Tulnuktaim (ehk adventiivtaim) on inimese poolt tahtmatult sisse toodud taimeliik (võõrliik). Tulnuktaimi leidub kasvamas enamasti inimtekkelistes kasvukohtades (teeveertes, sadamais, raudteejaamades, prahipaikadel jm).[1]

Tulnuktaimed erinevad kultuurtaimedest ja neist, mis on tahtlikult sisse toodud. Samuti erinevad nad pärismaistest taimedest kui neist, mille levitamisel pole inimene osalenud.

Tulnuktaimed võivad uues paigas olla väga püsivad. Sissetoomise aja järgi jaotatakse nad arheofüütideks ja neofüütideks. Kui tulnuktaim kasvab uues paigas väga lühikest aega (nt küll kasvades, kuid suutmata paljuneda), siis nimetatakse teda juhutulnukaks.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Toomas Kukk. Eesti taimestik. Tartu: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1999. Lk. 56.
  NODES