Väike-laukhani

Väike-laukhani (Anser erythropus) on arktilises tundras ja metsatundras pesitsev ja ülemaailmselt ohustatud ning kaitstud haneliik.

Väike-laukhani

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Ülemselts Galloanserae
Selts Hanelised Anseriformes
Sugukond Partlased Anatidae
Alamsugukond Anserinae
Perekond Hani Anser
Liik Väike-laukhani
Binaarne nimetus
Anser erythropus
(Linnaeus, 1758)
Väike-laukhane munad
Anser erythropus

Välimus

muuda

Valge lauba ja mustade kõhuvöötidega hani sarnaneb väga suur-laukhanega. Nokk on lühike, kolmnurkse kuju ja sügavroosa värvusega. Väike-laukhane tiivad on pikad ja tiivaotsad ulatuvad seisval linnul üsna selgesti üle saba serva, suur-laukhanel on tiivaotsad sabaga ühepikkused. Jalad on oranžid. Kõige parem tunnus määramiseks on erekollane rõngas ümber silma. Pea ja kaela ülaosa on väike-laukhanel tume hallikaspruun. Kaela alaosa ja rind on veidi heledamad. Kõhul esinevad tumedad laigud on erineva suurusega. Selg on tumepruun, aga siiski mitte nii tume kui pea ja kaela ülaosa.


Levik

muuda

Ajalooliselt hõlmab nende levikuala kogu Euraasia mandri põhjaosa. Tänapäevaks on väike-laukhanede Euroopa-osa pesitsusareaal kokku kuivanud väikesteks laikudeks Põhja-Norras, Koola poolsaarel ja mingil määral ka Rootsis. Läänepoolne põhipopulatsioon pesitseb Uraali põhjaosas ning Jamali ja Taimõri poolsaarel. Idapoolne põhipopulatsioon pesitseb Ida-Siberis. Väike-laukhanede teadaolevad talvitusalad asuvad Euroopa kaguosas, Lähis-Idas ja Hiinas. Eestis väike-laukhaned ei pesitse, aga tähelepanuväärne osa Euroopa asurkonnast rändab siit kevaditi läbi ja peatub eeskätt Lääne-Eesti rannaniitudel ja põldudel.

Seisund ja kaitse

muuda

Viimase sajandi jooksul on väike-laukhane ligi 10 000 paarist koosnev populatsioon vähenenud 20–30 paarini Fennoskandias. Väike-laukhani on ülemaailmselt määratletud kui ohustatud liik; Euroopas kui eriti ohustatud liik ja Eesti Looduskaitseseadus aastast 2004 käsitleb väike-laukhanesid I kaitsekategooria liigina. Väike-laukhaned kuuluvad Euroopa Liidu linnudirektiiv I lisa, Bonni konventsiooni I lisa ja Berni konventsiooni II lisa liikide hulka. Väike-laukhanede kaitse tagamisel rändepeatuspaikades on esmajärjekorras vaja tagada suurte lagedate rannaniidualade säilimine, kus hanedel on võimalik rändeteel puhata, süüa ja ööbida. Üks peamistest raskustest väike-laukhanede kaitsel on nende ülisuur sarnasus suur-laukhanedega (Anser albifrons), kes on tavalised jahilinnud ja välitingimustes väike-laukhanedest praktiliselt eristamatud. Eestis korraldatakse väike-laukhane kaitset 2009–2013 tegevuskava alusel [2]

Viited

muuda

Välislingid

muuda


  NODES
INTERN 1