Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga, põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. Ameerika Ühendriikidele kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis.

Ameerika Ühendriigid inglise United States of America
Ameerika Ühendriikide lipp Ameerika Ühendriikide vapp
Riigihümn	"The Star-Spangled Banner"
Pealinn	Washington
Pindala	9 826 675 km²
Ametlikud keeled	inglise (de facto)
Rahvaarv	332 278 200 (2021)
Rahvastikutihedus	33,8 in/km²
Riigikord	presidentaalne liitriik
President	Joe Biden
Asepresident	Kamala Harris
Iseseisvus	4. juuli 1776
SKT	19 390,604 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	59 927 $ (2017)
Valuuta	USA dollar (USD)
Ajavöönd	maailmaaeg −5 kuni −10
Tippdomeen	.us, .edu, .gov, .mil
Telefonikood	1

Ameerika Ühendriigid koosnevad 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikide või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.

Ameerika Ühendriigid said alguse Briti kolmeteistkümne asumaa iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja iseseisvateks riikideks.

20. sajandi keskel on saanud Ameerika Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas.

Riik

Riigivalitsemine

Ameerika Ühendriikide kõrgem seadusandlik võim on Ameerika Ühendriikide Kongress, mis koosneb kahest kojast:

• ülemkojast ehk senatist ja
• alamkojast ehk esindajatekojast.

Mõlemad kojad peavad istungeid pealinnas Washingtonis asuvas Kapitooliumis.

Riigipea on Ameerika Ühendriikide president, kõrgeim täidesaatva võimu organ on Ameerika Ühendriikide valitsus, mille liikmed (ministrid) juhivad riiki neile alluvate ministeeriumite abil. Riigi välispoliitikat teostab välisminister ehk Ameerika Ühendriikide riigisekretär.

Vaata ka: Ameerika Ühendriikide presidentide ja asepresidentide loend

2021. aastast on Ameerika Ühendriikide president Demokraatliku partei esindaja Joe Biden, asepresident on Kamala Harris.

Vaata ka: Ameerika Ühendriikide ministeeriumide loend ja Ameerika Ühendriikide riigiasutused

Haldusjaotus

Ameerika Ühendriikide osariigid

 Pikemalt artiklis Osariik (USA)

Ameerika Ühendriigid koosnevad 50 osariigist ja ühest ringkonnast (Columbia ringkond).

Osariik (ringkond)	Kood	Pindala (km²)	Rahvaarv (2017)	Pealinn
Alabama	AL	135 765	4 874 747	Montgomery
Alaska	AK	1 718 000	739 795	Juneau
Arizona	AZ	295 254	7 016 270	Phoenix
Arkansas	AR	137 733	3 004 279	Little Rock
California	CA	423 970	39 536 653	Sacramento
Colorado	CO	269 837	5 607 154	Denver
Columbia ringkond	DC	177	693 972	Washington
Connecticut	CT	14 357	3 588 184	Hartford
Delaware	DE	6452	961 939	Dover
Florida	FL	170 451	20 984 400	Tallahassee
Georgia	GA	154 077	10 429 379	Atlanta
Hawaii	HI	28 377	1 427 538	Honolulu
Idaho	ID	216 632	1 716 943	Boise
Illinois	IL	149 998	12 802 023	Springfield
Indiana	IN	94 321	6 666 818	Indianapolis
Iowa	IA	145 743	3 145 711	Des Moines
Kansas	KS	82 277	2 913 123	Topeka
Kentucky	KY	104 749	4 454 189	Frankfort
Louisiana	LA	134 382	4 684 333	Baton Rouge
Lõuna-Carolina	SC	82 965	5 024 369	Columbia
Lõuna-Dakota	SD	199 905	869 666	Pierre
Lääne-Virginia	WV	62 809	1 815 857	Charleston
Maine	ME	86 542	1 335 907	Augusta
Maryland	MD	32 160	6 052 177	Annapolis
Massachusetts	MA	27 360	6 859 819	Boston
Michigan	MI	250 941	9 962 311	Lansing
Minnesota	MN	225 365	5 576 606	Saint Paul
Mississippi	MS	125 546	2 984 100	Jackson
Missouri	MO	69 709	6 113 532	Jefferson City
Montana	MT	381 156	1 050 493	Helena
Nebraska	NE	200 520	1 920 076	Lincoln
Nevada	NV	286 367	2 998 039	Carson City
New Hampshire	NH	24 239	1 342 795	Concord
New Jersey	NJ	22 608	9 005 644	Trenton
New Mexico	NM	315 194	2 088 070	Santa Fe
New York	NY	141 205	19 849 399	Albany
Ohio	OH	116 096	11 658 609	Columbus
Oklahoma	OK	181 196	3 930 864	Oklahoma City
Oregon	OR	255 026	4 142 776	Salem
Pennsylvania	PA	119 283	12 805 537	Harrisburg
Põhja-Carolina	NC	139 509	10 273 419	Raleigh
Põhja-Dakota	ND	183 272	755 393	Bismarck
Rhode Island	RI	4005	1 059 639	Providence
Tennessee	TN	109 247	6 715 984	Nashville
Texas	TX	696 241	28 304 596	Austin
Utah	UT	219 887	3 101 833	Salt Lake City
Vermont	VT	24 923	623 657	Montpelier
Virginia	VA	110 862	8 470 020	Richmond
Washington	WA	184 824	7 405 743	Olympia
Wisconsin	WI	169 790	5 795 483	Madison
Wyoming	WY	253 554	579 315	Cheyenne

Ameerika Ühendriikidel on viis suuremat ülemereterritooriumi (inkorporeerimata alad): Puerto Rico, USA Neitsisaared, Ameerika Samoa, Guam ja Põhja-Mariaanid.

Loodus

Pinnamood ja maastikuline liigendus

USA kõrgemad pinnavormid on vanade mägede ja platoode ahelik Apalatšid, mis kulgevad põhja-lõuna suunas piki mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõuna suunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik.

Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik

Rannikumadalik piirneb idas Atlandi ookeani ning lõunas Mehhiko lahega 3540 km pikkuses Codi neemest Rio Grandeni. Läänes piirneb madalik Apalatšide osaks oleva Piedmonti platooga. Osa madalikust ulatub kaugele sisemaale, mööda Mississippi jõe alamjooksu orgu Mehhiko lahest Caironi Illinoisi osariigis ja Balconese astanguni Texases.

Kalda lähedal on ulatuslik mandrilava.

Kõrgus merepinnast on väike ja pinnavorme on vähe.

Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud Long Islandi saar, lehtersuudmed New Yorgi, Delaware'i ja Chesapeake'i laht ning Albemarle'i ja Pamlico väin ning meresaared Georgia ranniku lähedal.

Cairost kuni Mehhiko laheni moodustab Mississippi jõe keskmine langus üksnes umbes 12–13 cm/km, lahe lähedal alla 10 cm/km. Jõgi lookleb ja moodustab palju järvi. New Orleansist lõuna pool on hiiglaslik ja kasvav delta.

Geograafiline asend, riigi kuju

Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast. Neid maailmajagusid sageli laastanud sõjad pole USA-d otseselt puudutanud. Naaberriigid Kanada ja Mehhiko on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi olnud USA-le ohtlikud. Vastupidi, USA on ise laienenud naabrite arvelt. Naaberriigid on ka varustanud USA-d mitme loodusvara ja odava tööjõuga ning olnud tema majandusele turuks ja kapitalile tegevusväljaks, aidates niiviisi kaasa USA õitsengule.

Olgugi et USA asub muust maailmast eemal, pole ta sellest eraldatud. Üle ookeanide kulgevad head ja mõõduka pikkusega ühendusteed.

Kõigile merepiiridele pääseb hästi või vähemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest. Idas asuva Atlandi ookeani kaudu on peetud sidet Euroopa, Vahemere maade ja Musta Aafrikaga. Sidemed Euroopaga olid varem ülitähtsad. Suurem osa USA rahvastikust oli ju sealt tulnud, seal asusid peamised kaubanduspartnerid. Need sidemed on praegugi olulised, kuid jäävad üha enam muude sidemete varju.

Varem suheldi Euroopaga eelkõige põhjapoolsete sadamate kaudu. Need on lõunapoolsetega võrreldes Euroopale märksa lähemal ja ka loodusoludelt soodsamad. Kuid need sadamad jäävad riigi siseosadest mõnevõrra eemale. Pärast Saint Lawrence’i jõe ja mitme kanali ümberehitust on pääsenud ookeanilaevad Suurele järvistule ja sealsed sadamad muutunud meresadamaiks. Talvel see meretee aga külmub.

Lõunas saavad Ameerika Ühendriigid üle Mehhiko lahe soodsalt kaupu vahetada. Kariibi mere istandusriikide ja mitme Ladina-Ameerika maaga. Pärast panama kanali valmimist 1914. aastal viib siit otsetee ka Lõuna-Ameerika lääneranniku riikidesse.

Järjest tähtsamaks muutuvad lääneranniku sadamad, mille kaudu peetakse ühendust mitme Vaikse ja India ookeani maaga. Küll on aga läänerannikul vähe häid looduslikke sadamaid. Rannik ise asub enamikust USA osariikidest võrdlemisi kaugel, partneriteni teisel pool Vaikset ookeani, näiteks Jaapani ja Hiinani, on palju maad.

Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist Kanadaga on peaaegu sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu välja veninud. Kirdes ja edelas on väljaulatuvad osad. Riigil on ka saari, näiteks Hawaii saared.

Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125–68W ja 50–25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N.

Pinnamood

Umbes poole riigist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on üksnes lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatši mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037 m). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Denali 6168 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõunasuunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul).

Pinnamoe mõju

Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida–läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur ligi 10 °C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad hoovused, frondid, tsüklonid, päikesekiirgus. Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud. Kliima takistab maakasutust oluliselt vaid külmas Alaska osariigis ja mõningal määral mitmes kuivas lääneosariigis.

Loodusvarad ja nende majandamine

Loodusvarade poolest on USA palju rikkam kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Ent nende majandamine on seni jätnud mõneti soovida.

Riigi pindala ilma Suure järvistuta on 936 miljonit hektarit, seega umbes korda väiksem kui Venemaa ning veidi väiksem kui Kanada ja Hiina. Majanduslikult väärtuslikku maad, mis on küllalt tasane ja asub võrdlemisi soodsas kliimas, on USA-l rohkem kui ühelgi teisel riigil maailmas – umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaegu kolm hektarit inimese kohta.

Üle kolmandiku pindalast ehk umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga põllumajanduseks ja metsanduseks valdavalt kõlbmatu maa.

Metsavarud

Ameerika Ühendriigid on keskmise metsarikkusega maa. Metsade üldpindala on u. 310 000 000 ha. Metsasus on 2015. aasta andmetel 33,9%. Metsasuse poolest asuvad Ameerika ühendriigid teiste riikide seas 96. kohal. Metsad on enamasti suhteliselt tootlikud ja liigirikkad. Kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku lehtpuud.

USA-s kasvab erisuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi raiutakse vähesel määral. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad eelkõige männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud, kuid need laastati juba 19. sajandil. Sooja parasvöötme lehtmetsi on säilinud vaid mägedes looduskaitse-, vee- või mullakaitsemetsadena. Varasematel aegadel oli palju niiskeid lähistroopilisi metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- ja küpressimetsad. Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel. Seetõttu on lääneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest.

Kalavarud

Vanasti olid Ameerika Ühendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures järvistus. Juba XV sajandist tuntud heeringa- ja tursapüügi piirkonnad olid Atlandi ookeani põhjaosa rannikuvetes. Heeringat, turska, sardiine, eriti lõhelisi oli väga rikkalikult ka Vaikse ookeani rannikuvetes, kõige rohkem Alaska lõuna- ja läänerannikul. Kalarikas oli Mehhiko laht, kuhu Mississippi ja teised jõed tõid tohutul hulgal toitained. Ent kalavarade majandamine oli kaua aega väga halb: territoriaalvete laius ainult 5 kilomeetrit, kaugemates vetes levis röövpüük, millega tegelesid enamasti välismaalased. Oluliselt kahjustas kalavarasid rannikumere ja suure järvistu saastamine. Niisugustes tingimustes vähenesid kalarikkused tohutult.

Alles viimase paarikümne aasta jooksul on tehtud tõsiseid pingutusi kalavarude kaitseks ja taastamiseks. Vaikses ookeanis ja Mehhiko lahes on olukorra edasine halvenemine peatatud ning Suurde järvistusse on kala juurde tulnud. Atlandi ookeani veed USA rannikul on aga kalast peaaegu tühjad.

Veevarud

Ameerika Ühendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Sellised jõed nagu Mississippi, Yukon ja Columbia kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345 km³ (viies koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000 km³ taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud.

Maavarad

Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ameerika Ühendriikides palju maavarasid. Mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega ammendatud ja alles on jäänud vaid halvema kvaliteediga osa. Siiski on Ameerika Ühendriigid maavaradelt palju rikkamad kui Jaapan või Lääne-Euroopa riigid. Neid maavarasid, mida endal pole, saab tihti hõlpsasti hankida naaberriikidest.

Rauamaagi ülisuured varud paiknevad Ülemjärve ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA-s leidub rauamaaki suhteliselt vähe.

Ameerika Ühendriikidel on vähe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks. Täiesti puudub nikkel, seda saadakse Kanadast. Näiteks mangaani aga peab ostma kaugematest maadest. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA-s ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda ja teiste värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti California ja Alaska osariigis. Nende alade asustamisel oli kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit.

Energiavarad

Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika Ühendriikides on mitmeid nafta- ja maagaasi leiukohti. Vanimad leiukohad riigi kirdeosas ja California osariigis on ammendunud või ammendumas. Üsna tühjad on ka praegusajal tähtsaimad Mehhiko lahe ja mandri keskosa basseinid Texase, Oklahoma ja Louisiana osariigist. Perspektiivsed on uued leiukohad Wyomingi osariigis. Väga palju leidub naftat ka Alaska põhjarannikul, kuid sealt on seda suure kauguse ja karmi kliima tõttu raske kätte saada. Suurem osa maailma söevarudest kuulub USA-le, Venemaale ja Hiinale. Vanemad, kuulsamad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Apalatši mäestikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata – süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumkütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt, näiteks Kanadast.

Laamtektoonika

USA paikneb Põhja-Ameerika laam, võttes enda alla 60% laamast. Ta on vanaaegkonna, keskaegkonna ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral.

Maavärinad ja vulkaanipursked

Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemaks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelese maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Saint Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid.

Kliima

USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida osariigi lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida–läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel õhutemperatuur ligi 10 °C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine temperatuur on Yukoni platool −30 °C, Ülemjärve ääres Duluthis −13,9 °C, Vaikse ookeani rannikul Juneau’s −1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine temperatuur on siseosades valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem temperatuur on mõõdetud Surmaorus (56,7 °C; läänepoolkera kõrgeim).

Keskmine temperatuur

	Suvi	Talv
Põhjaosa	8…16 °C	0…–32 °C
Lõunaosa	16…24 °C	0…–8 °C

Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000–4000 mm, Kaskaadides kohati kuni 6000 mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaguosas (1000–1200 mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: Kesktasandiku idaosas on see kuni 1000 mm, Kaljumäestiku idajalamil 300 mm aastas. Riigi keskosas sajab aastas keskmiselt 250–500 mm ning lääne- ja idarannikutel 1000–3000 mm.

Ilmastikukatastroofid

Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. Suuremad looduskatastroofid on olnud järgmised:

• El Niño – põhjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, põuda ja üleujutusi;
• orkaan Mitch 1998 – nõudis tuhandeid ohvreid (üle 11 tuhande) ja tekitas tohutult purustusi, paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett;
• orkaan Andrew 1992 – tuuletugevust polnud võimalik mõõta, sest seadmed langesid lihtsalt rivist välja, tekitas riigi majandusele rekordilise kahju (üle 30 miljardi dollari), inimohvreid oli kõigest 43 tänu õigeaegsele hoiatusele;
• orkaan Katrina 2005 – põhjustas väga suurt kahju USA kaguosale, hukkus vähemalt 1836 inimest;
• kuumalaine (juuni–september) 1980 – 44 miljardi dollariline kahju põllumajandusele ja tööstusele, umbes 10 000 hukkunut;
• üleujutus Texase, Oklahoma, Louisiana ja Mississippi osariigis – mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod – 6 miljardit kahju, 32 surnut.

Vesi

Veevarad

Ameerika Ühendriikide kliima on enamasti niiske, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Ometi on viimastel aastakümnetel olnud veega palju probleeme, sest vee tarbimine on liiga suur ja veevarud osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas – seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus ehk üleujutused.

Veestik

Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad Vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed nagu Ohio on veerohked ja laevatatavad, läänepoolsed nagu Arkansas ja Red River jäävad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuseks. Apalatšidest algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatšide keskosas on palju väikesi liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi nagu Suur Soolajärv.

Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid.

Suuremad jõed

Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid.

Maailma viiekümne pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad jõed nagu Mississippi (algab Itsasca järvest Minnesotas ja suubub Mehhiko lahte; pikkus 3779 km), Missouri (algab väikejõgede liitumisega ja suubub Mississippisse; pikkus 3726 km), Ohio-Allegheny (algab Pennsylvania osariigis ja suubub Mississippi jõkke; pikkus 2102 km), Colorado jõgi (algab Grandi maakonnas USA-s ja suubub California lahte; pikkus 2333 km). Võrdluseks võib tuua Eesti pikima Võhandu jõe, mille algus paikneb Otepää kõrgustikul ja mis suubub Lämmijärve, läbides kokku 156 kilomeetrit.

Suuremad järved

Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: Ülemjärv (82 414 km²; suurim sügavus 406 m), Huroni järv (59 596 km²; suurim sügavus 229 m), Michigani järv (58 016 km²; suurim sügavus 281 m), Erie järv (25 821 km²; suurim sügavus 64 m), Ontario järv (19 477 km²; suurim sügavus 237 m) ja Suur Soolajärv (4662 km²; suurim sügavus 7 m).

Laevatatavad veekogud

Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel.

Ameerika Ühendriikide riigikaitse

Ameerika Ühendriikide riigikaitse aluseks on Ameerika Ühendriikide relvajõud, kuhu kuuluvad maaväed (US Army), merevägi (US Navy), merejalavägi (US Marine Corps), õhujõud (US Air Force) ja rannavalve (US Coast Guard). Relvajõudude üle teostab tsiviiljuhtimist Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium ning sõjaväe operatiivjuhtimisorgan on staabiülemate ühendkomitee, mis ühendab eri väeliikide staabiülemaid.

Kuna Ameerika Ühendriigid on potentsiaalsetest vaenlastest Vaikse ja Atlandi ookeani abi eraldatud, peetakse ainsaks reaalseks ootamatu rünnaku ohuks Ameerikale on mandritevaheliste või kosmoses paiknevate raketikomplekside rünnakut, mille ärahoidmiseks ja õigeaegseks eelhoiatusprogrammiks on NORAD (Ameerika Ühendriikide ja Kanada Põhja-Ameerika õhukaitsesüsteem), mille keskus asus algul Colorado Springsis ja hiljem 1962. aastast Colorado osariigis Cheyenne'i mäel.

Ameerika Ühendriikide sisejulgeolek

Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekusüsteemi ehk luurekogukonna moodustavad pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid terrorirünnakut reorganiseeritud sisejulgeolekuasutused, mille juht on riikliku julgeoleku direktor (ingl Director of National Intelligence) James R. Clapper, kelle üldalluvuses on Sisejulgeolekuministeerium, Föderaalne Juurdlusbüroo.

Rahvastik

USA rahvaarv 1950–2050 võrrelduna teiste riikidega. Tänu suurele illegaalsele immigratsioonile jätkub kiire rahvaarvu kasv ka 21. sajandil, see on siiski aeglasem kui vähearenenud maades

USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Oktoobris 2012 oli rahvaarv 314,6 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ja seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv pärast 2050. aastat praeguse Euroopa Liidu rahvastiku.

Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga mitmekesine maa. Rahvastiku üle peetakse arvestust rassitunnuste ja etnilise päritolu järgi. 2010. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 72,4% valgenahalised, 12,6% afroameeriklased, 4,8% Aasia päritolu ameeriklased, 0,9% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,2% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud, 6,2% muudest rassidest ja 2,9% kahest või enamast rassist.

USA immigrantide suuremate etniliste kogukondade asukohad

Etniline rühm	Piirkond (linn, osariik)
Araablased	Dearborn, Michigan Chicago, Illinois
Hiinlased	San Francisco, California Manhattan, New York Chicago, Illinois
Kuubalased	Miami, Florida Jersey City, New Jersey
Kreeklased	Detroit, Michigan Astoria, Queens, New York
Itaallased	South Philly, Philadelphia, Pennsylvania Little Italy, Baltimore, Maryland
Venelased	Brighton Beach, Brooklyn, New York

Keel

Ameerika Ühendriikidel ei ole riigikeelt, kuid de facto on ametlik keel inglise keel. 32 osariigis on inglise keelel ametlik staatus. Lisaks on ametlik staatus havai keelel Hawaii osariigis ja 20 põlisrahva keelel Alaska osariigis.

Ainult inglise keelt rääkis 2003. aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania keelt 29,7 miljonit, hiina keelt 2,2 miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, tagalogi keelt 1,3 miljonit, vietnami keelt 1,1 miljonit ja saksa keelt 1,1 miljonit ameeriklast.

Religioon

USA-s domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud.

17. ja 18. sajandil oli suurem osa uusasunikest Suurbritannia kolooniates religiooni suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores USA-s ühtaegu nii suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine piibli erinevatesse tõlgendustesse.

Ajalugu

Põhja-Ameerika esmaasukad jõudsid tänapäeva Ameerika Ühendriikide ja Kanada territooriumile vähemalt 15 000 aastat tagasi Aasiast Alaska kaudu. Eurooplaste tuleku ajaks 16. sajandil olid indiaanlased hõivanud peaaegu kogu Ameerika maailmajao. Indiaanlaste hõime oli palju ja nende elulaad oli erinev. Mehhikost põhja poole jäävatel aladel elasid (enamasti väikestes külades) algonkinid, irokeesid, siuud, atapaskid jpt indiaanlaste hõimud, kes tegelesid põllumajanduse, küttimise ja korilusega.

Eurooplaste asustus Ameerikas

16. sajandi algul siirdusid Mehhiko ala hõivanud hispaanlased Floridasse ja sealt põhja poole, 1565. aastal rajasid nad San Augustine'i, tänapäeva USA territooriumi esimese eurooplaste püsiasunduse. 16. sajandil hakkasid Ameerikasse rändama ka prantslased ja inglased. Esialgu tuli Euroopast vaid maadeuurijaid ja karusnahakaupmehi, aga 17. sajandi algul hakati rajama püsiasustust. Uus-Prantsusmaa koloonia, mis rajati 1604. aastal, ulatus 1680. aastatel Suurest järvistust lõunasse.

Esimese katse kolooniat asutada tegid inglased 1585. aastal Virginias Walter Raleigh' juhtimisel, kuid see ebaõnnestus. 1607. aastal rajas Virginia Company sadakond Inglismaalt pärit kolonisti Chesapeake'i lahe äärde Jamestowni – Põhja-Ameerika esimese püsiva inglaste asunduse (sellest kasvas välja Virginia koloonia). Järgmise 150 aasta jooksul jätkus kolonistide saabumine ning asustati peaaegu kogu rannikuala. Kolonistide enamiku moodustasid inglased, ent oli ka Hollandi (aastast 1613) ja Rootsi asundusi (aastast 1632), tuli prantslasi, sakslasi, iirlasi jt.

18. sajandi keskpaigaks oli suurem osa inglaste asundusi jagunenud 13 koloonia vahel. Igaühel neist oli oma kuberner ja seadustik, ent Suurbritannia kuningriigi valitsuse all. 13 kolooniat moodustasid kolm suurt rühma: Uus-Inglismaa (Massachusetts, Connecticut, Rhode Island, New Hampshire); Kesk- (New York, New Jersey, Pennsylvania, Delaware) ja Lõuna kolooniad (Virginia, Maryland, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Georgia, kus kolonistid olid Inglismaa katoliiklased). Marylandi ja Virginia koloonia ja teistes Lõuna kolooniates tegeleti tubakakasvatusega, mille toodang veeti Euroopasse, nendesse piirkondadesse hakati ka 17. sajandi II poolel tooma Aafrika orje.

Uus-Inglismaa kolooniad rajasid Inglismaa ametlikule kirikule vastanduvad puritaanid. Esimesena asutasid nad 1620 Plymouthi (ümberasujate tuntuim laev on Mayflower). Uus-Inglismaa majandus tugines eeskätt enda tarbeks mõeldud põllundusele, ent tegeldi ka laevaehituse, kalanduse ja metsamaterjali tootmisega; aafriklastest orje oli neis kolooniais vähe. Keskkolooniad tekkisid, kui Briti kolonistid võtsid hollandlaste ja rootslaste rajatud asundused üle; õitsvaimaks kolooniaks kujunes neist kveeker William Penni juhitud Pennsylvania.

Eurooplaste asunduste laienemine indiaanlastele kuulunud aladele tõi paratamatult kaasa kokkupõrked indiaanlastega (Indiaanisõjad). Esimene suurem sõda toimus 1622–1636 Virginias, alguses suhteliselt edukad olnud indiaanlased said lõpuks kehvema relvastuse ja hõimudevahelise üksmeele puudumise tõttu lüüa.

Ameerika kolooniate iseseisvumine

 Pikemalt artiklites Kolmteist kolooniat ja Ameerika iseseisvussõda

Suurbritannia kuningriigi ja Ameerika kolooniate suhted teravnesid pärast Seitsmeaastast sõda. 1763. aasta Pariisi rahu lõpetas kolooniais prantslastega sõdimise, Suurbritannia oli saanud aga enda võimu alla peaaegu kogu Põhja-Ameerika, ent kuna Euroopas toimunud sõda oli olnud Suurbritanniale kurnav, võttis Suurbritannia parlament vastu mitu seadust, mis suurendasid kolonistide maksukoormat ja piirasid nende majanduslikku arengut ja nende õigusi. Tekkis mitu Suurbritannia vastast ja iseseisvust toetavat võitlusühingut (tuntuim Vabaduse Pojad), boikoteeriti Briti kaupu (Bostoni teejoomine).

5. septembril 1774 tuli Philadelphias kokku I Kontinentaalkongress, kus kinnitati lojaalsust Suurbritannia kuningriigile, ent samas kutsuti boikoteerima kõiki Briti päritolu kaupu, kuni pole tühistatud kolooniate arengut piiravad seadused. Suurbritannia valitsus üritas kolonistidelt relvi ära võtta ja vahistada nende juhte. 19. aprillil 1775 tehti selline katse Massachusettsis, mis ajendas iseseisvussõja (Ameerika Ühendriikide Iseseisvussõda) puhkemise.

10. mail 1775 kogunes II Kontinentaalkongress, mis valis loodava ameerika kolonistide armee etteotsa Virginia osariigist pärit George Washingtoni. 4. juulil (Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäev) 1776 võttis II Kontinentaalkongress vastu Thomas Jeffersoni koostatud Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni, millega kuulutati 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ja loodi Ameerika Ühendriigid (Varasem nimetus oli Ühendatud Kolooniad).

Ameerika kolooniate iseseisvumiseks Suurbritannia kuningriigist toimunud Iseseisvussõja lõpetas Pariisis 3. septembril 1783 sõlmitud Pariisi rahu, millega Suurbritannia tunnustas seniste Suurbritannia kolooniate iseseisvust.

1787. aastal kiitis Delaware'i osariik esimesena heaks USA põhiseaduse ja sellepärast nimetatakse teda esimeseks osariigiks.

Ameerika Ühendriikide laienemine

Louisiana tänapäeva osariikide taustal

1803. aastal ostsid Ameerika Ühendriigid Prantsusmaalt Louisiana ning selle ostuga kasvas USA territoorium peaaegu kahekordseks. Mississippi suudmealal asuv USA osariik Louisiana eraldati 1812. aastal ja see hõlmab sellest piirkonnast vaid väikese osa. Louisiana osariigist ülejäänud ala nimetati Missouri alaks.

Laieneval ning majanduslikult kiiresti areneval Ameerika Ühendriikidel tekkis merekaubanduse pinnal konflikt Suurbritanniaga ning 1812 kuulutati endisele emamaale sõda, mille käigus 1814 vallutasid inglased küll Washingtoni linna, ent ameeriklased suutsid oma iseseisvust kaitsta. Sõja lõpetanud 1814. aasta Genti rahulepinguga taastati sõjaeelne seisukord. Põhja-Ameerika mandril asuv Kanada jäi endiselt Suurbritannia kolooniaks.

1823. aastal kuulutas president James Monroe USA välispoliitika alusena välja Ameerika laienemise strateegilisi huve kaitsva seisukoha, mille järgi Ameerika Ühendriigid vastustasid Euroopa mõju laienemist Ameerikas (Monroe doktriin). USA ise oli sel ajal üha laienemas läände: 1845. aastal annekteeriti algselt Mehhiko valduses olnud ja 1836 iseseisvunud Texas, 1846. aastal sunniti Suurbritannia loobuma Oregonist. Mehhiko alasid liidendati ka Ameerika Ühendriikide – Mehhiko sõjaga. Sõja lõpetanud Guadalupe Hidalgo rahulepinguga 2. veebruarist 1848. aastal jäi Mexico ikka Mehhikole, kuid Texasest, Californiast, New Mexicost, Utah'st, Nevadast ja Arizonast said USA uued territooriumid. Seejärel ulatus USA ühest ookeanist teiseni. 1853. aastal ostis USA Mehhikolt veel väikese maariba Arizona ja New Mexico lõunaosas ning sellega oli saavutatud riigi tänapäevane ulatus (hiljem lisandusid veel 1867. aastal Venemaalt ostetud Alaska ja 1898. aastal annekteeritud Hawaii). 1898 puhkes Hispaania-Ameerika sõda, mille tulemusena sai USA Hispaanialt Guami, Puerto Rico ja Filipiinid ning kehtestas protektoraadi Kuuba üle.

Ameerika Ühendriigid ja indiaanlased

Asunike ja kolonistide läände liikudes hõivati üha enam indiaanlaste maid. 1830. aastal võttis Kongress Demokraatliku Partei juhi president Andrew Jacksoni vastu seaduse, millega kõik USA idaosas elavad indiaani hõimud pidid loovutama oma maad ning vastutasuks saama territooriumid läänes. USA kaguosas elanud hõimud eesotsas tšerokiidega üritasid kõiki seaduslikke vahendeid kasutades oma maid säilitada, ent ehkki USA Ülemkohtule esitatud protesti lahend oli neile soodne, keeldus president Andrew Jackson seda aktsepteerimast. Umbes 4000 tšerokiid (neljandik ümberasustatutest) suri 1838–1839 küüditamisteekonnal (Pisarate rada). Järgmistel aastatel asustas valitsus ümber ka teisi indiaanihõime.

1862. aastal vastu võetud Homestead Actiga lubati tasuta või väikese raha eest anda maatükk igaühele, kes sellel elab ja seda harib. Selle seaduse tulemusena omandasid tuhanded ameeriklased ja immigrandid farmid läänes, indiaani hõimude aladel. Läände liikudes hävitasid farmerid piisonikarjad, kelle olemasolust sõltus sealsete indiaanlaste ellujäämine. Selline tegevus põhjustas loomulikult kokkupõrkeid, mis lõppesid sõjaväe sekkumisega ning indiaanlaste asustamisega vähe viljakatele aladele rajatud reservaatidesse.

Kodusõda

 Pikemalt artiklis Ameerika kodusõda

Farmerite tööle ja tööstusele tuginevate ja kaitsetolle pooldavate põhjaosariikide ning suuristandustele tuginevate ja vabakaubandust toetavate lõunaosariikide vastuolud kasvasid, ning põhiliseks pingeallikaks oli jätkuvalt orjanduse küsimus. 1854. aastal asutasid orjusevastased põhjaosariiklased Vabariiklik Partei, mille kandidaat Abraham Lincoln võitis 1860. aasta presidendivalimised. 1861. aastal lõid Ameerika Ühendriikidest lahku 7 lõunaosariiki (hiljem veel 4), kes moodustanud konföderatsiooni. 12. aprillil 1861 puhkes Ameerika Ühendriikide kodusõda, mis lõppes 9. aprillil 1865 põhjaosariikide võiduga. Sõja käigus 1. jaanuaril 1863 kehtestatud proklamatsiooni kohaselt kaotati orjus kõikidel aladel, mis olid konföderatsiooni kontrolli all. Terves riigis kaotati orjus 1865. aasta detsembris, kui hakkas kehtima põhiseaduse 13. parandus.

Majandus

 Pikemalt artiklis Ameerika Ühendriikide majandus

Ameerika Ühendriigid on maailma suurima majandusega riik. Riigi nominaalne SKP oli 2010. aastal 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab umbes veerandi kogu maailma majandusest. SKP ostujõu pariteedi alusel inimese kohta oli 47 284 dollarit. SKP-st moodustab tööstus 21,9%, teenused 76,9% ja põllumajandus 1,2%. Suurimad kaubanduspartnerid on Hiina, Mehhiko ja Kanada.

Töötute osakaal oli juunis 2011 9,2%.

Riigivõlg on septembris 2011 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab 100% riigi SKP-st.

Vaata ka

• Ameerika erandlikkus
• Ameerika Riikide Konföderatsioon
• Ameerika Ühendriikide kirjanike loend
• 2022. aasta Ameerika Ühendriikide valimised
• Bill of Rights (1791)
• Ameerika Riikide Konföderatsioon
• Ameerika Ühendriikide aukodanik
• Ameerika Ühendriigid 2014. aasta taliolümpiamängudel
• Ameerika Ühendriikide veinid
• Eesti-USA suhted
• Ameerika Ühendriikide olümpiakomitee
• USA jäähokikoondis

Välislingid

 Ameerika Ühendriigid – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

 Ameerika Ühendriigid – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

 Ameerika Ühendriigid – tsitaadid Vikitsitaatides