Bioomid
Maismaabioomid
Tundra ja metsatundra
Taiga/parasvöötme okasmetsad
Mäerohtlad ja põõsastikud
Parasvöötme okasmetsad
Troopilised ja lähistroopilised okasmetsad
Parasvöötme laialehised ja segametsad
Vahemerelised metsad ja põõsastikud
Troopilised ja lähistroopilised niisked laialehised metsad
Troopilised ja lähistroopilised kuivad laialehised metsad
Parasvöötme rohtlad, savannid ja põõsastikud
Troopilised ja lähistroopilised rohtlad, savannid ja põõsastikud
Kõrbed ja kuivad põõsastikud
Üleujutatud rohtlad ja savannid
Ripaal[küsitav]
Märgala
Veebioomid
Tiik
Litoraal/eulitoraal
Mangroovid
Vetikate mets[küsitav]
Korallirahu
Neriitiline vöönd
Mandrilava
Pelagiaal
Bentaal
Hüdrotermid
Valged suitsutajad[küsitav]
Paakjää

Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. Tavaliste (normaalsete mõõtmetega) puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts.

Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul

Tundra nimetus tuleb kildinisaamikeelsest sõnast tūndâr, mis tähendab kõrget metsatut ala.

Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel. Tundra esineb ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel.

Tundrat võib jagada kolmeks:

Arktiline tundra Wrangeli saarel

1. arktiline tundra – põhjapoolkeral vööndina Põhja-Jäämere lähistel, Põhja-Ameerikas Alaska osariigist Labradori poolsaareni, Gröönimaa edelarannikul, Islandil, Euraasias Skandinaavia poolsaarelt Kamtšatka poolsaareni, Novaja Zemlja lõunasaarel ja mujal.

2. antarktiline tundra – lõunapoolkeral Antarktika poolsaarel ja saartel (sh Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared, Kerguelen jt).

3. mägitundra ehk alpiinne tundra – kõrgel mägedes (kõrgus üle merepinnast sõltub laiuskraadist, tavaliselt tuulealustes nõlvades, kus on õhutemperatuurid madalad ja sajab vähe).

Aasia ja Põhja-Ameerika tundrad on väga sarnased. Neist erineb Euroopa tundra, mis jääb Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõjupiirkonda. Kliima on seal merelisem, talv märksa pehmem ja lumerohkem. Seetõttu esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum.

Lõunas läheb tundra pikkamisi üle metsatundraks.

Tundrale on iseloomulik külm kliima, vähe sademeid (tavaliselt alla 250 mm/aastas), lühike taimekasvuperiood, vähe erinevaid taime- ja loomaliike ning suur loomade ja lindude arvukuse kõikumine suurte rännete tõttu.

Vaata ka

muuda
  NODES