Kiirustamine

Kiirustamine ehk rutt on püüd mahutada vähese aja sisse võimalikult ohtralt tegevust.

Delfiin ja ankur sententsi "Kiirusta aeglaselt!" sümbolina oli ka varauusaja ühe kuulsama trükkali Aldus Manutiuse märk.

Piibel

• See jünger nõjatus siis Jeesuse rinnale ja ütles talle: "Issand, kes see on?"

26 Siis vastas Jeesus: "Seesama, kelle jaoks ma kastan palakese ja annan talle." Siis ta kastis palakese ja andis Juudas Iskariotile, Siimona pojale.

27 Ja palakese järel läks saatan temasse. Jeesus ütles talle nüüd: "Mida sa teed, tee kiiresti!"

• Johannese evangeelium, 13:25-27

Proosa

• Kiirusta aeglaselt!
• Ladina Festina lente, vanakreeka σπεῦδε βραδέως (speũde bradéos).
  • Rooma ajaloolase Suetoniuse teatel ("De vita Caesarum") oli see juba tollal tuntud sentents Rooma esimese keisri Augustuse üks lemmikütlusi. Augustuse kuldmüntidel kasutati selle sümbolina krabi ja liblikat, kuid levinud motiivid olid ka jänes teokarbis, kameeleon ja kala, teemantsõrmus lehestikus ning levinuim variant: ankru ümber keerdunud delfiin. Samasisuline on Eesti vanasõna "Rutta, aga pikkamööda".

• — Isa, sõida n ü ü d ruttu! ütles Arutalu-ema väriseva häälega. — Ei tea, mis meie seal kodus täna veel näha saame!

Ja isa kiirustas hobust nii et vanker auklikul põlluteel aina hüppas. Isagi oli kuuldud sõnumist väga kohkunud. Ega ole siis nali — kogu talu vara ja majapidamine terve pika päeva peaaegu maailma hooleks! Lapsed — noh, need olid ju alles väikesed ja neid ei maksa asjalisteks arvatagi. Ning kes teab, kas veel laste enestegagi midagi halba pole juhtunud, kõik omapead. (lk 64)

• Alide Dahlberg, "Arutalu lapsed", 1944

• [Simon Darcourt:] Arstid ja kogudusevaimulikud on kiireloomuliste juhtumite alal vanad kalad ja teavad, et harva on millegagi nii põletavalt kiire, et poleks aega korralikult riidesse panna ning juua seda tehes tassi lahustuvat kohvi. Autoriteetsed isikud peavad neid ootava inimliku õnnetuse toimumispaigale jõudes külmaverelised välja nägema. (lk 257)
  • Robertson Davies, "Mässajad inglid". Tõlkinud Tõnis Leemets. Varrak, 1997

• Kavanda oma päeva nii, et sul ei tuleks kunagi kiirustada. (lk 2202)
  • Ron Padgett, "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206

• Kui kiiruse ja jõudmatuse tunne on eriti akuutne, heita pikali. Oodata, kuni üle läheb. Sest varem või hiljem ta läheb. Enne mitte tõusta. See ei võta üldse aega. Vastupidi: annab. Ja täiesti lõpmatult. Sest nii see on: meile kuulub kogu meie Aeg ja muud aega polegi olemas. (lk 202)
  • Tõnu Õnnepalu, "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019

• Võib mõelda nii: meil, tänastel inimestel peaks olema rohkem vaba aega, kui inimestel, kes elasid sada aastat tagasi. Loogiliselt võiks ju olla nii, et tehnoloogia arenguga on inimestel aega vabanenud, kuid realsus on ilmselt hoopis vastupidine. Me kulutame või pudistame end erinevate sahmimiste või asendustegevuste (nt sotsiaalmeedia läbikammimine) peale ära. Kuid õnneks on see, kuidas me oma elu elame, meie endi teha. Meil on võimalus valida. Me saame valida oma elus muudatusi teha. Teha teisi valikuid. Me saame teadlikult oma elu aeglustada. Sest kuhu meil on õigupoolest kiire? Kuhu tegelikult?
  • Aija Sakova, "Aeglustuda – milleks ja kuidas?", ERR, 02.01.2019

• Tänav, mis tõttab pärimäge, soovides meid kõikjale kohale toimetada esimestena, on pettunud, kui alla jõudes jääme ostma ajalehte.
  • Asta Põldmäe, "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989

Luule

Tõstis talla pidurilt. Peost heitis tüüri.
Gaasi! Palavik raputas masinat.
Kas tammilt jõkke, või rusuks vastu müüri
— ainult ruttu! Aega on kasinalt.

• Paul Viiding, "Surmaratsur", rmt: koguteos "Arbujad", 1938, lk 265

Siit üle meid jooksutab kiirustav päev:
hetke ehk kleepume vastu vitriine
kus risti on väänatud džemprite käed
ja kirjapood pleegitab siledaid riime.
...
Kuhugi jõudma ja midagi leidma
väikeses linnaski kihutab aeg...
– Pilkavalt meestepoe kepiga keigar
tühi-kõik-näoga ruttajaid kaeb.

• Milvi Seping, "Raekoja plats", kogus "Külmamailane" (1981), lk 16

Vanasõnad

• Hilja on saksa rutt.
• Laps noorem, jalg kärmem.
• Mida rutem rattad jooksevad, seda kergem koorm.
• Mul rutt ees, sul taga.
• Pea aega kalliks, aeg hea mees (kärme) mööda minema.
• Pisikesed pajad keevad ruttu üle.
• Rutt rattal, rutt kodaral, vaene naine vankril.
• Rutta, aga pikkamööda.
• Rutta, et õigel ajal valmis saad!
• Ruttu tehtud rumal töö!
• Tuli usin tulema, vesi väle veerema, raha kärme kuluma.
• Tuul ja meel pööravad ruttu.
• Usin läheb hukka, kärme läheb kärna, iluke elab ikka ilusasti edasi.
• Vile (kärme) nutma, vile naerma, veel viledam vihale saama.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929