Moosese raamatus pärast seda, kui on öeldud: Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, lisatakse: et nad valitseksid kalade üle meres jne. Inimene on aga kõigist loomadest üle mõistuse ja aru poolest. Nii et inimene ongi Jumala näo järgi aru ja mõistuse poolest, mis on mittekehalised asjad.

Ia q. 3 a. 1 ad 3 Kolmanda kohta peab ütlema, et kehalised osad omistatakse Pühakirjas Jumalale tema tegevuste pärast, teatud sarnasuse järgi. Näiteks silma tegevus on nägemine: nii et silm tähendab Jumala kohta öelduna tema väge näha intelligiiblilt, mitte meeleliselt. Ja sarnane käib teiste osade kohta.

Ia q. 3 a. 1 ad 4 Neljanda kohta peab ütlema, et ka seda, mis kuulub asendi juurde, omistatakse Jumalale ainult teatud sarnasuse järgi: näiteks nimetatakse teda istuvaks tema liikumatuse ja võimu pärast; ja tõusvaks tema tugevuse pärast, millega ta võidab kõik, mis talle vastu seisab.

Ia q. 3 a. 1 ad 5 Viienda kohta peab ütlema, et Jumalale ei läheneta kehaliste sammudega, sest ta on kõikjal, vaid vaimuaktidega: ja samamoodi temast eemaldutakse. Ja nõnda tähistavad lähenemine ja eemaldumine kohavahetuse sarnasuse all vaimset akti.

Artikkel 2

Kas Jumalas on vormi ja mateeria kokkupandus

Teise juurde minnakse nii. Näib, et Jumalas on vormi ja mateeria kokkupandus.

Ia q. 3 a. 2 arg. 1 Iga asi, millel on hing, on ju kokku pandud mateeriast ja vormist: sest hing on keha vorm. Aga Pühakiri omistab hinge Jumalale: see tuuakse ju sisse Kirjas heebrealastele 10:38 Jumala suust: Aga minu õige jääb usust elama, kui ta taganeb, siis ei ole minu hingel temast head meelt. Järelikult on Jumal kokku pandud mateeriast ja vormist.

Ia q. 3 a. 2 arg. 2. Peale selle, viha, rõõm ja muud sarnased on ühenduse kired, nagu öeldakse [Aristotelese teose] De anima I raamatus. Aga selline omistatakse Jumalale Pühakirjas: öeldakse ju Laulus 106:40: Siis süttis Issanda viha oma rahva vastu. Järelikult on Jumal kokku pandud mateeriast ja vormist.

Ia q. 3 a. 2 arg. 3. Peale selle, mateeria on iondividuatsiooniprintsiip. Aga näib, et Jumal on indiviid: teda ei preditseerita ju paljude kohta. Järelikult on ta kokku pandud mateeriast ja vormist.

Ia q. 3 a. 2 s. c. Aga vastu, iga asi, mis on kokku pandud mateeriast ja vormist, on keha: sest mõõtmeline kvantiteet ongi mateeriale eelkõige omane. Aga Jumal ei ole keha, nagu näidatud. Järelikult Jumal ei ole kokku pandud mateeriast ja vormist.

Ia q. 3 a. 2 co. Vastan: peab ütlema, et on võimatu, et Jumalas oleks mateeria. Esiteks sellepärast, et mateeria on see, mis on võimalikkuses. On aga näidatud, et Jumal on puhas akt [tegelikkus], millel ei ole midagi potentsiaalsusest. Seetõttu on võimatu, et Jumal oleks kokku pandud mateeriast ja vormist.

Teiseks sellepärast, et iga mateeriast ja vormist kokkupandus asi on täiuslik ja hea oma vormi läbi: seetõttu peab ta olema hea osasaamise läbi, kuivõrd mateeria saab vormist osa. Aga esimene, mis on hea ja parim, mis on Jumal, ei ole hea osasaamise läbi: sest hea olemuse läbi eelneb heale osasaamise läbi. Seetõttu on võimatu, et Jumal oleks kokku pandud mateeriast ja vormist.

Kolmandaks sellepärast, et mis tahes toimija toimib oma vormi läbi: mistõttu sellises suhtes, nagu ta on oma vormiga, on ta ka sellega, et ta on toimija. Seega see, mis on esmaselt ja iseenese läbi toimija, peab olema esmaselt ja iseenese läbi vorm. Aga Jumal on esmane toimija, sest ta esmane toimivpõhjus, nagu näidatud. Seega ta on oma olemuse läbi vorm; ja ta ei ole mateeriast ja vormist kokku pandud.

Ia q. 3 a. 2 ad 1 Esimese kohta peab järelikult ütlema, et hing omistatakse Jumalale toimimise sarnasuse läbi. See, et meie midagi tahame, on ju meie hingest: mis tõttu Jumala hingel öeldakse olevat hea meel sellest, millest on hea meel tema tahtel.

Ia q. 3 a. 2 ad 2 Teise kohta peab ütlema, et viha ja muu sarnane omistatakse Jumalale tagajärje sarnasuse järgi: sellepärast, et vihasele on omane karistada, nimetatakse tema karistust metafoorselt vihaks.

Ia q. 3 a. 2 ad 3 Kolmanda kohta peab ütlema, et vorme, mis on mateeriasse vastuvõetavad, individueeritakse mateeria läbi, mis ei saa olla teises, sest ta on esmane aluseks olev subjekt: aga vormi iseenesest, kui miski muu ei takista, saavad vastu võtta mitu asja. Aga seda vormi, mis ei ole mateeriasse vastuvõetav, vaid on iseenda läbi subsisteeriv, individueeritakse just sellega, et teda ei saa muusse vastu võtta: ja niisugune vorm on Jumal. Seetõttu ei järeldu, et tal on mateeria.