Venemaa riigipeade loend

Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.

Vana-Vene vürstid ja suurvürstid

 Pikemalt artiklis Kiievi-Vene

Vana-Vene riigi tuumikalasid oli kaks: põhjapoolne asus Volhovi jõe kesk- ja alamjooksul, kus olulisimateks asulateks olid ilmselt viikingite (varjaagide) poolt Kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni ääres Laadoga järve juures ja tänasest Novgorodist veidi lõunas asuv asula Aldeigoburg. Nestori kroonika andmeil tekkis kujunes 862. aastal Põhja-Venemaal Läänemere tagant valitsema ja korda hoidma kutsutud poolmüütilise varjaagi valitseja Truvori moodustatud Novgorodi riik, mille järgmine valitseja Oleg aga jätkas vallutusi ning 882. aastal vallutas ta lõunapoolsed alad.

Ida-slaavlaste asualad 8.-10. sajandil

Viikingitest valitseja kutsumise kohta on allikaks 1113. aastal kirja pandud Nestori kroonika, milles kirjeldatakse, kuidas 862. saadeti saadikuid Skandinaaviasse (mere taha varjaagide, russide juurde. Neid variaage kutsuti russideks, nagu teisi normannideks ja sveadeks, muid angliteks ja veel teisi gotlandlasteks), kes kutsusid varjaage neid valitsema (ru). Vene allikate alusel, kuna puuduvad originaalallikad nooremast rauaajast esineb erinevaid tõlgendusi kroonikas kasutatud väljendi «земля наша велика и обильна, а наряда в ней нет» kohta ning seda tõlgendatakse nii kutsega valitsema, kui ka kutsega asuda piirkonnas korda looma ja erinevate hõimude üle, kes elasid sellel ajal Põhja-Venemaal. Kindlate õiguste ja kohustustega valitseja määratlust kinnitab ka järgnevalt Novgorodi aladel kuni 14. sajandini kehtinud veetše poolt vürstide kutsumise tava. Ühise alade valitseja-vürsti kutsumise kohta Põhja-Venemaa ja Ingeri alade erinevate rahvaste (tšuudid, Ilmjärve sloveenid, krivitšid ja vessid) poolt ühise valitseja kutsumise vastu esitas vastuväite ka Arnold Paul Süvalep, kes esitas versiooni, et võõraid võimumehi vajati ainult kindla korra ja kaitse loomiseks Novgorodi kaubaturgudel ja kaubateedel, mis olid üht­viisi tähtsad kõigile ümbruskonna rahvastele.

Lõunapoolne ala oli aga Dnepri keskjooksul, kus asus Kiiev, ühe valitseja alla läksid mõlemad tuumikalad ilmselt 882. aastal. Seda peetakse ka Kiievi-Vene riigi alguseks, ent Venemaa algus paigutatakse üldiselt siiski 862. aastasse, kui (eel-)Novgorodis asusid võimule viikingid, ehkki slaavlaste osalus selles aktsioonis on suhteliselt kahtlane. Kuid ajalooline traditsioon on asja üldiselt niimoodi määratlenud.

Kiievi vürstiriigi valitsejad, kes olid ka Kiievi suurvürstid, juhtisid suhteliselt detsentraliseeritud riiki, kuid kuni 11. sajandini oli nende ülemvõim kogu toonaste slaavi vürstiriikide üle suhteliselt kindel. Siis algasid sisetülid ning reaalselt kaotasid Kiievi valitsejad võimu teiste vürstkondade üle 12. sajandi keskpaiku. Formaalselt jäid nad aga Vana-Vene suurvürstideks kuni mongolite vallutusteni 13. sajandil, ehkki 12. sajandi lõpuks tekkis ka Vladimiri-Suzdali suurvürstkond, mille suurvürstid taotlesid ja sageli ka omas reaalset ülemvõimu Vene maade üle.

Paganlikud valitsejad

 Pikemalt artiklis Novgorodi vürst

• 859/862–879 Rjurik (ka Roderick või Hrödar; surnud 879), Novgorodi valitseja, Rjurikovitšite dünastia poolmüütiline rajaja

 Pikemalt artiklis Kiievi suurvürst

• 879–912/922 Oleg (ka Helge, Helgu või Helgi; surnud 912 või 922), alates 882. aastast Kiievi-Vene valitseja ja esimene Kiievi suurvürst
• 912/922–945 Igor (ka Ingvar või Inge; surnud 945)
• 945–972 Svjatoslav I (surnud 972), 945–962 valitses tegelikult ta ema Olga (ka Helga; surnud 969)
• 972–980 Jaropolk I

Kristlikud Kiievi suurvürstid

 Pikemalt artiklis Kiievi suurvürst

• 980–1015 Vladimir Püha (ka Volodimer või Valdemar) (umbes 950–1015), võttis 988 vastu ristiusu
• 1015–1019 Svjatopolk I Nurjatu
• 1015 ja 1019–1054 Jaroslav Tark (ka Jarisleif; umbes 980–1054) Jaroslavitšite dünastia algus (Ярославичи)
• 1054–1073 ja 1076–1078 Izjaslav I
• 1073–1076 Svjatoslav II
• 1078–1093 Vsevolod I
• 1093–1113 Svjatopolk II
• 1113–1125 Vladimir Monomahh (1050–1125)
• 1125–1132 Mstislav Suur (umbes 1075–1132)
• 1132–1139 Jaropolk II
• 1139 ja 1151–1154 Vjatšeslav I
• 1139–1146 Vsevolod II
• 1146 Igor II
• 1146–1154 Izjaslav II
• 1149–1151 ja 1155–1157 Juri Dolgoruki
• 1154–1167 Rostislav
• 1155–1162 Izjaslav III
• 1167–1169 Mstislav II
• 1169–1171 Gleb
• 1171 Vladimir II Mstislavitš
• 1171 Mihhail
• 1171–1173 ja 1175–1177 Roman
• 1173 Vsevolod III
• 1172–1211 (vaheaegadega) Rurik
• 1174–1175 ja 1180 Jaroslav II
• 1173–1194 (vaheaegadega) Svjatoslav III
• 1202 ja 1214 Ingvar Jaroslavitš
• 1203–1205 Roman Suur (umbes 1150–1205)
• 1204–1206 Rostislav II
• 1206–1212 Vsevolod IV
• 1214–1223 Mstislav III
• 1223–1235 Vladimir III
• 1235–1236 Izjaslav IV
• 1236–1238 ja 1246 Jaroslav III, viimane nominaalne Kiievi suurvürst
• 1238–1239 ja 1241–1246 Mihhail II
• 1239 Rostislav III
• 1239–1240 Danilo Romanovitš Volõõniast

Mongolite-aegse ja -järgse Venemaa mõjukaimad valitsejad

 Pikemalt artiklis Kuldhord

Vladimiri-Suzdali suurvürstid

 Pikemalt artiklis Vladimir-Suzdal

Vladimir-Suzdali vürstid polnud küll ametlikult Venemaa riigipead, kuid omasid sageli seda staatust reaalselt. Mongolite vallutuse järel tegid nood Vladimiri suurvürstist ka ametlikult Venemaa valitseja, kes pidi neile makse korjama. Mongolid võisid neile ebameeldiva suurvürsti ka võimult kõrvaldada. Seda kasutasid omavahelistes intriigitsemistes ära ka kohalikud vene valitsejad, eriti edukalt Moskva vürstid, kes 14. sajandi jooksul suurvürstitiitli sisuliselt monopoliseerisid. Nende juhtimise all suutsid venelased end mongolite võimust ka vabastada. 15. sajandil hakkasid Moskva valitsejad end ka ametlikult nimetama Moskva suurvürstideks, mida nad tegelikult juba sajandi olid olnud. Venemaa ühendamise protsess viidi lõpule 16. sajandi jooksul, ehkki paljud idaslaavlaste alad jäid veel Poola-Leedu riigi kätte.

• 1108/1121–1157 Juri Dolgoruki (umbes 1099–1157), Suzdali vürstiriigi rajaja ning Kiievi suurvürst 1151–1154 ja 1155–1157
• 1157–1174 Andrei Bogoljubski, kuulutas end 1168 esimeseks Vladimirist suurvürstiks
• 1174–1176 Mihhail II Jurjevitš, teine Vladimiri suurvürst
• 1176–1212 Vsevolod Suurpesa, kolmas Vladimiri suurvürst
• 1212–1216 ja 1218–1238 Juri II Vsevolodovitš, neljas Vladimiri suurvürst
• 1216–1218 Konstantin Vsevolodovitš
• 1238–1246 Jaroslav II (Vladimir-Suzdal) ehk Jaroslav II Vsevolodovitš
• 1246–1249 Svjatoslav
• 1249–1252 Andrei II Jaroslavitš, kogu Venemaa valitseja (mongolite ülemvõimu all)
• 1252–1263 Aleksander Nevski
• 1264–1271 Jaroslav III
• 1272–1277 Vassili Kostromast
• 1277–1294 Dmitri Pereslavlist
• 1294–1304 Andrei III Gorodetsist
• 1304–1318 Mihhail Jaroslavitš Tverist Tverist
• 1317–1325 Juri III Moskvast
• 1328–1340 Ivan I Rahakott Moskvast
• 1340–1353 Semjon UhkeMoskvast
• 1353–1359 Ivan II Moskvast
• 1363–1389 Dmitri Donskoi Moskvast

Tveri vürstid

 Pikemalt artiklis Tveri vürstiriik ehk Tveri vürstkond

Moskoovia valitsejad

Moskva vürstid

 Pikemalt artiklis Moskva Vürstiriik

Moskva suurvürstid

 Pikemalt artiklis Moskva Suurvürstiriik

• 1389–1425 Vassili I, liitis Vladimiri vürstiriigi ametlikult Moskva vürstiriigiga ja võttis tiitliks "Moskva suurvürst"
• 1425–1462 Vassili II Pime
• 1462–1505 Ivan III Suur (1440–1505)
• 1505–1533 Vassili III (1479–1533)
• 1533–1547 Ivan IV Julm (1530–1584)

Moskva tsaarid

 Pikemalt artiklis Moskva Tsaaririik

• 1547–1584 Ivan Julm
• 1584–1598 Fjodor I
• 1598–1605 Boriss Godunov
• 1605 Fjodor II
• 1605–1606 Vale-Dmitri I
• 1606–1610 Vassili IV Šuiski, viimane Rjurikovitš tsaaritroonil
• 1609–1610 Vale-Dmitri II, troonipretendent
• 1610–1613 Władysław Waza
• 1613–1645 Mihhail I Romanov, Romanovite dünastia rajaja
• 1645–1676 Aleksei I
• 1676–1682 Fjodor III
• 1682–1696 Ivan V (1666–1696), Peeter I kaasvalitseja
• 1682–1725 Peeter I Suur (1672–1725), alates 1721 Venemaa keiser

Venemaad valitsenud monarhid

 Pikemalt artiklis Venemaa Keisririik

Venemaa keisrid

 Pikemalt artiklis Venemaa keiser

• 1721–1725 Peeter I
• 1725–1727 Katariina I
• 1727–1730 Peeter II
• 1730–1740 Anna Ivanovna
• 1740–1741 Ivan VI
• 1741–1762 Jelizaveta Petrovna
• 1762 Peeter III
• 1762–1796 Katariina II Suur
• 1796–1801 Paul I
• 1801–1825 Aleksander I (1777–1825)
• 1825–1855 Nikolai I (1796–1855)
• 1855–1881 Aleksander II Vabastaja (1818–1881)
• 1881–1894 Aleksander III (1845–1894)
• 1894–1917 Nikolai II (1868–1918)
• 1917 Mihhail II (suurvürst Mihhail Aleksandrovitš ) (1878–1918), formaalselt võimul ühe päeva

Ajutine Valitsus

 Pikemalt artiklis Ajutine Valitsus (Venemaa)

• 23. märts – 21. juuli 1917 vürst Georgi Lvov (1861–1925), liberaalist valitsusjuht ja riigipea

Venemaa Vabariigi peaminister

 Pikemalt artiklis Venemaa Vabariik

• 21. juuli – 8. november 1917 Aleksandr Kerenski (1881–1970), sotsialistist valitsusjuht ja riigipea

Nõukogude Venemaa riigipea

 Pikemalt artiklis Venemaa Nõukogude Vabariik

 Pikemalt artiklis Vene SFNV

• 1917–1922 Vladimir Lenin (1870–1924)

Venemaa kodusõja-aegsete riikide riigipead

 Pikemalt artiklis Vene kodusõda

 Pikemalt artiklis III Vene revolutsioon

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu ametlikud ja tegelikud riigipead

Täpsemalt Nõukogude Liidu riigipeade ja valitsejate kohta vaata artiklit Nõukogude Liit

Nõukogude Liidu tegelikud riigijuhid

 Pikemalt artiklis NLKP KK peasekretär

Tavaliselt olid nendeks partei peasekretärid, ent 1920ndate alguses käis võimuvõitlus peamiselt kahe grupi vahel, mille eeotsas seisid Trotski ja Stalin (Lenin oli alates 1922. aasta lõpust raskelt haige). Teine võimuvõitluste laine algas peale Stalini surma ja siis jäi peale Nikita Hruštšov.

• 1922–1924 Vladimir Lenin
• 1922/1924–1926 Lev Trotski (1879–1940)
• 1922/1924/1928–1953 Jossif Stalin (1878/1879–1953)
• 1953 Lavrenti Beria (1899–1953)
• 1953–1956 Georgi Malenkov (1902–1985)
• 1953/1956–1964 Nikita Hruštšov (1894–1971)
• 1964–1982 Leonid Brežnev (1906–1982)
• 1982–1984 Juri Andropov (1914–1984)
• 1984–1985 Konstantin Tšernenko (1911–1985)
• 1985–1991 Mihhail Gorbatšov (sündis 1931)

Nõukogude Liidu ametlikud riigipead

 Pikemalt artiklis NSVL Ülemnõukogu Presiidium

• 1919/1922–1946 Mihhail Kalinin (1875–1946), kuni 1938. aastani Üleliidulise Kesktäitevkomitee esimees, seejärel Ülempresiidiumi esimees
• 1946–1953 Nikolai Švernik (1888–1970)
• 1953–1960 Kliment Vorošilov (1881–1969)
• 1960–1964 Leonid Brežnev (1906–1982)
• 1964–1965 Anastass Mikojan (1895–1978)
• 1965–1977 Nikolai Podgornõi (1903–1977)
• 1977–1982 Leonid Brežnev
• 1983–1984 Juri Andropov (1914–1984)
• 1984–1985 Konstantin Tšernenko (1911–1985)
• 1985–1988 Andrei Gromõko (1909–1989)
• 1988–1991 Mihhail Gorbatšov (sündis 1931), alates 1989 oli NSV Liidu Ülemnõukogu esimees, alates 1990 Nõukogude Liidu president

Vene NFSV ametlikud riigipead

 Pikemalt artiklis Vene NFSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees

Venemaa Föderatsiooni riigipead

 Pikemalt artiklis Venemaa

Presidendid

 Pikemalt artiklis Venemaa Föderatsiooni president

• 1991–1999 Boriss Jeltsin (1931–2007)
• 1999–2008 Vladimir Putin (1952–; kuni 26. märtsini 2000 kohusetäitja)
• 2008–2012 Dmitri Medvedev (1965–)
• 2012–2018 Vladimir Putin (1952–)