Termostaatventiil
Termostaatventiil on otsetoime temperatuuri proportsionaalregulaator, mis hoiab ruumi temperatuuri soovitud väärtusel, sõltumata ilmastiku muutumisest ja ruumis tekkivast soojuse lisakadudest või lisasoojusest, milleks võib olla tuuletõmbus, päikesekiirgus, elektervalgustus või ruumis viibivate inimeste soojuseritus.
Termostaatventiil koosneb vooluhulka reguleerivast ventiilist ja reguleerimispeast (termostaadist). Termostaatventiil reguleerib soojuskandja vooluhulka ventiiliava muutmisega. Termostaadi anduriks on gaasiga või vedelikuga täidetud lõõtsiku (sülfooni) ja silindrilise kapsli moodustatud kinnine lõõtsikkapsel, milles olev gaas või vedelik soojuse toimel paisudes surub kokku vedru ning spindli ja koonuse vahendusel suleb ventiili ava ning vähendab soojuskandja vooluhulka. Gaas kondenseerub kõige külmemas lõõtsiku otsas, mis on ruumi temperatuuri mõju all, seega radiaatori temperatuur mõjutab ventiilikoonuse asendit vähe.
Termostaadi tööd iseloomustab proportsionaalsuspiirkond, mis on temperatuurivahemik, mille võrra ruumitemperatuuri muutudes ventiili koonus liigub täisavatud asendist suletud olekusse. Proportsionaalsuspiirkond on tavaliselt kaks kraadi. See tähendab, et radiaatori ventiil sulgub, kui temperatuur ületab kahe kraadi võrra skaala seadeväärtust.
Soovitud ruumitemperatuur valitakse skaalaga varustatud käepideme pööramise teel. Temperatuuriskaalal on tähised, mis väljendavad temperatuuri tinglikku seadeväärtust ja konkreetne ruumi temperatuuri seos skaalatähisega tuleb seostada praktilise töö käigus. Ruumitemperatuur sõltub ruumi paigaldatud radiaatorite kogupinnast, soojuskandja temperatuurist ja vooluhulgast ning termostaatventiili eelhäälestusest ja ka asukohast, seetõttu ei saa skaala olla gradueeritud otse Celsiuse kraadides.
Termostaatventiili termostaat peaks paiknema horisontaalselt ja olema võimalikult kaugel küttetorudest. Termostaadile peab ruumiõhk hästi juurde pääsema, et see mõõdaks ikka tegelikku ruumi temperatuuri. Näiteks paksu kardinaga või laia aknalauaga varjatud radiaatori ja akna juures võib temperatuur oluliselt erineda ruumi temperatuurist ja termostaatventiil hoiab kardinataguse ruumiosa temperatuuri, mitte toatemperatuuri soovitud väärtusel. Sellise olukorra vältimiseks valmistatakse kauganduriga termostaatventiile. Kaugandurit soovitatakse kasutada siis, kui andur jääks kardina taha ja/või seda võiks mõjutada tõmbetuul või küttetorud. Temperatuurianduri saab viia kapillaartoru abil kuni kahe meetri kaugusele termostaatventiilist sellisesse kohta, kuhu pääseb vabalt ruumiõhk. Kaugreguleerimiseks viiakse temperatuuriseadur ja reguleerimisseade termostaatventiilist 2,5 või 8 meetri pikkuse kapillaartoruga eemale, siin on kaugandur ja reguleerimisseade ühitatud ning asuvad ventiilist eemal. Neid on otstarbekas kasutada ligipääsmatute konvektorite ja radiaatorite juures.
Termostaatventiilil on küttesüsteemi külmumise kaitseks temperatuuri minimaalväärtus 6 °C piiratud. Seadeväärtus on tavaliselt 6…26 °C. Reguleerimispiirkonda saab kitsendada või lukustada ühele väärtusele käepidemes paiknevate piirikrõngaste asendi muutmisega. Valmistatakse ka tugevama ehitusega, vandalismi ja varguse vastu kaitstud seadmeid.
Eelseadedüüsiga valitakse soojuskandja vajalik vooluhulk reguleerimata olekus. Eelseadearvu saamiseks on kaks võimalust. Esimene: arvutatakse avatud ventiilile vajalik kv arv, tabelist leitakse sellele vastav eelseadearv. Teine võimalus: vastava termostaatventiili nomogrammilt leitakse soojuskandja vooluhulga ja diferentsiaalrõhu järgi eelseadearv. Graafik N vastab täiesti avatud olekule ning on harilikult tehases termostaadile peale seatud. Soovitud eelseadearvu paigaldamiseks võetakse ventiililt maha termostaat, tõstetakse üles eelseadekäepide ning pööratakse märgi ! kohale vajalik arv. Kui termostaat on kohale paigutatud, on skaala kaetud ja ebasoovitavad muutmised kõrvaliste isikute poolt ei ole enam võimalikud. Eelseadet muudetakse küttesüsteemi häälestamisel.