Trahv

Trahv ehk rahatrahv on rahanõue, mis määratakse karistusena haldusõigusrikkumise või kuriteo eest. Trahvida võib füüsilist ja juriidilist isikut ning ka juriidilise isiku esindusõiguslikke isikuid. Trahvile lisaks võib kohus määrata lisakaristuse, näiteks võib joobes juhtinud isikule määrata lisakaristuseks aresti või juhtimisõiguse äravõtmise.

Anna Palm de Rosa, "Trahv kiiruse ületamise eest, Boulogne'i mets"

Trahvide suurus Eestis

Eestis võib kohus või kohtuväline menetleja määrata füüsilisele isikule väärteo eest trahvi, mis on 3–300 trahviühikut, ning juriidilisele isikule trahvi, mille suurus on 100 – 400 000 eurot. Rahatrahve makstakse trahviühikutes, mille suurus on 2018. aasta seisuga 4 eurot. Trahvide suurused ei ole alati universaalsed ning seaduses on kirjas vaid trahvide ülemmäärad.

Trahvi vaidlustamine

Isik, kellele trahv on tehtud, saab seda vaidlustada. Selleks peab 15 päeva jooksul alates trahvimääruse kättetoimetamisest esitama trahvimääruse peale määruskaebuse. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise eest tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, kuid mõnes olukorras, näiteks kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisel, on määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba.

Trahvi maksmata jätmine

Trahvi maksmata jätmise korral saadetakse trahvimäärus kohtutäiturile ning sel juhul peab trahvi maksmata jätnud isik peale trahvisumma tasuma ka sundtäitmise kulud. Kui ka kohtutäituril ei õnnestu trahvi isikult sisse nõuda ehk rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, on sissenõudjal võimalus teha avaldus, et rahatrahv asendataks arestiga või trahvitava isiku nõusolekul ka ühiskondliku tööga. Kusjuures rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti ja ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd.