Uno Laht
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2007) |
Uno Laht (11. veebruarini 1936 Uno Brakmann või Uno Brachman[1]; 30. aprill 1924 Valga – 24. september 2008[2] Tallinn) oli eesti luuletaja, prosaist ja publitsist, kes kasutas ka palindroomset pseudonüümi Onu Thal.
Elulugu
muudaUno Laht õppis Valga algkoolis ja progümnaasiumis. 1937. aastast elas Loksal ning õppis Tallinna 5. Reaalkoolis ja Tallinna 7. Keskkoolis.
1940. aasta sügisel astus Laht Eestimaa Leninlikku Kommunistlikku Noorsooühingusse. Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkedes astus hävituspataljoni, sellega evakueerus Venemaale. 1942. aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse, oli Eesti Laskurkorpuses nooremleitnant ja miinipildujarühma ülem. Velikije Luki all sai raskesti haavata, paranemise järel töötas Kaasanis ja õppis sealses ülikoolis inglise keelt. Sealt suunati Laht Leningradi oblasti Puškinisse komsomolitöötajate kursustele. 1944–1946 oli Laht Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi operatiivtöötaja ja osales metsavendade arreteerimistes.
Tegevus Eesti NSV RJRKis 1944–1946 ja RJK-s
muuda1944. aastal viis Uno Laht Eesti NSV RJRK uurijana läbi uurimist Saksa okupatsiooni ajal Tartus Näituse väljakul asutatud Tartu koonduslaagris toime pandud inimsusvastaste kuritegude suhtes. Üheks tõendusmaterjaliks nende tegude toimepanemise kohta Eesti Omakaitse liikmete poolt ajavahemikul juuni–detsember 1941. aastal oli nn Olav Karikoski ülekuulamise protokoll (Karikoski protokoll).
Ta juhtis 1945. aastal 31. juulil Saksa okupatsiooni aegse Tartu linna komandandi Friedrich Kure kinnipidamise operatsiooni, mille käigus viimane Lahe eest põgeneda üritades sooritas enesetapu ning tema 16-aastane tütar sai raskeid kehavigastusi.
Ta juhtis 1945. aasta 8. detsembril julgeoleku operatiivgruppi, mis pidas kinni metsas varjava Friedrich Kure adjutandi Olaf Tammarki, kes mõisteti 8 aastaks vangilaagrisse ja kandis karistust Steplagis kuni aastani 1953, millal ta vabastati koos teiste Saksa sõjavangidega, kes lubati tagasi Saksamaa LV-sse[3]. Uuesti kohtusid nad Eesti Kongressi I istungjärgul 1990. aastal: "Kongressi teisel päeval astus vaheajal mu juurde mees rohelise, s.o külalise nimekaardiga kuuel ja pakkus mulle nagu vanale sõbrale kätt. Kaardil seisis nimi Uno Laht. See oli ju sama tšekist, kes mind metsas arreteeris ja peksis ning Valga vanglast Pagari keldrisse tõi. Tundsin ängistust. Häbi see mees küll ei tundnud. Oleks tahtnud talle vastu kõrvu anda, aga valitsesin end.[4]"
Ta vallandati Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumist 8. oktoobri 1946. aasta käskkirjaga, seletuseks "vallandatud, kuna pole edasiseks kasutamiseks kõlbulik[5]" [viide?]. Väidetavalt jätkas hiljem energilist tegevust Eesti NSV KGB-s. [viide?] Osales Einar Sandeni väitel koos Randar Hiirega reas KGB suuroperatsioonides välismaal (väide on kaheldav, kuna Laht reisis Nõukogude Liidust välismaale vaid paaril korral, näiteks Ameerikasse külastama Hellar Grabbit teda ei lastud), sama allika väidetel tegutses kui provokaator Eesti NSV Kirjanike Liidu ridades.[viide?]
Tegevus ajakirjanikuna
muudaUno Laht töötas aastatel 1946–1951 ajalehe Noorte Hääl toimetuses, oli 1951–1953 Rahva Hääle korrespondent. Seejärel vabakutseline kirjanik, töötas vahepeal ka Kirjanike Liidu luulekonsultandina. Juba ajakirjanikuna hakkas Uno Laht avaldama vesteid, följetone, olukirjeldusi, jutte ja luuletusi, mis algul olid ajavaimulised, aga 1960. aastatel muutusid valitsusvõimu suhtes kriitiliseks.
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige 1953–?, Eesti NSV Kirjanike Liidu liige 1953–1986 (esitas aastal 1986 lahkumisavalduse) ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992.
Tegevus pärast Eesti taasiseseisvumist
muudaOli Eestis moodustatud Neonatsismi ja rahvustevahelise vaenu õhutamise vastase Eesti Liidu juhatuse liige.
2004. ja 2005. aastal esines korduvalt Venemaa infosõja kanalis – internetiportaalis IA Regnum[6], artiklitega Eesti ajaloo ühekülgsest kajastamisest ning 1941. aastal Tartus Omakaitse poolt Näituse väljakul rajatud koonduslaagris ja tankitõrjekraavis väidetavalt Omakaitse poolt toime pandud inimsusvastastest kuritegudest, mille uurimise osaline ta oli omaaegse RJM töötajana.
2005. aasta 18. märtsil käis Uno Laht koos Arnold Meriga loengut pidamas Kallavere keskkoolis, kus nad väitsid, et Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal ei toimunud ja Eesti palus ise liitumist[7].
Looming
muudaLahe püsimissiooniks on olnud sisepoliitiline satiir, deformeerunud sotsialismiga Eestis ka selle juhtidele ning funktsionääridele ebameeldivate tõsiasjade meeldetuletamine. Angažeeritud püsivusega osutas ta tekkivas tarbimisühiskonnas vohavale väikekodanlustumisele (eriti "Kümne küüne lauludes") ning sotsiaalse õigluse ideaalide hääbumisele ja võõrandumisele.
Laht sai 1975. aastal novelli "Meie, tippkutid, üle kogu maakera" eest Tuglase auhinna. Lahe proosale on sageli iseloomulik raskepärase või barokse kujundi- ja mõttekülluseni viimistletud stiil. Näitekunstis on Laht eelistanud marginaalseid žanre – estraadikavu ja -näidendeid. Ta on kirjutanud ka libreto Eino Tambergi ooperile "Raudne kodu".
Laht on tõlkinud luulet ja proosat vene ja inglise keelest.
Luulekogudmuuda
Uno Lahe populaarsus on ajendanud avaldama valikkogusid:
|
Näide Uno Lahe loomingust
|
Tunnustus
muuda- 1974 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Mu kallis koduvillane provints")
- 1975 Friedebert Tuglase novelliauhind ("Meie, tippkutid, üle kogu maakera")
Isiklikku
muudaTema ema oli näitleja Anna Laht.
Viited
muuda- ↑ https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376247/323474/page/34
- ↑ Suri kirjanik Uno Laht, Eesti Päevaleht, 26. september 2008
- ↑ Sõitis justkui surm..., Luup Nr. 17 (100), 23. august 1999
- ↑ Eesti Kongress. Tallinn, 2000, lk. 236.
- ↑ (allikas: tööraamat)
- ↑ Regnum
- ↑ Kapo: vene antifašist teeb Eesti-vastast propagandat, Postimees, 23.05.2006
Välislingid
muuda |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Uno Laht |
- Sõitis justkui surm..., Luup nr 17 (100), 23. august 1999
- "Ametlik Eesti ajalugu on täis legende, väljamõeldisi ja hirmutisi – Uno Lahe intervjuu", Regnum 25. september 2004
- Margit-Mariann Koppel. "Major Friedrich Kurg pidas sõna" – Kultuur ja Elu 2005, nr 2
- Aino Lepp. "ETV-s mälestati NKVD ohvitseri Uno Lahte" – Postimees, 8. jaanuar 2009
- Uno Laht Eesti biograafilises andmebaasis ISIK