Vaktsineerimine

Vaktsineerimine (vaccinatio) ehk immuniseerimine ehk kaitsepookimine on vaktsiini(de) viimine organismi (naha, suu, nina kaudu), näiteks immuunsuse esile kutsumise eesmärgil.

Anna Ancher, "Vaktsineerimine" (1899)

Vaktsineerimise all peetakse harilikult silmas vaktsiinide manustamist loomadele (sh inimestele, lindudele ja kaladele).

Vaktsineerimise all võidakse inglise keelt kõnelevates maades mõelda ka teatud vastumürkide manustamist.

Taimede immuunsuse modifitseerimist seletatakse teisiti, neile tõvekindluse geenide sisestamise tulemusel saadakse geenmuundatud organism.

Elusate (inaktiveerimata) vaktsiinidega vaktsineerimist ei soovitata lümfisüsteemi vaegtalitluse seisundite korral.

Roomajate vaktsineerimine

Madude vaktsineerimise kohta on vähe andmeid. Eksperimendi käigus manustati teksase lõgismadudele (Crotalus atrox Baird & Girard) inaktiveeritud paromüksoviiruse suspensiooni – serokonversioon (seropositiivsus – veres määratavas koguses antikehi) oli alguses mõnedel katseloomadel tuvastatav, 296 päeva pärast vaktsineerimist olid enamiku madude proovid seronegatiivsed.

Inimeste vaktsineerimine

Inimeste vaktsineerimise eesmärgiks on nakkushaiguste ennetamine ja seisneb antigeeni (aktiivne immuniseerimine vaktsiini manustamisega) või vastavate antikehade (passiivne immuniseerimine immuunglobuliini manustamisega) viimisega organismi.

Vaata ka

• Vaktsineerimine Jaapanis

Välislingid

• Vaktsineerimine Eestis
• Henno Nurmsalu, Nurmsalu Õigusabi OÜ, Jurist: Eesti riik ei võta vaktsineerimiskahjustuste hüvitamise osas vastutust, 31. märts 2015
• Ülar Allas, Kogu tõde vaktsiinidest - kuidas neid luuakse ja miks nad töötavad, 11. august 2019
• Ülar Allas, Kust sai alguse vaktsiinivastasus? 18. august 2019
• Ülar Allas, Rõugemäda haava peale - kuidas vana idamaade rahvatarkus kujunes vaktsiinide eelkäijaks, 11. juuli 2021
• Jonathan Corum, Sui-Lee Wee ja Carl Zimmer, Coronavirus Vaccine Tracker, The New York Times, 20. november 2020