Türkmenistan
|
See artikkel räägib riigist; laeva kohta vaata artiklit Turkmenistan (jõelaev). |
Türkmenistan on merepiirita riik Kesk-Aasias. Türkmenistan piirneb loodes Kasahstani, loodes ja idas Usbekistani, kagus Afganistani ning lõunas Iraaniga. Riigist läände jääb Kaspia meri, väljapääsu maailmamerele ei ole. Karakumi kõrb katab üle 80% riigist. Riigi pealinn ja ühtlasi suurim linn on Aşgabat.
|
Türkmenistan
| |||
 | |||
| Riigihümn | "Garaşsyz, Bitarap, Türkmenistanyň Döwlet Gimni" | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Aşgabat | ||
| Pindala | 491 210 km²[1] | ||
| Riigikeel | türkmeeni | ||
| Rahvaarv | 5 579 889 (2021)[2] | ||
| Rahvastikutihedus | 11,4 in/km² | ||
| President | Serdar Berdimuhamedow | ||
| Iseseisvus | 27. oktoober 1991 | ||
| SKT |
45,611 mld $ (2020)[3]  | ||
| SKT elaniku kohta |
7297 $ (2020)[4] | ||
| Valuuta | Türkmenistani manat (TMT) | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg +5 | ||
| Tippdomeen | .tm | ||
| ROK-i kood | TKM | ||
| Telefonikood | 993 | ||
Türkmenistan oli Nõukogude Liidu liiduvabariik (Turkmeeni NSV). Türkmenistan iseseisvus 27. oktoobril 1991. Türkmenistan on tänapäeval maailma üks suletumaid ja autoritaarsemaid riike. Ajakirjandusvabaduse indeksi järgi on Türkmenistan 180 riigi seas 178. kohal.[5]
Suurus ja piirid
muuda
Türkmenistani pindala on 491 210 km², millega on see maailmas pindalalt 54. riik. Maismaapiiri pikkus on 4158 km. Riigipiiri pikkus Afganistaniga on 804 km, Iraaniga 1148 km, Kasahstaniga 413 km ja Usbekistaniga 1793 km. Läänes piirneb Türkmenistan Kaspia merega (rannajoone pikkus 1768 km).[2]
Loodus
muudaPinnamood
muudaSuur osa riigist on madal ja suurema osa sellest hõlmab Karakumi kõrb, mis moodustab riigi koguterritooriumist üle 80%. Keskmine kõrgus merepinnast on 230 meetrit. Türkmenistani lõunaosast ulatub Kasahstanini Turaani madalik, mille madalaim punkt Türkmenistanis on Aktšanaja nõgu (81 meetrit allpool merepinda).[2] Riigi edelaosas Iraani piiril asub Köpetdagi mäestik, mille kõrgeim tipp Türkmenistanis on Şahşahi mägi (2912 meetrit). Samuti tõuseb maapind riigi kaguosas Afganistani piirile lähenedes. Seal paikneb Köýtendagi mäestik, kus asub Türkmenistani kõrgeim mäetipp Aýrybaba (3138 m).
Suurimad jõed on Afganistanist alguse saavad Murghab ja Hari ehk Tejen, mis mõlemad lõpevad Karakumi kõrbes. Iraanist Türkmenistani ulatuv Atrek on lühem ja see suubub Kaspia merre vaid suurvee ajal. Riigi kirdeosas Usbekistani piiril voolab Amudarja jõgi, mille vee hulk on niisutussüsteemide tõttu tunduvalt vähenenud ja see kuivab enne Araali järve riismeteni jõudmist. Riigi loodeosas Kaspia mere ääres asub Garabogazi laht, mida ühendab Kaspia merega kitsas (kuni 200 m) väin. Garabogazi laht on üks kõige suurema soolsusega veekogusid maailmas ja suure soolsuse tõttu elu lahes peaaegu puudub. Türkmenistani ja Usbekistani piiril asub 3955 km² suurune Sarygamyşi järv.
Kliima
muudaSuuremas osas Türkmenistanis, välja arvatud Kaspia mere rannikul, valitseb mandriline kliima. Suved on kuumad ja kuivad, sageli tõuseb õhutemperatuur üle 30 °C. Karakumi kõrbes võib õhutemperatuur tõusta ka üle 50 °C. Kaspia mere rannikul on jahedam, kuid niiskem. Talvel on riigi põhjaosas keskmine õhutemperatuur −10 °C ja lõunaosas 0 °C. Ööpäevane temperatuuri kõikumine on suur. Kõige enam sajab mägedes, kus suurem osa sademetest langeb talvel ja kevadel.
Elustik
muuda
Türkmenistanis on loendatud kokku üle 2000 liigi soontaimi, sh 462 haruldast ja endeemset liiki. Kõige suurem elurikkus on mägedes riigi lõunaosas, kus kasvavad mitmed majanduslikud tähtsad viljapuud, näiteks idadiospüür, harilik mandlipuu, hapu kirsipuu, harilik granaadipuu ja harilik viigipuu.
Köpetdagi mäestikus esinevad madal pooligihaljas võsa šibljak, kadakametsad ja jõe orgudes paiknevad lammimetsad. Šibljakis domineerivad turkmeenia vaher (Acer monspessulanum), viirpuud (Crataegus spp.) ja harilik asteltürn (Paliurus spina-christi). Kõrgemates mägedes domineerivad viirpuud, turkmeenia kadakas (Juniperus turcomanica) ja kaukaasia tseltis (Celtis caucasica). Mäetippudes kasvavad kõrrelised ja padjandtaimed. Kõrbetes ei esine suvel peaaegu üldse sademeid ja sel ajal esineb seal väga vähe taimi. Talvel tärkavad vihma saabudes õistaimed, näiteks luste (Bromus spp.), malkolmia (Malcolmia spp.), ambralill (Amberboa spp.) ja ogaküünis (Koelpinia spp.). Märtsis ja aprillis tärkavad lühikese elueaga efemeersed taimed. Alluviaaltasandikel kasvavad ogamalts (Salsola spp.), käbiefedra (Ephedra strobilacea), must saksauul (Haloxylon ammodendron) ja valge saksauul (Haloxylon persicum).
Türkmenistanis elab kokku 91 liiki imetajaid. Ohustatud imetajate hulka kuuluvad näiteks pärsia leopard (Panthera pardus tulliana), ilves, vööthüään (Hyaena hyaena), manul (Otocolobus manul), luitekass (Felis margarita), karakal (Caracal caracal), kaspia viiger (Pusa caspica), punahirv (Cervus elaphus), pulstikkits (Capra aegagrus) ja keerdsarvkits (Capra falconeri). Palju on roomajaid, kokku 82 liiki. Nii elutsevad riigis kõrbevaraan (Varanus griseus), euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis), stepikilpkonn (Agrionemys horsfieldii), veenastik (Natrix tessellata) ja harilik eefa (Echis carinatus). Kahepaikseid on loendatud vaid viis liiki. Jõgede ja järvedes elab 124 liiki mageveekalu, kellest enamus on endeemsed. Linnuliike on ligi 400. Kõige tavalisemad linnuliigid on tuttlõoke (Galerida cristata), aasia kivikana (Alectoris chukar), jahifaasan (Phasianus colchicus), kaljutuvi (Columba livia), turteltuvi (Streptopelia turtur) ja suur-turteltuvi (Streptopelia orientalis).
Riik
muuda
Pikemalt artiklis Türkmenistani president
Türkmenistan on autoritaarne presidentaalne vabariik.
Riiki juhib president Serdar Berdimuhamedow, kes võitis 2022. aasta märtsis toimunud presidendivalimised. Enne teda oli presidendiametis 15 aastat tema isa Gurbanguly Berdimuhamedow, kes astus tagasi. Serdar Berdimuhamedow oli enne presidendiks valimist oma isa valitsustes mitmetel kõrgetel ametikohtadel. Valimisi peetakse ebademokraatlikeks. President on ühtlasi valitsusjuht. Valitsus koosneb presidendi määratud ministritest.
2020. aasta septembris vastu võetud põhiseadusmuudatusega muudeti Türkmenistani parlament kahekojaliseks. Senisest 125-liikmelisest ühekojalisest parlamendist (Mejlis) sai praeguse parlamendi alamkoda. Ülemkojaks sai 56-kohaline Rahvanõukogu (Halk Maslahaty), mis loodi 2017. aastal ja mille aluseks oli traditsiooniline Vanamate Nõukogu.[6]
Freedom House andis Türkmenistanile 2021. aastal 100-punktisel vabaduste skaalal kaks punkti, iseloomustades seda repressiivse autoritaarse riigina, kus poliitilised ja kodanikuvabadused puuduvad peaaegu täielikult.[7]
Sisejulgeolek
muudaTürkmenistani sisejulgeolekuasutuste ühenduse moodustavad: Türkmenistani Rahvusliku Julgeoleku Ministeerium, Türkmenbaşy isiklik kaitseteenistus, Riiklik piiriteenistus, Valitsusside asutus, Riiklik välipostiteenistus, Riiklik välismaalaste registreerimise teenistus.
Haldusjaotus
muuda
Riik on haldusterritorialselt jagatud viieks vilajetiks, pealinn Aşgabat on eraldi haldusüksus.
| Haldusüksus | Halduskeskus | Elanikke (2005) | Pindala |
|---|---|---|---|
| Ahali vilajett (Ahal welaýaty) | Änew | 939 700 | 97 160 km² |
| Balkani vilajett (Balkan welaýaty) | Balkanabat | 553 500 | 139 270 km² |
| Daşoguzi vilajett (Daşoguz welaýaty) | Daşoguz | 1 370 400 | 73 430 km² |
| Lebapi vilajett (Lebap welaýaty) | Türkmenabat | 1 334 500 | 93 730 km² |
| Mary vilajett (Mary welaýaty) | Mary | 1 480 400 | 87 150 km² |
Rahvastik
muuda2021. aasta hinnangul oli Türkmenistani elanike arv 5 579 889. Mõne allika kohaselt võib elanike arv aastaid kestnud suure väljarände tõttu olla tegelikust 1–2 miljoni võrra väiksem.[2]
85% elanikest moodustavad türkmeenid, 5% usbekid ja 4% venelased. Ametlik riigikeel on türkmeeni keel, mida kõneleb emakeelena 72% rahvastikust. Vene keelt kõneleb emakeelena 12% ja usbeki keelt 9% rahvastikust. 93% rahvastikust moodustavad moslemid ja 6,4% kristlased.[2]
Elueaootus sünnihetkel oli 2021. aastal hinnanguliselt 71,5 aastat (164. koht maailmas), meeste elueaootus oli 68,5 ja naiste oma 74,7 aastat. Mediaanvanus oli 2020. aastal 29,2 aastat. Sündimuskordaja oli 2021. aastal 17,5 sündi 1000 elaniku kohta (88. maailmas), suremuskordaja 5,95 surma 1000 elaniku kohta (162. koht maailmas). Mediaanvanus oli 2020. aastal 29,2 aastat.[2]
Suurimad linnad
muudaLinnades elas 2022. aasta seisuga 53,5% rahvastikust.[2]
| Koht | Linn | Vilajett | Elanikke (2006) |
|---|---|---|---|
| 1. | Aşgabat | – | 823 013 |
| 2. | Türkmenabat | Lebapi | 237 988 |
| 3. | Daşoguz | Daşoguz | 204 949 |
| 4. | Mary | Mary | 115 947 |
| 5. | Balkanabat | Balkani | 87 600 |
Majandus
muudaSisemajanduse kogutoodang oli 2018. aastal 40,8 miljardit dollarit. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2019. aastal 15 500 dollarit, millega oli Türkmenistan maailma riikide seas 106. kohal. Sisemajanduse kogutoodang jagunes 2017. aastal sektorite kaupa järgnevalt: põllumajandus (7,5%), tööstussektor (44,9%) ja teenindussektor (47,7%).[2]
Tööstusharude hulka kuuluvad maagaasi- ja naftatööstus, tekstiilitööstus ning toiduainete töötlemine.[2] Riigis paiknevad ulatuslikud maagaasi- ja nimetamisväärsed naftavarud. Maagasivarudelt oli Türkmenistan 2008. aastal maailmas 12. kohal.
Põllumajandussaaduste hulka kuuluvad piim, nisu, puuvill, tomatid, kartulid, arbuusid, viinamarjad, suhkrupeet, veiseliha ja riis. Haritavat maad oli 2018. aasta hinnangul 4,1%.[2]
Eksport ületab impordi. 2017. aastal oli hinnanguline ekspordimaht 7,458 miljardit dollarit. Peamine ekspordipartner on Hiina (82%). Peamised ekspordiartiklid on maagaas, rafineeritud nafta, toornafta, puuvillakiud ja väetised.[2] Umbes 80% ekspordist sõltub maagaasist ja naftast. Maagaasi ekspordi poolest on Türkmenistan maailmas neljandal kohal[8] 2017. aastal oli hinnanguline ekspordimaht 4,571 miljardit dollarit. Tähtsamad impordipartnerid olid 2019. aastal Türgi (25%), Venemaa (18%), Hiina (14%) ja Saksamaa (6%). Peamised impordiartiklid on rauatooted, põllumajandusmasinad, ravimid ja ringhäälinguseadmed.[2] Kaubanduspartnerite vähesus ja liigne sõltuvus Hiinast on Türkmenistanis esile toonud kriisi.
Meedia
muudaKõik Türkmenistani väljaanded, tele- ja raadiokanalid on riigi kontrolli all. Piirideta Ajakirjanike ajakirjandusvabaduse pingereas on Türkmenistan 180 riigi seas 178. kohal.
Interneti kasutab 21,25% riigi elanikest ja püsiühendusi on kogu riigis umbes 4000. Ligipääs on võimaldatud vaid tugevalt tsenseeritud versioonile internetist.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Türkmenistani Riiklik Statistikakomitee: О Туркменистане". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. jaanuar 2012. Vaadatud 12. augustil 2011.
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 Turkmenistan. The World Factbook. CIA. Vaadatud 21.3.2022
- ↑ https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=TM, vaadatud 14.12.2023.
- ↑ https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?locations=TM, vaadatud 14.12.2023.
- ↑ https://rsf.org/en/ranking (vaadatud 20.3.2022)
- ↑ "Türkmenistani riigipea kinnistas isikukultust". postimees.ee. 1.4.2021. Vaadatud 19.5.2021
- ↑ Turkmenistan. freedomhouse.org. Vaadatud 21.3.2022
- ↑ Turkmenistan Exports. tradingeconomics.com. Vaadatud 19.5.2021
Kirjandus
muuda- Olev Remsu, Islam ja diktatuurid. Venemaa ja Kesk-Aasia, Go Group 2010
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Türkmenistan |
- Raport: Türkmenistan on "katastroofi äärel" ERR, 19. juuli 2019