Valge-toonekurg
Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg.
| Valge-toonekurg | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Toonekurelised Ciconiiformes |
| Sugukond |
Toonekurglased Ciconiidae |
| Perekond |
Toonekurg Ciconia |
| Liik |
Valge-toonekurg |
| Binaarne nimetus | |
|
Ciconia ciconia Linnaeus, 1758) | |
 Valge-toonekure levik ja ränne | |
Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias.
Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitleti varem samuti valge-toonekure alamliigina.
Valge-toonekurg on Leedu rahvuslind ja Valgevene mitteametlik rahvuslik sümbol. Leidub vihjeid tema rahvuslinnuks valimise kohta Saksamaal ja Poolas, aga need ei vasta tõele.[2]
Välimus
muudaSulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Täiskasvanud lind kaalub umbes 3–4 kg. Kehapikkus on 100–115 cm, tiiva siruulatus 200–215 cm.
Levik ja arvukus
muudaValge-toonekurg on levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Ta on rändlind, kes talvitub troopilises Aafrikas ja Indias. Hispaanias elavad isendid on paiksed.
Eestis on levila põhjapiir. Eesti aladele jõudis valge-toonekurg mitte kuigi ammu. Esimene pesitsemine registreeriti 1841. aastal Vastseliina piiskopilinnuse varemetel.[3]
-
Valge-toonekurg kombainiheedriga -
Valge-toonekurgede parv
Valge-toonekure koguarvukus maailmas on hinnanguliselt 500 000 – 520 000 lindu[4]. Kõige arvukamalt pesitseb neid Poolas (52 500 paari), järgnevad Hispaania (33 217), Ukraina (30 000), Valgevene (20 342), Leedu (13 000), Läti (10 700) ja Venemaa (10 200)[5]. Eestis pesitseb hinnanguliselt 4500–5500 valge-toonekure paari (2014) ja nende arvukus on meil järjepidevalt kasvanud, kuigi viimase kümne aasta jooksul on kasv aeglustunud[3].
Pesitsemine ja elupaigad
muudaPesa teeb puu, elektriposti või korstna otsa. Kurnas on 3–5 muna, mida emaslind haub 33 päeva. Esmakordselt on teada pesitsemine Eestis Vastseliina piiskopilinnuse lähedal 1841. aastal, tänapäeval on siin üldlevinud haudelind.
Toitumine
muudaValge-toonekurg toitub kahepaiksetest, madudest, kaladest ja närilistest.
Kaitse
muudaEestis on valge-toonekurg III kategooria kaitsealune loomaliik.
Viited
muuda- ↑ BirdLife International (2016). Ciconia ciconia. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.
- ↑ Veedla, Peep (2021). Rahvuslinnud ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal. Mõedaka: Pesapaik. Lk 137–139.
- ↑ 3,0 3,1 Margus Ots (2015). "Valge-toonekure (Ciconia ciconia) loendus Eestis 2014. aastal" (PDF). Vaadatud 7.09.2017.
- ↑ "White Stork Ciconia ciconia". www.birdlife.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 2.01.2009. Vaadatud 29.08.2010.
- ↑ "Preliminary results of the VI. International White Stork Census 2004/05" (PDF). bergenhusen.nabu.de (inglise). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12.08.2011. Vaadatud 29.08.2010.
Kirjandus
muuda- Veromann, Heinrich 1980. Valge-toonekurg. (Sari "Pääsuke" 5.) Tallinn: Valgus.
- Valgete toonekurgede loendus. Päevaleht, 15. aprill 1939, nr. 102, lk. 3.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Valge-toonekurg |
- Valge-toonekurg andmebaasis eElurikkus
