Tupp-villpea
Tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) on lõikheinaliste sugukonda villpea perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Tupp-villpea | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Üheidulehelised Liliopsida |
Selts |
Kõrreliselaadsed Poales |
Sugukond |
Lõikheinalised Cyperaceae |
Perekond |
Villpea Eriophorum |
Liik |
Tupp-villpea |
Binaarne nimetus | |
Eriophorum vaginatum L. |
Levik ja kasvukoht
muudaLevinud Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopas kuni rabade leviku lõunapiirini, ka Siberis, Kaug-Idas ja Kaukaasias, Jaapanis ja Põhja-Ameerikas.
Eestis on tupp-villpea sobivatel kasvukohtadel väga sage, kohati massiline, vähem tavaline läänesaartel. Kasvab peamiselt turbapinnasel: rabades, madal- ja siirdesoos, rabastuvates lodumetsades ja männikutes.
Kirjeldus
muudaTaime kõrgus 30–80 cm. Kasvab mätastena. Taimel on arvukalt niitjaid juurmisi lehti. Need on kolmekandilised, kantidel veidi karedad, kuni 1 mm laiused. Varre alusel on labata või väga lühikese labaga lehetuped, mis muutuvad sügisel lillakaspunasteks.
Varsi on ühel taimel väga palju. Püstised, siledad, pikivaolised, alusel ruljad ja ülal nürilt kolmekandilised.
Pähik munajas või piklik, kuni 2 cm pikkune ja kuni 1,2 cm läbimõõduga. Tupp-villpea on neljast Eestis kasvavast villpea perekonna liigist ainus, kellel varre tipus on vaid üks pähik. Õiekate on lihtne, hallikas, kilejas, peente valgete karvakestega. Karvakesed säilivad ka viljade valmimisel. Õitseb aprillis ja mais.
Viljaks on väike äraspidimunajas pähklike. Viljad valmivad juulis.
Ta on üks olulisemaid turvast moodustavaid taimeliike Eestis.
-
Tupp-villpea õiekate
-
Õitsev tupp-villpea 18. märtsil 2014 Lehtmetsa külas Albu vallas
Välislingid
muuda- Tupp-villpea andmebaasis eElurikkus
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tupp-villpea |