Harjumus

Harjumus on tegevus, mis on korduva sooritamise (sealhulgas õppimise) teel muutunud automaatseks või tavapäraseks.

Proosa

• Omaette vaatlemist väärib see, et harjumus võib täielikult armastuse kohale tulla; harjumus ei nõua mitte niivõrd sarmikat kui mõnusat koosolu. Et teha lõpp sisseharjunud vahekorrale, selleks on palju vaja; selline vahekord peab vastu kõigele ebameeldivale; meelepaha, vastumeelsus, raev ei suuda midagi tema vastu, ta elab üle põlguse ja vihkamise. Ma ei tea, kas ühelgi romaanikirjanikul on õnnestunud midagi sellesarnast täiuslikult kujutada. (lk 19)
• Kellelegi ei meeldi lugeda muud kui seda, millega ta mõningal määral on juba harjunud; tahetakse tuntut ja harjumuspärast muudetud vormis. Siiski on kirjapandul see eelis, et ta kestab ja saab oodata aega, mil talle on määratud mõju avaldada. (lk 39-40)
• Kes väära kujutlusega harjub, sellele saab iga eksitus teretulnuks. (lk 71)
  • Johann Wolfgang Goethe, "Aforismid", tlk Mati Hint, 33/1974

• Harjumuse tõttu kuulatakse kere peale saava lapse hädakisa väiksema hingeliigutusega kui koera oma. (lk 19)
• Korda ja korratust saab õppida — see on harjumuse asi. (lk 36)
  • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, LR 36/2004

• Harjumusega on paljudes asjades paha lugu, selle mõjul peetakse ülekohut õigluseks ja eksitust tõeks.
  • Georg Christoph Lichtenberg, "Aforisme", tlk August Sang ja Kersti Merilaas, LR 28/1972, lk 32

• Vanad teenrid on väikesed türannid, kellega meid seob suur türann harjumus. (lk 13)
• Armastus saab võitu surmast, kuid tuleb ka ette, et mõni pisike paha harjumus saab võitu armastusest. (lk 30)
• Nooreks jäädakse senikaua, kui suudetakse veel õppida, uusi harjumusi omandada ja vastuseisu taluda. (lk 32)
• Harjumus on pikaealisem kui armastus ja saab teinekord koguni põlgusest võitu. (lk 46)
  • Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007

• Hommikumantli hõlmad vaheliti tõmmanud, läks ta kööki ja lülitas sisse "Krupsi" kohvimasina, mis oli juba hommikul kell üheksa valmis pandud ja laual ootamas. Kui Tony hommikul ärkas, tahtis ta alati sigaretti, seksi ja tassi kohvi — ja seda kõike just niisuguses järjekorras.
  • J. A. Jance, "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994, lk 87

• Eelkõige tulekski mõelda sellele, kuidas muuta tähendusi. Meediakampaaniaid ja reklaame on nii sotsiaalmeedia kui ka televisioon täis, aga inimesed käituvad ikka oma harjumuste kohaselt.
• [Harjumuste muutmistest kampaaniatega:] Kõiki neid juhendeid võidaks lugeda ja nende järgi talitada, aga seda ei tehta kunagi, vähemasti mitte kogu nimekirja järgi. Kui ollakse varem kusagilt midagi ostnud või mõnda firmat usaldatakse, siis mõjutavad need otsust rohkem kui kampaaniad.
  • Margit Keller; Merilyn Säde, "Inimeste harjumuste muutmiseks ei piisa ainult veenmisest", ERR, 15.11.2015

• Soov olla ilmaasjadega kursis eeldab mitmekülgset meediakasutust, mis omakorda toob kaasa suurema ökoloogilise jalajälje.

Näiteks nägime analüüsis, et kui säästjatest ostab raamatuid sageli või regulaarselt 17 protsenti, siis mittesäästjatest vaid 1 protsent. Samas ei osta raamatuid praktiliselt üldse 13 protsenti säästjatest ja 61 protsenti mittesäästjatest. Säästja pole loobunud ka arhailisest harjumusest lugeda paberile trükitud ajalehte ja kasutavad nii ka lehetootmise ressursse topelt – loevad teistest rohkem nii paberil kui elektroonilisi ajalehti. Vaid 4 protsenti säästjaist ei loe üldse ajalehti, mittesäästjate seas on see viiendik ehk 20 protsenti.

Samas peetakse paberile trükitud ajalehtede ja raamatute lugemist endiselt raiskavamaks kui elektrooniliste alternatiivide eelistamist. Kuid ka tehnoloogiliste seadmete tootmisega kaasneb suur surve metallide kaevandamiseks (maa muust kasutusest väljalülitamine, töötlemise energiakulu).

• Maie Kiisel, "Miks on ökoloogilist jalajälge nii keeruline vähendada?", ERR, 20.09.2016

• Lähen aga lennukiga epideemia keskpunkti, teen ära oma suusareisi, nakatan pärast jumal teab kui palju inimesi, äkki mõni vanur sureb ära ka, aga ega mina siis hakka sellepärast oma harjumuspärasest lõbust loobuma.
• On fakt, et kui poliitiliselt ei tule otsust, et paneme kinni, keelame ära, muudame ja lõpetame ära, siis inimesed ise oma harjumusi nii kiiresti ei muuda, et muutused piisavalt kiiresti toimiks. Ma nii väga tahaks loota, et selle halva olukorra juures hakkavad välja ujuma ka uued lahendused ja laiem mass hakkab mõistma seda, kui seotud me omavahel oleme.
• Ja siis selgub, et ainult ja ainult Eestis valminud on vaid vähesed asjad, millega me tänaseks väga harjunud oleme. Rääkimata kõikidest seadmetest, mida me kasutame ja milleta oma igapäevast elu ette ei kujuta. Vaatan kapi peal olevaid desinfitseerimisvahendeid, mille sisu toodetakse Eestis, aga pudeli juppe ei saanud kuidagi Hiinast kätte. Kas see ikka peab nii olema, kas me ei suuda maailma kuhugi sinna pöörata, et klaasist purk ja kork peal?
  • Iti Aavik, arengukoostöö ümarlaua projektijuht, "Tõestasime, et suudame maailma ootamatult välja lülitada. Teeks nüüd järgmisena sama kliima päästmiseks!", EPL, 20.03.2020

• Lastekirjanduse ja lugemise propageerimisel on Eestis aastaid head tööd tehtud, aga laps ise ei ole raamatu ostja. Talle tulevad raamatud sünnipäevaks, jõuluks ja muudel pidulikel puhkudel kingiks koju kätte. Veedan igal nädalal tunnikese mõnes raamatupoes, et olla kursis uudiskirjanduse ja ostueelistuste edetabeliga (viimane teeb tihtipeale kurvaks), aga harivaim on istuda lastekirjanduse osakonnas riiulite vahel ja kuulata, mida raamatuid valivad inimesed omavahel räägivad. Õige oleks öelda, kuidas nad piinlevad – ja eriti vanavanemad, kes küll teavad, et raamatu peab ostma, kuid kelle teadmised on värskema lastekirjanduse osas arusaadavalt väga napid. Selle osalusvaatluse alusel väidan, et lastekirjanduse müügitulemust hoiabki üleval vanavanemate põlvkond. Mis saab siis, kui praegused vanaemad ja -isad on ostusaalist igavikku lahkunud ja nende asemel peaksid raamatukaubandust toitma uued põlvkonnad? Neil võib küll olla lapsena kujunenud täiesti korralik lugemisharjumus, aga puudub ostuharjumus, nagu järeldub juba täiskasvanutele mõeldud raamatute trükiarvu kokkukuivamisest.
  • Kaarel Tarand, "Halvim kink on raamat", Sirp, 08.12.2023

Allikata

• Harjumus on kõigist isandaist kõige käskivam.
  • Johann Wolfgang Goethe

• Kõigepealt tekivad meie harjumused, ning harjumustest tekime meie.
  • Charles C. Noble

Vanasõnad

• Nägin unes tuhandet uut rada... ärkasin üles ja käisin oma vana rada edasi.
  • Hiina vanasõna

• Vanad harjumused on kui rauast särgid.
  • Jugoslaavia vanasõna