Ungern-Sternberg
Baltisaksa aadlisuguvõsa
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa. Pärimuse järgi põlvneb Sternbergide suguvõsa 1211. aastal Ungarist Liivimaale rännanud vasalli Johann von Sternbergist (Joannes dictus de Ungaria), kes abiellus Liivi valitseja Kaupo tütre Hedvigiga ja sai 1260. aastal Mõõgavendade ordu meistriks Võnnus.
Saksa-Rooma keiser Ferdinand I andis 7. veebruaril 1534 Georg von Ungernile (Schloß Pürkel) Püha Rooma riigi päritava vabahärratiitli.
Rootsi kuninganna Kristiina[1] kinnitas 27. oktoobril 1653 Läänemaa Noarootsi kihelkonna Pürksi mõisniku Wolmari (1606–1667), Läänemaa Ridala kihelkonna Ungru ja Võrumaa Kanepi kihelkonna Erastvere mõisniku Otto (1627–1666) ja Läänemaa Ridala kihelkonna Kiideva mõisniku Reinhold (1618–1684) von Ungern-Sternbergide vabahärratiitlit ning nad immatrikuleeriti 1660 vabahärrasuguvõsana nr 54 Rootsi rüütelkonda.[2]
Ungern-Sternbergid olid kantud Eestimaa rüütelkonna (1746), Liivimaa rüütelkonna (1747), Kuramaa rüütelkonna (1841 ja 1882) ja Saaremaa Rüütelkonna (1851) matriklisse.
Venemaa keisri ja Riiginõukogu poolt kinnitati 20. detsembril 1865 Ungern-Sternbergide suguvõsa parunitiitel.
1874. aastal anti Suuremõisa mõisnikule ja Johanniitide ordu rüütlile Ewald von Ungern-Sternbergile (1824–1899) tema abikaasa krahvinna Adele von Stackelbergi isale, Elistvere ja Alatskivi mõisnikule ning maanõunikule krahv Reinhold Andreas von Stackelbergile (1797–1869) kuulunud krahvitiitel.
Mõisad
muudaUngernite üheks vanemaks valduseks Vana-Liivimaal oli Zemgales Ogre jõe lähedal Madliena kihelkonna (Kirchspiel Sissegal) aladel asunud ja hiljem abielu kaudu Aderkase aadlisuguvõsa järgi uue nime saanud Aderkaši mõis (saksa Fistehl, Fistehlen) koos Cīruļi (Swirgellen, Swirgekaln) mõisaga.[3]
Perekonnale kuulusid Eestimaa alal eri aegadel järgmised mõisad: Adila, Alavere, Anija, Araski, Aruvalla, Porkuni, Ehmja, Erra, Voore, Habaja, Hiiu-Suuremõisa, Harku, Hüüru, Kõrgessaare, Ülgase, Jõelähtme, Jõgisoo, Kärdla, Kernu, Väike-Lähtru, Kuie, Kuuste, Lagedi, Lasila, Lauka, Lehtse, Kiideva, Klooga, Nõva, Ohekatku, Niibi, Palivere, Partsi, Paunküla, Patsu, Pajaka, Pikva, Põlli, Putkaste, Rooküla, Salutaguse, Taebla, Kohala, Vaida, Kiltsi, Valtu, Undla, Üksnurme ja Varangu (Wrangelshof).
Enne võõrandamist 1919. aastal kuulusid neile: Adila, Aru, Heinrichshof, Essu, Koigi, Leetse, Purdi, Pikaküla, Pallaste, Perila, Rätla, Võnnu, Vidruka, Keskvere, Jõesse, Tagavere, Ungru, Liivi, Pürksi, Vööla ja Tahu endisel Eestimaa alal. Vana-Antsla, Jäärja jt Liivimaa alal.
Suguvõsa liikmeid
muuda- Vabahärra Georg ehk Jürgen von Ungern (suri 1534), Saare-Lääne piiskopkonna aadlik ja poliitik, kes 1531. aastal sai keiser Karl V-lt endale ja oma perele privileegidekirja, muuhulgas sai ta vabahärra tiitli.[4]
- Reinhold von Ungern (surnud umbes 1544) oli Saare-Lääne piiskopkonna aadlik, Palivere mõisnik
- Klaus Ungern (surn. 1560), Läänemaa meeskohtunik, Saare-Lääne piiskopi nõunik (1531–1559) ja Läänemaa rüütelkonna liige, Loodna ja Vaimõisa omanik[5]
- Wolmar von Ungern (umbes 1500 – enne 1587), Saare-Lääne toomkapiitli liige ning toompraost
- Otto (II) von Ungern (1570–1646), Liivimaa Straupe kihelkonna Ungurmuiža ja Läänemaa Ridala kihelkonna Ungru mõisnik[6].
- Aleksandr Vassiljevitš von Ungern-Sternberg (1877–1921), Venemaa keisririigi sõjaväelane
- Claus von Ungern (surnud 1577), Taani kuninga Frederik II esindajana Saaremaa asehaldur 1574–1576
- Erich von Ungern-Sternberg (1910–1989; fi), Soome arhitekt
- Magdalene von Ungern-Sternberg (1777–1840)
- Wolmar von Ungern-Sternberg (1606–1667), Riia lossi asehaldur[7], Ungurpilsi, Urga ja Rannamõisa mõisnik Läänemaal. Aadeldatud Rootsi kuninganna Kristiina[1] poolt 1653 vabahärra tiitliga ning immatrikuleeriti 1660 vabahärrasuguvõsana nr 54 Rootsi rüütelkonda.[2]
- vabahärra Georg Conrad von Ungern-Sternberg (1654–1722), Urga mõisnik Kuremaa-Kuie-Kohala-Kernu (saksa keeles Jensel-Kui-Tolks-Kirna) suguvõsaliin
- vabahärra Nils Alexander von Ungern-Sternberg (1654–1721), Rootsi sõjaväelane (kindralmajor)
- Mattias Alexander von Ungern-Sternberg (1689–1763; sv), Rootsi kindralfeldmarssal ja poliitik
- Magnus Christer von Ungern-Sternberg (–1710), Rootsi sõjaväelane, kolonelleitnant, Urga, Rannamõisa, Aloja mõisnik
- vabahärra Carl Ludvig von Ungern-Sternberg (1706–1749), Urga, Aloja mõisnik, Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), assessor Peterburi justiitskolledžis
- Parun Carl Christer von Ungern-Sternberg (1730–1797), Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral, Peeter III-nda kindraladjutant), Vene-Türgi sõja (1768-1774) kangelane, Peterburi kuberner 1774–1779 (Карл Карлович Унгерн-Штернберг)
- Johan Michael von Ungern-Sternberg (1747 Vastse-Kasaritsa – 1799), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)
- vabahärra Carl Ludvig von Ungern-Sternberg (1706–1749), Urga, Aloja mõisnik, Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), assessor Peterburi justiitskolledžis
Ungurmuiža-Ungru-Erastvere suguvõsaliin
muuda- vabahärra Otto von Ungern-Sternberg (30. oktoober 1627 Linden – 7 märts 1666 Weissenfeld), Rootsi sõjaväe ohvitser, abiellus Erastvere, Klein-Rewoldi ja Kooraste pärijanna Helena Zoege von Manteuffeliga (14. september 1640 – 10. märts 1690, Linden, Liivimaa), Ungru, Kiltsi, Voore, Ungurmuiža, Erastvere, Kooraste, Väike-Reola mõisnik[8] (Jürgen von Ungerni (suri 1534) ja Wolmar von Ungern, Saare-Lääne toomkapiitli liikme ning toompraosti järglane) Aadeldatud Rootsi kuninganna Kristiina[1] poolt 1653 vabahärra tiitliga ning immatrikuleeriti 1660 vabahärrasuguvõsana nr 54 Rootsi rüütelkonda.[2]
- Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713), Rootsi armee ooberst, Rootsi kuningliku õukonna ülemjäägermeister, Eestimaa Rüütelkonna peamees (1696–1697), Eestimaa maanõunik, abielus Auguste Sophie von der Pahleniga (1689–1747), Ungru, Erastvere, Kooraste mõisnik[9]
- Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg (1714–1787), Ungru, Erastvere, Kooraste ja Kuuste mõisnik[10], hernhuutlane, abielus Christina Sophia von Roseniga (1719–1797)
- Gustav Johann von Ungern-Sternberg (1738–1807), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväe kapten), Ungru-Erastvere suguvõsaliin
- Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1744–1811, Tobolsk Venemaa), Haus Wenden-Grossenhof suguvõsaliin
- Christian Renatus von Ungern-Sternberg (1746–1808), Ungru, Putkaste, Ohekatku mõisnik [11], Paslepa mõisnik[12], maamarssal[küsitav][13]
- Gustav Jakob Friedrich von Ungern-Sternberg (1771–1844), baltisaksa luuletaja ja näitekirjanik
- Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg (1773–1830), baltisaksa maalikunstnik, Pürksi (saksa keeles Birkas) suguvõsaliin
- Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg (1714–1787), Ungru, Erastvere, Kooraste ja Kuuste mõisnik[10], hernhuutlane, abielus Christina Sophia von Roseniga (1719–1797)
- Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713), Rootsi armee ooberst, Rootsi kuningliku õukonna ülemjäägermeister, Eestimaa Rüütelkonna peamees (1696–1697), Eestimaa maanõunik, abielus Auguste Sophie von der Pahleniga (1689–1747), Ungru, Erastvere, Kooraste mõisnik[9]
Ungru-Erastvere suguvõsaliin
muuda- Gustav Johann von Ungern-Sternberg (1738–1807), Võrumaa Kanepi kihelkonna Erastvere, Kooraste ja Tartumaa Kambja kihelkonna Kuuste mõisnik[14] (Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergi (1714–1787) poeg), Ungru-Erastvere (saksa k. Linden-Errestfer) suguvõsaliin
- Johann Friedrich Emmanuel von Ungern-Sternberg (1763–1825), Ungru, Putkaste, Purdi ja Tilsi mõisa omanik[15], Tartu ülikooli asekuraator ja Eestimaa maanõunik
- parun Alexander Peter von Ungern-Sternberg (1806–1868), baltisaksa proosakirjanik, luuletaja ja maalikunstnik, kunstnikunimi Aleksander von Sternberg, pseudonüüm Sylvan[16]
Parun Alexander Peter von Ungern-Sternberg (1806–1868)
- parun Alexander Peter von Ungern-Sternberg (1806–1868), baltisaksa proosakirjanik, luuletaja ja maalikunstnik, kunstnikunimi Aleksander von Sternberg, pseudonüüm Sylvan[16]
- Reinhold Gustav Wilhelm von Ungern-Sternberg (1769–1801), Liivimaa Võnnu kreisi Liezēre kihelkonna Mēdzūla mõisnik[17]
- Paul Adolf Gottlieb von Ungern-Sternberg (1773–1830), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväekapten), kreisisaaadik, Liivimaa krediidikassa direktor, Voore, Erastvere, Kooraste, Piigandi, Kaagri mõisnik[18]
- Karl Gustav Johann von Ungern-Sternberg (1806–1874), Karste, Jõksi, Kooraste ja Kaagvere mõisa omanik
- Gustav Paul Reinhold Gottlieb von Ungern-Sternberg (1839–1886), Kooraste mõisnik, korrakohtu adjunkt, kirikueestseisja
- Karl Reinhold Paul von Ungern-Sternberg (1868–1919), Kooraste ja Kaagvere (Kanepi khk) mõisa omanik
- August Paul (III) Adolph von Ungern-Sternberg (1816–1887), Erastvere, Vana-Piigandi ja Viljandi mõisa omanik, Liivimaa maanõunik
- parun Oswald Paul Conrad Constantin von Ungern-Sternberg (1847–1907), Viljandi lossi ja Tusti mõisa omanik, Liivimaa maanõunik, Rüütelkonna mõisate direktor, Viljandi Pauluse koguduse kiriku eestseisja
- Heinrich (Heinz) Oswald Paul Richard von Ungern-Sternberg (1900–1945), Eesti ärimees ja lennundusaktivist, H. Ungern-Sternbergi lennukitehase omanik Viljandis[19]
- Leonhard Paul Adolf von Ungern-Sternberg (1849–1902), Kuramaa Gramzda kihelkonna Pormsateni mõisnik
- vabahärra Conrad Sigismund Carl von Ungern-Sternberg (1851–1903), Kanepi kihelkonna Vana-Piigandi mõisnik
- Gerhard Victor Oswald von Ungern-Sternberg (1882–1946), Vana-Piigandi ja Erastvere viimane mõisaomanik
- parun Oswald Paul Conrad Constantin von Ungern-Sternberg (1847–1907), Viljandi lossi ja Tusti mõisa omanik, Liivimaa maanõunik, Rüütelkonna mõisate direktor, Viljandi Pauluse koguduse kiriku eestseisja
- Gustav Paul Reinhold Gottlieb von Ungern-Sternberg (1839–1886), Kooraste mõisnik, korrakohtu adjunkt, kirikueestseisja
- Constantin August von Ungern-Sternberg (1813–1889), Anija, Alavere, Pikva mõisnik, Anija suguvõsaliin
- Karl Gustav Johann von Ungern-Sternberg (1806–1874), Karste, Jõksi, Kooraste ja Kaagvere mõisa omanik
- Otto Christian Sigismund von Ungern-Sternberg (1778–1861), Vastse-Nõo mõisnik, riiginõunik[20], Tartu ülikooli sündik
- Reinhold Bernhard von Ungern-Sternberg (1808–1887), baltisaksa õigusteadlane, Tartu ülikooli Vene õiguse eradotsent
- Gotthard Eugen von Ungern-Sternberg (1811–1902), kreisikohtu assessor, kreisisaadik ja kihelkonnakohtunik (Läänemaal), luuletaja, tõlkija, Tagavere, Vidruka ja Kolu mõisnik[21], Virumaa Kolu-Essu (saksa k. Haus Heinrichshof-Jess) suguvõsaliin
- Moritz Rudolf von Ungern-Sternberg (1822–1890), insener
- Otto Wilhelm von Ungern-Sternberg (1823–1867[22]), Venemaa keisririigi sõjaväelane
- Adriana Wilhelmina (Minna) von Ungern-Sternberg (1825–1909)
- Johann Friedrich Emmanuel von Ungern-Sternberg (1763–1825), Ungru, Putkaste, Purdi ja Tilsi mõisa omanik[15], Tartu ülikooli asekuraator ja Eestimaa maanõunik
Purdi suguvõsaliin
muuda- vabahärra Georg Wilhelm Theodor von Ungern-Sternberg[23] (1797–1868), Eestimaa maanõunik, Eestimaa Konsistooriumi president, Paide kreisi Anna kihelkonna Purdi mõisa omanik (Gustav Johann von Stackelbergi pojapoeg), Purdi (Haus Noistfer) suguvõsaliin[24][25]
- vabahärra Johannes Ernst Constantin von Ungern-Sternberg (1835–1916), Venemaa keisririigi sõjaväelane (tragunipolgu leitnant), Purdi ja Pikaküla mõisnik[26]
- vabahärra Wilhelm Rudolf Henrik Ernst von Ungern-Sternberg (1876 Wilkowischken Ida-Preisi provints Preisi kuningriik – 1965 Kiel, Schleswig-Holstein), Purdi, Pikaküla ning Kuramaa kubermangu Aizpute kreisi Gross-Gramsdeni mõisnik[27]
- vabahärra Leonid Rolf Edvard von Ungern-Sternberg (1881 Wilkowischken Ida-Preisi provints Preisi kuningriik – ), Kuramaa Aizpute kreisi Gross-Gramsdeni mõisnik[28]
- vabahärra Johannes Ernst Constantin von Ungern-Sternberg (1835–1916), Venemaa keisririigi sõjaväelane (tragunipolgu leitnant), Purdi ja Pikaküla mõisnik[26]
Lasila suguvõsaliin
muuda- vabahärra Albert Moritz Eduard von Ungern-Sternberg (1798 Mēdzūla –1841) (Reinhold Gustav Wilhelm von Ungern-Sternbergi (1769–1801) poeg), Lasila mõisnik, Lasila (Lassila) suguvõsaliin[29]
Anija suguvõsaliin
muuda- Constantin August von Ungern-Sternberg (1813–1889), Rüütli- ja Toomkooli kuraator, kreisisaadik, Anija, Alavere, Pikva mõisnik[32] (Paul Adolf Gottlieb von Ungern-Sternbergi (1773–1830) poeg) Anija suguvõsaliin (saksa k. Haus Annia)[33]
- vabahärra Otto Gottlieb von Ungern-Sternberg (1845–1928), Paide kreisi Ambla kihelkonna Koigi ja Aru mõisnik[34]
- vabahärra Theodor Constantin von Ungern-Sternberg (1876–1927), Perila, Rätla mõisnik[35]
- vabahärra Hermann Rudolf von Ungern-Sternberg (1877–1952), Koigi ja Aru mõisnik[36], Nils Otto Erwin von Ungern-Sternbergi[37] (1909–2007) isa
- vabahärra Otto Karl Arthur[38] von Ungern-Sternberg (1880–1949), Suure-Konguta ja Väike-Konguta mõisnik
- Walther Ferdinand Konstantin von Ungern-Sternberg (1881–1959), Kuramaa Ventspilsi kihelkonna Sernateni mõisnik[39]
- vabahärra Rudolf Wilhelm Jaroslaw von Ungern-Sternberg (1848–1888), Venemaa riigiametnik[40]
- Arthur Carl Reinhold von Ungern-Sternberg (1853–1923), Anija mõisnik[41]
- Constantin Paul Alexander von Ungern-Sternberg (1858–1927), Üksnurme (1894-1900), Vaida ja Aruvalla mõisnik[42][43], 1907–1918 Eestimaa rüütelkonna justiitsarhivaar
- vabahärra Otto Gottlieb von Ungern-Sternberg (1845–1928), Paide kreisi Ambla kihelkonna Koigi ja Aru mõisnik[34]
Kolu-Essu suguvõsaliin
muuda- Gotthard Eugen von Ungern-Sternberg (1811–1902), kreisikohtu assessor, kreisisaadik ja kihelkonnakohtunik (Läänemaal), luuletaja, tõlkija[21], Virumaa Kolu-Essu (saksa k. Haus Heinrichshof-Jess) suguvõsaliin[44], Tagavere, Vidruka ja Kolu mõisa omanik. (Otto Christian Sigismund von Ungern-Sternbergi (1778–1861) poeg), abielus Sophie Julie von Ungern-Sternbergiga (sündinud von Wahl, 1824–1917)
- Reinhold Ottokar von Ungern-Sternberg (1851–1893), mereväeohvitser
- Arved Wilhelm Konstatin von Ungern-Sternberg (1855–1935), insener-keemik, Slokase Balti tselluloosivabriku direktor
- Roderich Eugen Georg von Ungern-Sternberg (1885–1965), filosoofiadoktor, kirjanik
- Harald Eugen von Ungern-Sternberg (1858–1922), ohvitser
- Ernst Moritz von Ungern-Sternberg (1860–1944), Essu, Andja, Kolu mõis ja Tammispea mõisnik, jurist, Eesti rüütelkonna vaeslastekohtu liige, aurahukohtunik. Abiellus Julie Therese von Ungern-Sternbergiga, neiuna Dellingshausen
- Roman Eugen Alexander von Ungern-Sternberg (1896–1945)
- Nils Nikolai von Ungern-Sternberg (1899–1940), filosoofiadoktor
Võnnu-Suuremõisa suguvõsaliin
muuda
- Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1744–1811 Tobolsk Venemaa), „Ungru krahv“. Vastse-Kuuste, Hiiu-Suuremõisa, Kõrgessaare, Uuemõisa mõisa, Partsi, Putkaste ja Uuemõisa mõisa omanik. (Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergi (1714–1787), poeg); abielus paruness Magdalena Charlotte von der Pahleniga. Võnnu-Suuremõisa (saksa k. Haus Wenden-Grossenhof suguvõsaliin[45]
- Gustav Dietrich Otto von Ungern-Sternberg (1773–1800), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten)
- Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg (1779–1836 Harku), Venemaa sõjalaevastiku kaptenleitnant, kreisisaadik, Alavere, Hüüru, Harku, Nõva, Undla, Tagavere, Keskvere, Vääna, Jõesse, Võnnu ja Hiiu-Suuremõisa mõisnik[46][47], Hiiu-Kärdla kalevivabriku asutaja ja omanik; oli abielus Wilhelmine Charlotte von Strandmanni (1785–1813) ja Charlotte Helene Elisabeth von Belowga (1796–1850)
Eestimaa rüütelkonna peamees 1854–1857, Peter Andreas Konstantin (Konstant) von Ungern-Sternberg (1815–1872) - Peter Andreas Konstantin (Konstant) von Ungern-Sternberg (1815–1872), Harku, Hüüru, Patsu, Liivi, Alavere, Põlula ja Jõelähtme mõisa omanik[48], Eestimaa rüütelkonna peamees (1854–1857), majandustegelane, ehitas Lõuna-Venemaal raudteid.
- Adam Theodor Andreas von Ungern-Sternberg (1819–1847), hukkus duellil[49], oli Hiiu-Suuremõisa mõisa majandaja
Eestimaa rüütelkonna peamees (1869–1871) Karl Gustav Andreas von Ungern-Sternberg (1821–1876) - Karl Gustav Andreas von Ungern-Sternberg (1821–1876), Eestimaa rüütelkonna peamees (1869–1871), Võnnu, Jõesse, Keskvere, Tagavere ja Vidruka mõisa omanik
- Krahv[50] Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg (1824 Võnnu mõis – 1899 Elistvere mõis), kreisisaadik; Elistvere ja Mäe mõisa, Hiiu-Suuremõisa, Kärdla, Soonlepa, Vilivalla, Partsi, Ungru, Võnnu, Jõesse, Keskvere, Kõrgessaare, Lauka, Reigi ja Kõpu mõisa omanik[51]; abiellus (1853) krahvinna Adele (Ada) Julie Euphrosinie Marie von Stackelbergiga (1824–1899). Johanniitide ordu rüütel, Tallinna Toompea Ungern-Sternbergi palee omanik.
- Krahv Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg (1863 Võnnu mõis – 1909 Peterburi)[52], Võnnu, Vilivalla, Suuremõisa, Randvere, Loja, Partsi, Soonlepa ja Kärdla, Kõrgessaare, Ungru ja Asuküla mõisa omanik. Haapsalu linnapea 1898–1902, kes sai tuntuks Haapsalu ligidal asuva Ungru mõisa ehitajana.
- Klaus Kaspar Alexander von Ungern-Sternberg (1877–1934)[53], Võnnu, Jõesse, Keskvere, Tagavere, Vidruka, Ungru lossi, Elistvere ja Mäe mõisa omanik.
- vabahärra Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg (1782–1861), Kõrgessaare ja Nõva mõisnik, Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväeleitnant)
- vabahärra Edward (Ned) James Archibald Percival von Ungern-Sternberg (1811–1842), Nõva mõisnik[54]
Pürksi suguvõsaliin
muuda
- Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg (1773 Paslepa – 1830), baltisaksa maalikunstnik, Pürksi mõisnik, Läänemaal Noarootsi kihelkonna Pürksi (saksa keeles Birkas) suguvõsaliin[55]. Christian Renatus von Ungern-Sternbergi (1746–1808) poeg.
- Otto Rudolf Constantin von Ungern-Sternberg (1812–1870), Pürksi, Niibi ja Vööla mõisnik[56]
- Robert Eginhard von Ungern-Sternberg (1813–1898) Hiiu-Kärdla Kalevivabriku juhataja[57], Lüganuse kihelkonna Erra mõisnik
- Karl Gustav Robert von Ungern-Sternberg (1845–1908), Venemaa keisririigi diplomaat, Harku mõisa (1875-1892), Hüüru mõisa jt. mõisnik
- Ernst Otto Adam von Ungern-Sternberg (1850–1928), Hiiu-Kärdla kalevivabriku direktor
- Theodor Leonhard Rudolph von Ungern-Sternberg (1857–1918/23), ametnik Kaukaasia asehalduri ametkonnas, Keiserliku Vene Geograafiaseltsi liige[58]
- Nikolai Robert (Roman) Maximilian von Ungern-Sternberg (1885–1921 Novonikolajevsk), Venemaa sõjaväelane, vene valgekaartlaste juht Siberis
- Constantin Rudolf Gustav von Ungern-Sternberg (1853–1932), Liivi, Ubasalu, Patsu mõisnik, rahukohtunik[59]
- parun Ernst von Ungern-Sternberg (1877–, jurist, vabrikudirektor Soomes
- Georg von Ungern-Sternberg (1880–1916), Venemaa keisririigi mereväeohvitser
- parun Otto von Ungern-Sternberg (1890–1933), ametnik Lutheri vineerivabrikus
Kuremaa-Kuie-Kohala-Kernu suguvõsaliin
muuda- vabahärra Georg Conrad von Ungern-Sternberg (1654–1708)[60], Kuremaa, Urga, Kassinurme mõisnik, Liivimaa maamarssal (1683–1690). Kuremaa-Kuie-Kohala-Kernu (saksa keeles Jensel-Kui-Tolks-Kirna) suguvõsaliin[61]
- vabahärra Woldemar Johann von Ungern-Sternberg (1684–1748)[62], Volmari kreisi Aloja kihelkonna Urga mõisnik, Tartu kreisimarssal (1720–1727), Liivimaa maanõunik (1730–)
- vabahärra Woldemar Gustaf von Ungern-Sternberg (1722–1794), mõisnik Liivimaal
- vabahärra Johan Adolf von Ungern-Sternberg (1726–1793; lv), baltisaksa poliitik, vabamüürlane ja Urga mõisnik Vidzemes Liivimaal
- Wilhelm Friedrich von Ungern-Sternberg (1752–1832; lv), baltisaksa poliitik ja vabamüürlane
- Woldemar Johann von Ungern-Sternberg (1753–1796; lv), Venemaa keisririigi sõjaväelane ja vabamüürlane
- Gustav Adolf von Ungern-Sternberg (sünd. 1760; lv), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor) ja vabamüürlane
- Karl Fabian von Ungern-Sternberg (sünd. 1762; lv), Venemaa keisririigi sõjaväelane, poliitik ja vabamüürlane
- Friedrich Magnus von Ungern-Sternberg (1728–1771), Kuie ja Lehtse mõisnik. Kuie (saksa keeles Kui) suguvõsaliin[63]
- vabahärra Woldemar Friedrich von Ungern-Sternberg (1757–1813), Virumaa Väike-Maarja kihelkonna Araski mõisnik
- vabahärra Otto Reinhold von Ungern-Sternberg (sünd. 1759), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Kuie mõisnik
- vabahärra Jürgen Johan von Ungern-Sternberg (sünd. 1763), linnafoogt Kovnos
- vabahärra Alexander Magnus von Ungern-Sternberg (1766–1835 Paide), Kodasoo mõisavalitseja
- vabahärra Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1770–1848), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), fortifikatsioonidepartemangu sekretär, Kodasoo mõisavalitseja
- vabahärra Fabian Reinhold von Ungern-Sternberg (1738–1795), Kohala, Andja ja Varangu mõisnik, Eestimaa maanõunik, Virumaa kreisimarssal. Kohala (saksa keeles Tolks) suguvõsaliin[64]
- vabahärra Fabian Reinhold von Ungern-Sternberg (1763–1821 Uhtna), assessor, Andja ja Kohala mõisnik
- Konrad von Ungern-Sternberg (1686–1748)[65], Kuremaa mõisnik, Liivimaa maanõunik
- vabahärra Georg Johann von Ungern-Sternberg (1719–1783), Härgmäe, Hoomuli, Uuemõisa ja Pedele mõisnik Liivimaal
- vabahärra Woldemar Conrad von Ungern-Sternberg (1739–1793), Venemaa keisririigi sõjaväelane Tallinna garnisoni komandant[viide?], Habaja ja Kernu mõisnik. Kernu (saksa keeles Kirna) suguvõsaliin[66]
- Anna Dorothea (1769–1846), abellus krahv Aleksei Bobrinskiga (1762−1813)
- Bernhard Heinrich Konrad von Ungern-Sternberg (1777–1820), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), Kernu ja Kohala mõisnik
- vabahärra Woldemar Johann von Ungern-Sternberg (1684–1748)[62], Volmari kreisi Aloja kihelkonna Urga mõisnik, Tartu kreisimarssal (1720–1727), Liivimaa maanõunik (1730–)
Aderkaši suguvõsaliin
muudaVabahärra Reinhold von Ungern-Sternberg (1618–1684), Läänemaa Martna kihelkonna Väike-Lähtru, Ridala kihelkonna Kiideva ja Soome Hohenforsi mõisnik, Rootsi ooberstleitnant, Eestimaa rüütelkonna peamees[67] (1667–1671). Liivimaa Aderkaši (saksa keeles Fistehlen) suguvõsaliin[68] Aadeldatud Rootsi kuninganna Kristiina[1] poolt 1653 vabahärra tiitliga ning immatrikuleeriti 1660 vabahärrasuguvõsana nr 54 Rootsi rüütelkonda.[2]
- Fabian Ernst von Ungern-Sternberg (–1708)[69], Läänemaa Ridala kihelkonna Kiideva, Virumaa Lüganuse kihelkonna Erra, Võrumaa Urvaste kihelkonna Sõmerpalu mõisnik, Eestimaa maanõunik 1692
- Jürgen Reinhold von Ungern-Sternberg (–1723), Väike-Lähtru, Rakvere kihelkonna Uhtna, Sõmerpalu mõisnik
- Reinhold Helmich von Ungern-Sternberg (1683–1726), 1698. aastast asus Saksamaale: drost Wittmundis ja õuemarssal Ida-Friisimaal,
- vabahärra Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg (1710–1774), Väike-Lähtru, Uhtna, Sõmerpalu mõisnik, Eestimaa rüütelkonna saadik Venemaa keisririigi legislatsioonikomisjonis. Väike-Lähtru (saksa keeles Klein-Lechtigall) suguvõsaliin
- Georg Albert von Ungern-Sternberg (1713–1771), Badeni suguvõsaliin
- Reinhold Helmich von Ungern-Sternberg (1683–1726), 1698. aastast asus Saksamaale: drost Wittmundis ja õuemarssal Ida-Friisimaal,
Väike-Lähtru liin
muuda- vabahärra Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg (1710–1774), Väike-Lähtru, Uhtna, Sõmerpalu mõisnik, Eestimaa rüütelkonna saadik Venemaa keisririigi legislatsioonikomisjonis[70]. Väike-Lähtru (saksa keeles Klein-Lechtigall) suguvõsaliin[71]
- vabahärra Wolmar Johann von Ungern-Sternberg (1740–1787), Väike-Lähtru, Smiltene kihelkonna Biksēja mõisnik
- Carl Ludvig Ferdinand von Ungern-Sternberg (1766–1834), Väike-Lähtru mõisnik
- Franz Friedrich Eugen von Ungern-Sternberg (1797–1869), Väike-Lähtru mõisnik
- Carl Ludvig Ferdinand von Ungern-Sternberg (1766–1834), Väike-Lähtru mõisnik
- Reinhold Helmich von Ungern-Sternberg (1751–1810), Soome Armida, Liivimaa Weissensee, Veski, Pavasari mõisnik, Riia kreisi maakohtunik[72]
- Karl Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1779–1826), Biksēja, Liivimaa Volmari kreisi Põhja-Ruhja kihelkonna Kürble mõisnik, sillakohtunik Valmieras
- Viktor Karl Alexander von Ungern-Sternberg (1779–1826), Arju mõisnik, Venemaa keisririigi riigiametnik, tolliametnik Riias
- Viktor Carl Edvard Herman Gotthard von Ungern-Sternberg (1848–1918), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajoe), kreisi aadlimarssal
- Viktor Karl Alexander von Ungern-Sternberg (1779–1826), Arju mõisnik, Venemaa keisririigi riigiametnik, tolliametnik Riias
- Karl Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1779–1826), Biksēja, Liivimaa Volmari kreisi Põhja-Ruhja kihelkonna Kürble mõisnik, sillakohtunik Valmieras
- vabahärra Christian Friedrich von Ungern-Sternberg (1754–1801), maanõunik Holsteinis, Liivimaa aadlimarssal (1798–1800), Valguta, Ulila, Porkuni mõisnik[73]
- vabahärra Wolmar Johann von Ungern-Sternberg (1740–1787), Väike-Lähtru, Smiltene kihelkonna Biksēja mõisnik
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Schwedisches Freiherrndiplom für die Vettern Wolmar, Otto u. Reinhold v. Ungern-Sternberg, ausgest. v. Königin Christina, d. d. Stockholm 1653 27.10 Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate., REVAL, 1934, seite 197
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, Von Ungern, Wolmar, Otto, Reinhold, lk. 104–105
- ↑ Heinrich von Hagemeister: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1. Riga: E. Frantzen, 1836, lk.71–72
- ↑ Carl Schirren, Verzeichniss lvländischer Geschichts-Quellen in schwedischen Archiven und Biblotheken. Dorpat, 1861–1868, lk 190.
- ↑ Liivi Aarma. Küla ajaloo uurimisest Taani hindamisraamatust Rootsi aja lõpuni 10. Loodna, Sipa, Tolli, Teenuse, Päri, Maidla, Karita, Kohatu, Kütke, Sooniste, Soosalu, Laukna, Raplamaa Sõnumid, nr. 50, 13 detsember 2017
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Otto (II) von Ungern-Sternberg, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 446
- ↑ August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, lk 521
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Otto (III). von Ungern-Sternberg, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Reinhold (Renaud) von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Christian Renatus von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Kaire Reiljan, Vana kalmistu vanim hauatähis sai korda, Lääne Elu
- ↑ Johann Carl Emanuel von Ungern-Sternberg (1773-1830), viljandimaal.ee
- ↑ Gustav Johann von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Johann Friedrich Emmanuel von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Ungern-Sternberg Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA
- ↑ Reinhold Gustav Wilhelm von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Paul Adolf Gottlieb von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Jaanika Kressa, Ungern-Sternbergid – Fellini viimane parunipere teenimatult unustatud, Kultuur ja Elu 3/2012
- ↑ Otto Christian Sigismund von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ 21,0 21,1 Ungern-Sternberg Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA
- ↑ Захоронение: Унгерн-фон-Штернберг, барон Отто Вильгельм, Смоленское Лютеранское Кладбище
- ↑ Georg Wilhelm Theodor von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Haus Noistfer, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Georg Vilhelm Teodor Ungern-Sternberg. Lantråd i Estland 1845-01-18. Preses i konsistoriet i Reval 1847. Död 1868, www.adelsvapen.com
- ↑ Johannes Ernst Constantin von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Wilhelm Rudolf Henrik Ernst von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Leonid Rolf Edvard von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Haus Lassila, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Eduard Otto Ernst von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Rudolf Robert Wilhelm von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Constantin August von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Haus Annia, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Otto Gottlieb von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Theodor Constantin von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Hermann Rudolf von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Rändur vastu tahtmist, Toimetanud Jaanika Kressa. Ungern-Sternbergide Amblas sündinud esindaja on oma mälestused. Kirjastus: Väike-Viru Kirjastus, Ilmumisaasta: 2019
- ↑ Otto Karl Arthur von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Walther Ferdinand Konstantin von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Rudolf Wilhelm Jaroslaw von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Arthur Carl Reinhold von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Ungern-Sternberg, Constantin Paul* Alexander Frh. v. (1858-1927), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
- ↑ Constantin Paul Alexander von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Haus Heinrichshof-Jess, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Haus Wenden-Grossenhof, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Peter Andreas Konstantin (Konstant) von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ dam Theodor Andreas von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Russisches Grafendiplom für Ewald Alexander Andreas Freiherrn v. Ungern-Sternberg, ausgest. v. Kaiser Alexander II, d. d. St. Petersburg 1879 14.2.Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate., REVAL, 1934, seite 197
- ↑ Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Klaus Kaspar Alexander von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Edward (Ned) James Archibald Percival von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Haus Birkas, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Otto Rudolf Constantin von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Robert Eginhard von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Theodor Leonhard Rudolph von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Constantin Rudolph Gustav von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Georg Conrad von Ungern-Sternberg, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1
- ↑ Haus Birkas, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Woldemar Johann von Ungern-Sternberg, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1
- ↑ Haus Kui, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 468
- ↑ Haus Tolks, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Konrad von Ungern-Sternberg, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1
- ↑ Haus Kirna, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Reinhold von Ungern–Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 470
- ↑ Stammtafel Fistehlen, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 470
- ↑ Fabian Ernst von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 470
- ↑ Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Klein-Lechtigall, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Reinhold Helmich von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ Christian Friedrich von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
Kirjandus
muuda- Kaupo järeltulijad elavad. Võitleja, mai 1960, nr. 5, lk. 4.
- Paul von Ungern-Sternberg. Ein Wappenbrief des Papstes Clemens VII., für Georg von Ungern, Herrn zu Pürkel dd. Rom 1533 Mai 16. "Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik" (1907–1908): 214–215.
Välislingid
muuda- Perekond Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus 1930
- Perekond Saaremaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus 1935
- Ungern-Sternbergide sugupuu roskildehistorie.dk lehel
- Perekond Ungern-Sternberg Eesti Ajalooarhiivis
- Väinu Rozental. Eesti rikkaimad läbi sajandite. Äripäeva veebiväljaanne, 14. detsember 2007