Vikipeedia

Viljandi ordulinnus

Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.

Viljandi ordulinnus
Viljandi ordulinnuse rekonstruktsioon 1. lossikabel, 2. ametnike maja, 3. Pikk Hermann, 4. dansker (käimla), 5. komtuuri eluruumid, hiljem ait, 6. viljaait, 7. vaimulike ruumid ja tall, 8. söögiruumid, 9. ait, 10. tall, 11. teenrite ruumid
Viljandi ordulinnuse rekonstruktsioon
1. lossikabel, 2. ametnike maja, 3. Pikk Hermann, 4. dansker (käimla), 5. komtuuri eluruumid, hiljem ait, 6. viljaait, 7. vaimulike ruumid ja tall, 8. söögiruumid, 9. ait, 10. tall, 11. teenrite ruumid
Asukoht Viljandi
Tüüp kivilinnus
Rajatud 13. sajand
Koordinaadid 58° 21′ 33″ N, 25° 35′ 43″ E
Kaart
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis
Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910)
Konvendihoone sein
Varemetes sisehoov
Eeslinnuste ühendusmüür
Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar)

Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva lossipargiga (Viljandi lossipark) kujunenud puhkealaks ja võetud ehitismälestisena riikliku kaitse alla[1]. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi.

Linnuse ülesehitus

muuda

Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest (13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone) ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks Kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks Kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljas eeslinnus.[viide?]

Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Üks neist avanes läände ja oli linnuse peavärav. Teise kaudu pääses linna, see asus praeguse Lossi tänava joonel. Praegu lõpeb samal kohal Varese sild.[viide?]

Linnusemüüridest on tänini jälgitavad II eeslinnuse põhjasein, I eeslinnuse värav ja konvendihoone välisperimeeter. Äratuntavad on I eeslinnuse põhja- ja idaküljel asunud hooned, linnuse lõunaküljel asunud Villu kelder ning vallikraavi ulatunud dansker.[viide?]

Ajalugu

muuda
 
Ordulinnuse kabeli seina varemed

Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste Viljandi muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal.[viide?] Viljandi linnuse esmamainimine (Viliende nime all) pärineb Henriku Liivimaa kroonikast, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Viljandi oli 13. sajandi alguses Sakala muinasmaakonna peamine keskus.[2] 1211. aasta alguses piiras linnust Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, latgalite ja liivlaste vägi. Linnust vallutada aga ei suudetud ja vastasseis lõppes kokkuleppega, mille kohaselt sakalased andsid piirajatele rahu kinnituseks pantvange ja lubasid tulevikus ristiusu vastu võtta.[3] Kindlama võimu Sakala üle kehtestasid riialased pärast Madisepäeva lahingut 1217. aastal. Arvatavasti alates 1220. aastast asusid kohalike kõrvale linnusesse elama ka orduvennad, kes hiljemalt 1223. aasta alguseks olid sinna ehitanud ka kiriku.[4]

1223. aasta 29. jaanuaril puhkes Viljandis orduvastane ülestõus: kohalikud sakalased tapsid või vangistasid linnuses olnud orduvennad koos teiste sakslastega ja nende vara võeti endale. Viljandlased palusid sõjalist abi Vene vürstidelt, kes saatsidki sinna oma väeüksuse. Märtsis suundus Viljandi vastu riialaste sõjavägi, kuid pärast kokkupõrget linnuse kaitsjatega otsustasid nad taanduda. Järgmine ja seekord edukas katse Viljandit allutada tehti augustis, mil kahenädalase linnuse piiramise tagajärjel seesolijad alistusid.[5]

Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. Tööde käigu kohta andmed puuduvad. Varasema ehitusetapiga seostub lisaks piirdemüürile vähemalt üks konvendihoonele eelnenud hoonetest, kuid pole teada, milline see oli: oletatud on nii tornlinnust kui ka paleed. 13. ja 14. sajandi vahetusel algas konvendihoone rajamine. See valmis arvatavasti sajandi keskpaigaks. 15. sajandil kõrgendati seda ühe korruse võrra. 15. sajandi II poolest pärineb ka I eeslinnusel paiknev kõrvalhoone, nn ametnikemaja. 14. ja 15. sajandil ehitati tõenäoliselt välja ka eeslinnused, kuid täpsed andmed selle kohta puuduvad.[viide?]

Linnust piirasid 1481. aastal Vene väed, kuid vallutada seda ei suudetud. Liivi sõja ajal 1560 toimunud piiramine oli edukas, osaliselt palgasõdurite reetlikkuse tõttu. 1582. aasta Jam-Zapolski rahulepingu tulemusel läks linnus poolakatele, kes tegid parandustöid ja korraldasid 1599 revisjoni, mille tekst on säilinud [1].[viide?]

1600 vallutasid linnuse rootslased. Edaspidi käis linnus Poola–Rootsi sõdades korduvalt käest kätte ja oli 1611. aastaks purustatud. On oletatud, et rootslased rajasid linnusesse laskemoonalao, kuid kindlad allikad selle kohta puuduvad. Kaitseotstarbel linnust seejärel ei taastatud. 18. sajandi lõpul või 19. sajandi algul ehitati III eeslinnusele Viljandi mõisa ait-kuivati, mis on säilinud.[viide?]

Uurimislugu

muuda

Viljandi ordulinnuse uurimisloo alguseks võib lugeda Eesti Kirjandusmuuseumis säilitatavat käsikirjalist leksikoni, mille autor on Ph. Körber. Esimesed uuringud ordulinnusel toimusid 1878–1879 Theodor Schiemanni juhtimisel. Nende korraldamiseks loodi oma ühing (Ausgrabungscomité), millest 1881 kasvas välja Viljandi Kirjanduslik Selts. Nende kaevamiste käigus puhastati rusudest ja kaevati välja kogu pealinnus ja osa seda ümbritsevast I eeslinnusest. 1939 uuriti Armin Tuulse juhatusel nn Villu keldrit linnuse lõunaosas. 1971 ja 1972 toimusid väiksemad arhitektuuriloolised uuringud Kaur Alttoa ja Udo Tiirmaa juhatusel. Väljakaevamised algasid taas 1998 (1998–1999 Andres Tvauri, 2000–2004 Arvi Haak. Need tööd seostuvad Viljandi linnavalitsuse algatusega rusudest välja puhastada ja konserveerida Kaevumäel säilinud müürid, et keskaegse linnuse ruumilahendus oleks kohapeal selgesti tajutav.[viide?]

2006. aasta suvel avastas arheoloog Arvi Haak Viljandi ordulinnusest üle 500 aasta vana keldriruumi, mille otstarve on teadmata. Eeldatavalt on ruum rajatud hiliskeskajal, seda kasutati 1560.–1570. aastani. 2022. aastal alustati pealinnusest põhja pool, tänini säilinud värava läheduses asuva nn vaimulikehoone müüride konserveerimist. Rusueemalduse järelevalvel ja järgnenud väiksematel uurimistöödel (Heiki Valk) leiti läänepoolse ruumi sisemusest 1652. aasta linnuseplaanil mitte kajastuva ehitise – kas hiigelsuure hüpokaustahju või mantelkorstna alusmüürid. Leiti ka keskaegse normaalsuuruses hüpokaustahju suue. Ahi ise jääb hoone keskmisse ruumi, mille müürid on kavas välja kaevata 2023. aastal.[viide?]

II ja III eeslinnust on seni uuritud vaid georadari ja prooviaukudega (1996 Heiki Valk).[viide?]

Kapiteelid

muuda

Viljandi ordulinnuse kapiteelid avastati 1878.–1879. aastal toimunud väljakaevamiste ajal, mida viis läbi toonane Viljandi gümnaasiumi õpetaja Theodor Schiemann.[6] Saaremaa dolomiidist valmistatud kapiteelid pärinevad tõenäoliselt Viljandi ordulinnuse konvendihoone kapiitlisaalist ja kabelist. Kapiteelid võimaldavad dateerida ordulinnuse võimalikku ehitusaega ning on üksikute müürijuppide ja alusmüüristiku kõrval üks väheseid asju, mis on Eesti alade kunagisest suurejoonelisemast ordulinnusest tänapäevani säilinud.[7] Kaur Alttoa on Viljandi ordulinnuse kapiteele nimetanud Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride järel silmapaistvaimaks keskaegse kiviskulptuuri näiteks Eestis.[8]

Tänapäeval kuuluvad kapiteelid Viljandi Muuseumile ning on eksponeeritud nii Eesti pärimusmuusika keskuses kui ka muuseumi enda ekspositsioonis.[viide?]

Ajalugu

muuda

Viljandi ordulinnuses toimusid esimesed suuremad kaevamised 1878.–1879. aastal Theodor Schiemanni juhtimisel, mille tulemusel kaevati nüüdisajal nähtaval olevad müürijupid kuni 9 meetri paksuse prahikihi seest välja.[9] Muude leidude hulgas leiti pealinnuse (konvendihoone) ümbert hajusalt ka raiddetaile, millest suurem osa olid sambakapiteelid.[10] Suur osa leidudest leidis tee Viljandi Muuseumi fondidesse, kus need on siiani hoiul.[11]

1930. aastatel käsitles Viljandi raiddekoori lähemalt Armin Tuulse, kelle seisukohti on hiljem jaganud ka Helmi Üprus.[12] Viimastel aastakümnetel on kapiteelide päritoluga enim tegelenud Kaur Alttoa.[viide?]

Enamik uurijaist on arvanud, et kapiteelid on pärit pealinnuse kõige esinduslikumatest saalidest, milleks olid kabel ja kapiitlisaal. Poola-aegse 1599. aastast pärit revisjoniteksti põhjal on teada, et mõlemad ruumid olid kahelöövilised ning et kabeli võlvistik toetus kahele sambale ja kapiitlisaali oma kolmele. Seega on arvatud, et tõenäoliselt kattis osa leitud kapiteelidest just neid sambaid ja et paarikkapiteelid pärinevad mõlema ruumi aknasammastikust.[13] Kaur Alttoa on aga välja pakkunud, et kuna väljakaevamistel leiti kapiteele hajusalt kogu konvendihoone ümbrusest, ei saa kapiteele ainult nende kahe ruumiga seostada.[12].

Kapiteelide temaatika ja stiil

muuda

Temaatiliselt võib Viljandi ordulinnusest leitud kapiteelid jagada kaheks: taimdekooriga kapiteelid ning inim- ja loomfiguure kujutavad kapiteelid.[14]

Inim- ja loomfiguure näeb paarikapiteelidel, mis tõenäoliselt asusid kapiitlisaali ja kabeli aknasammastikul.[13] Neil kapiteelidel kujutatud stseenid, nagu näiteks lugu rebasest ja kurest, olid levinud kogu Euroopas ja kuulusid ristiusu moraliseerivate lugude sekka.[14] Veel näeb kapiteelidel poksivaid sikke ja maadlevaid talupoegi, seega täielikku tähendust pole neil kapiteelidel olevatele figuuridele siiani leitud.[15]

Palju enam kõneainet ja erinevaid tõlgendusi on pakkunud aga taimdekooriga kaetud kapiteelid, kuna nende puhul torkab silma stiililine dualism.[viide?]

Kõige enam leidub taimkapiteelidel erinevaid stiliseeritud pungi, millest tuleneb ka kapiteelitüübi nimi – pungkapiteel. Sarnaseid kapiteele leiab Vana-Liivimaal näiteks Riia toomkirikust ning Eesti aladel veel näiteks Haapsalu toomkirikust ning Valjala, Kaarma, Lääne-Nigula ja Kullamaa kirikutest.[10] Kui pungkapiteel oli Euroopas omane pigem varagootikale, siis leiab Viljandi kapiteelidel ka romaanipäraseid elemente nagu pärlinöör. Pungade kõrval esineb kapiteelidel ka näiteks tammelehe ja varsakabja kujutamist.[13]

Stiililiselt hoopis teistsugune on Viljandist leitud raidplastika, millel on kujutatud naturalistlikku viinapuulehte, mis stiililt kuulub hoopis hilisemasse aega ja on eelkõige kõrggootikale omane. Viinapuulehtedega kapiteelil on lehtepundid asetatud kapiteelipinnale justkui lillekimbud. "Erandiks on üks oks, mida raidur on lasknud välja kasvada pinda tehtud august – omapärasus, millele senini pole õnnestunud paralleelnäidet leida".[16] Alttoa hinnangul peaks viinapuulehtedega kapiteel pärinema hoopis ristikäigust, mitte kapiitlisaalist, kuhu varasemad uurijad selle paigutanud on.[17]

Dateerimine ja päritolu

muuda

Armin Tuulse on leidnud, et vaatamata kapiteelide erinevale stiilile on siiski tegemist ühe meistri tööga, kes on pärit Põhja-Saksa aladelt nagu ka orduliikmed olid. Tuulse kõrvutas Viljandi leide Karja kiriku dekooriga, kuna ka Karjas on kujutatud kapiteelidel looduslähedases stiilis viinapuulehti, samas leidub ka seal skulptuurides nii romaani- kui ka gootipärast vormikeelt. Karja põhjal dateerib Tuulse Viljandi kapiteelid Karja omadest mõnikümmend aastat varasemaks, st ligikaudu 14. sajandi esimesse veerandisse. Selle kasuks räägivad ka Viljandi-lähedased Suure-Jaani ja Pilistvere kirik, mille raidkaunistused sarnanevad Viljandi kapiteelikunstiga.[18]

Alttoa on tõmmanud tähelepanu sellele, et suurem osa kapiteelidest, nagu pungkapiteelid, kuulub varasemasse perioodi ning on dateerinud need hoopis 1250.–1260. aastatesse. Samas on Viljandis esineva konvendihoone tüübi välja kujunemise ajaks peetud 1280. aastaid, seega on osad kapiteelid varasemad kui Viljandi linnuse konvendihoone ja tekib võimalus, et need on algselt hoopis muu ehitise jaoks valmistatud. Alttoa on pikka aega pakkunud välja varianti, et kuskil linnuse territooriumil oli eraldi esindushoone, mille asukohast keegi midagi küll ei tea, ent arvestades selle suurejoonelisi raiddetaile, oli oma paraadlikkuselt teisel kohal Vana-Liivimaal Riia toomkiriku järel.[19] Alles viimastel aastatel on Alttoa jõudnud uue teooriani: nimelt, et osad Viljandi ordulinnuse arhailisemate kapiteelide algne asukoht oli hoopis Vana-Pärnus, kus 1250. aastate alguses valmis toomkirik ning kus Alttoa hinnangul võis asuda ka klooster. 1263. aastal hävitati Vana-Pärnu leedulaste poolt ja ei saa välistada, et osad säilinud kapiteelid jõudsid 13. sajandi lõpus Viljandisse, kus parasjagu käisid ordulinnuse ehitustööd.[20]

Musumägi

muuda

Lossimägede ühte kõrgendikku nimetatakse Musumäeks. See pole looduslik kõrgendik, vaid inimeste poolt umbes 1223. aastal kokku kantud.[21]

 
 
Viljandi ordulinnuse varemed

Viited

muuda
  1. ↑ Viljandi ordulinnuse varemed vallikraaviga, 13.-17. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 20.08.2018)
  2. ↑ Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 409
  3. ↑ Vahtre, Sulev. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 77–79
  4. ↑ Vahtre, lk 152, 154
  5. ↑ Vahtre, lk 154–160
  6. ↑ Kaur Alttoa. "Viljandi ordulinnuse arhitektuur"("On the Architecture of Viljandi Castle") – Viljandi ordulinnus ja lossimäed läbi aja (The Teutonic Order's Castle and Castle Hills in Viljandi Through Time), koostanud: Ain-Andris Vislapuu, Viljandi Muuseumi Toimetised V, Viljandi 2015, 87.
  7. ↑ Armin Tuulse, "Viljandi ordulossi kapiteelid", Õpetatud Eesti Selts, Tartu 1938, 3.
  8. ↑ Alttoa (2015) 105.
  9. ↑ Kaur Alttoa, "Viljandi ordulinnus. Uurimisseis ja probleemid." – Viljandi Muuseumi aastaraamat 2002, Viljandi Muuseum, Viljandi 2003, 104.
  10. ↑ 10,0 10,1 Alttoa (2015), 107.
  11. ↑ Aare Kodar, "Esimesed arheoloogilised väljakaevamised Viljandis" – Viljandi Muuseumi Aastaraamat 1997, Viljandi Muuseum, Viljandi 1998, 31.
  12. ↑ 12,0 12,1 Alttoa (2003), 104.
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 Tuulse, 7.
  14. ↑ 14,0 14,1 Helmi Üprus, toimetanud Voldemar Vaga, Raidkivikunst Eestis XII-XVII sajandini, Kunst, Tallinn 1987, 46.
  15. ↑ Alttoa (2015), 106.
  16. ↑ Tuulse, 8.
  17. ↑ Alttoa (2003), 105.
  18. ↑ Tuulse, 12–13.
  19. ↑ Alttoa (2003), 107.
  20. ↑ Kaur Alttoa. "Die Kapitelle der Ordensburg Fellin (Viljandi) – Dinge aus Zweiter Hand aus Alt-Pernau (Vana-Pärnu)?", Baltic Journal of Art History, 13 (spring 2017), 30–35.
  21. ↑ https://sakala.postimees.ee/2397403/musumagi-osutus-kokkukantud-kunkaks (vaadatud 19.03.2019)

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Viljandi_ordulinnus&oldid=6732642"
  NODES