Viru maakond (1949–1950)

Viru maakond oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 19491950. Maakond moodustati 25. veebruaril 1949 senise Viru maakonna jagamisega kaheks: idapoolsetest valdadest moodustati Jõhvi maakond.

1939. aasta vallareformijärgsetest Viru maakonna valdadest jäi uue Viru maakonna koosseisu: Aaspere vald, Assamalla vald, Avanduse vald, Haljala vald, Kunda vald, Küti vald, Mahu vald, Paasvere vald, Palmse vald, Rakvere vald, Roela vald, Rägavere vald, Salla vald, Sõmeru vald, Tärivere vald, Undla vald, Vao vald, Vihula vald, Vohnja vald ning Jõhvi maakonna koosseisu eraldati: Jõhvi ja Kiviõli linn, Ahtme, Küttejõu ja Sompa töölisalevid, Alutaguse, Erra, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Vasknarva, Vaivara, Tudulinna vallad.

Viru maakonna ja Narva piirkonna alad 1949. aastal

Narva-taguse vallad olid juba pärast Eesti taasokupeerimist 1944. aastal eraldatud 1945. aasta jaanuaris Eesti NSV-st ja viidud Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu (juba 15. augustil 1944 oli 75% Eesti NSV Petseri maakonnast eraldatud ja liidetud Vene NFSV-ga). Endised Narva, Piiri ja Raja valla alad liideti Leningradi oblasti Kingissepa ja Slantsõ rajooniga.

Viru maakonnaga liideti[1] alasid Harju maakonnast, Kolga ja Kõnnu vald ning Loksa töölisalev ja Järva maakonnast Tapa linn ja Lehtse valla Saksi ning Tapa külanõukogu, Liidetud Mahu valla Aseri külanõukogu liideti Lüganuse vallaga, Lehtse valla Tapa külanõukogu liideti Undla vallaga ja Saksi külanõukogu Assamalla vallaga.[2].

Viru maakond likvideeriti 26. septembril 1950 seoses maarajoonide moodustamisega.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Mati Laur, Tõnu Tannberg, Rajoonide aeg. Ümberkorraldused Eesti NSV haldusjaotuses, Tuna 4 / 2019, lk 98–109
  2. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus „Jõhvimaa moodustamise ja Tapa linna ning mõnede valdade ja külanõukogude ühendamise kohta Virumaaga“, 25.02.1949, Harju Elu: Harjumaa ajaleht, nr. 26, 1 märts 1949
  NODES
os 4