Termoplastsus
Termoplastsus on plastmaterjali omadus muutuda teatud kuumutamistemperatuuril voolavaks ja pärast jahutamist taas tahkeks. See protsess on pöörduv, kusjuures materjali omadused oluliselt ei muutu. Termoplastsed materjalid on hõlpsalt töödeldavad ja vormitavad mitmesugusteks toodeteks (näiteks kileks) ja esemeteks.[1]
Termoplastid on näiteks polükarbonaat (PC), polüetüleentereftalaat (PET), polüeteen (PE), polüpropeen (PP), polüstüreen (PS), polüvinüülkloriid (PVC), akrüülnitriil-butadien-stürool (ABS), polüamiid (PA), polümetüülmetakrülaat (PMMA). Kõige kauem tuntud termoplast on tselluloid, tänapäeval kasutatakse kõige rohkem polüeteeni ja polüpropeeni.