Trzebnica klooster
Trzebnica klooster on 13. sajandil ehitatud kunagine tsistertslasnunnade klooster Trzebnicas, Wrocławist 25 km põhja pool, Edela-Poolas. Klooster asutati 1203. aastal, suleti 19. sajandi algul ning anti 1889. aastal Püha Borromeuse Halastuse Õdedele.[1]
Ajaloost
muudaKloostri asutasid Piastide soost Sileesia hertsog Henryk I Brodaty ja tema abikaasa Hedwig paavst Innocentius III toetusel. Hedwigi toetusel valis tema vend, Bambergi piiskop Ekbert Andechsist esimesed nunnad kloostrisse; esimene abtiss oli Petrussa Kitzingeni kloostrist; tema järglaseks sai Hedwigi tütar Gertrude. Hertsog annetas kloostrile rohkelt maid. Pärast leseks jäämist 1238. aastal asus Hedwig ise kloostrisse elama ja suri seal.
1515. aastani olid kloostri abtissid Piastide dünastia printsessid ning hiljem aadlisuguvõsade liikmed. 13. sajandi lõpul võis nunnade arv olla 120. 1672. aastal elas kloostris 32 nunna ja kuus ilmikõde, 1805. aastal 23 nuna ja kuus ilmikõde. Klooster ei jäänud puutumata piirkonda tabanud õnnetustest nagu 1315., 1338., 1434. ja 1617. aasta näljahädad, samuti tulekahjud 1413., 1432., 1464., 1486., 1505., 1595. ja 1782. aastal. Kolmekümneaastase sõja ajal põgenes enamik nunnasid Rzeczpospolita territooriumile, samuti 1663. aastal türklaste rünnakute ajal Sileesiale.
1742. aastal jäi Trzebnica pärast Esimest Sileesia sõda Wroclawi rahu sõlmimise järel protestantliku Preisimaa koosseisu ja sattus poliitilise diskrimineerimise alla. Viimane abtiss Dominica von Giller suri 17. augustil 1810. ja 11. novembril 1810. aastal suleti klooster kuningas Friedrich Wilhelm III käsul. Kloostrihoone müüdi ja muudeti riidevabrikuks. 19. sajandi lõpul ostis varemeis kloostrikompleksi johanniitide ordu, hiljem Borromeuse õed (Sorores Misericordiae Sancti Caroli Borromei), kes asutasid sinna hospidali.
Kloostrikirik
muudaKirik on ruumivormilt hilisromaanika perioodi basiilika, millele 1741. aastal tehti barokne sise- ja väliskujundus. Interjööris on Michael Willmanni maalid püha Hedwigi elust. Pärast kloostri sulgemist sai kirikust kihelkonnakirik.
Peaaltarist paremal asuvas kabelis, mis ehitati varasemast romaani apsiidist ümber Hedwigi lapselapse peapiiskop Ladislause tellimusel 1267. aastal, paikneb Hedwigi haud (surnud 1243). Seda loetakse esimeseks gooti ehitiseks Poola arhitektuuris[2]. Kloostri asutaja, Sileesia ja Wrocławi hertsogi Henryk I Brodaty haud asub kiriku peaaltari ees.
Veel on kirikusse maetud Henryk I ja Hedwigi poeg Konrad Kędzierzawy (surnud 1213), Saksa Ordu kõrgmeister Konrad von Feuchtwangen (1296) ja Sileesia Piastide viimane järeltulija Karolina of Legnica-Brieg (1707)