Vanutamine
Vanutamine (ka uhtmine) on aurutatud või kuuma veega niisutatud villase materjali (tavaliselt kanga) hõõrumine või muljumine eesmärgiga muuta materjal vastupidavamaks[1][2].
Vanutamisel kasutati vee lisandina seepi ja leelist, vahel lisati ka lihasoolvett. Enamasti kasutati vanutusrulli, kuid seebitatud kangast nühiti ka erinevatel aluspindadel: nööridega mähitud laual, kummulikeeratud tünni või tõrre põhjal, ukse peal, linalõuguti vahel, vankriredelite vahel jne. Saartel tambiti villaseid kangaid puulasnadega suure tõrre sees. Vanutatud kangas loputati ja mähiti ümber puukaika, seejärel keerati linase riide sisse ning pandi mõneks tunniks ahju kuivama.[2]
Vanutamisel töötas tavaliselt kuus inimest. Tööd tehti peamiselt saunas või saunakojas kevadtalvel, kui ilmad juba soojenesid. 19. sajandi lõpul hakati veskites kasutama mehaanilisi vanutusrulle.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009. [1] (vaadatud 01.06.2013)
- ↑ 2,0 2,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 231