Müts

Müts on peaasi.

Proosa

Kas te ka teate, et näiteks selsamal silmapilgul, mil ma teiega vestlen, tapavad sada tuhat meie hullu suguvenda, kes kannavad mütsi, sadat tuhandet samasugust hingelist, kes kannavad turbanit, ja vastupidi, ning et nii on see tavaks peaaegu kogu maakeral iidsetest aegadest saadik.
- Voltaire, "Mikromegas"

Friquet oli seega vaba, ja nagu me juba kuulsime, kandis ta oma kõige luksuslikumat tualetti. Ta väljanägemist kaunistas eeskätt üks noid kirjeldamatuid mütsikesi, mis on midagi keskaegse bareti ja Louis XIII aegse kübara vahepealset.

Sellise kummalise peakatte oli talle meisterdanud ta ema ja kas siis lihtsalt tujust või vastava riide puudumise tõttu polnud ta hoolinud värvide kooskõlast, nii et see seitsmeteistkümnenda sajandi mütsitöönduse meistriteos oli ühelt poolt kollane ja roheline, teiselt poolt valge ja punane.

Kuid Friquet, kes oli alati armastanud eredaid värve, tundis end selle mütsiga veel uhkemana ja võidukamana.

Alexandre Dumas vanem, "Kakskümmend aastat hiljem", tlk Henno Rajandi, 2008, lk 429

Riiete mood oli maakohtade järele mitmesugune, nõnda kui nüüdki, ja on vana mood veel meie päevini ulatanud, ehk küll nüüd juba mitmes kihelkonnas linna riie, saterkuued, nokaga mütsid ja pea igas paigas saapad kannetavaks ja peetavaks on saanud, ja noorte neidude kirstudes ja saja vakkades, mis neiud ennevanast oma näpu tööga täitsivad, pole meie päevil poolt oma tööd.
- Jakob Hurt, "Pildid isamaa sündinud asjust", 1. pilt

Pealegi oli lammas nii-öelda vaga loom. Tema sisse polnud keski kunagi ühtegi kurjavaimu ajanud ja temast lauldi kirikulauluraamatuski. Ämmasoo vanataat, kes kange kohitsejameister oli (ainult täkkusid ei ruunanud ta), ei pannud kunagi nuga muidu jäära külge, oli see vana või noor, kui paljastas ikka oma pea, kus polnud enam karva-udetki näha. Isegi siis, kui ta poole kortlit piiritust enne ära viskas, nii et silmist tuli välkus, ei unustanud ta kunagi jäära kohitsemisel mütsi pähe. Nii püha loom oli lammas.
- A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus" I, 27. peatükk

Ma olin ikka arvamisel, et taim kasvab juurekese näol seemnest allapoole või siis jälle nagu kartulipealne seemnest ülespoole. Ma ütlen teile - hoopiski mitte. Peaaegu iga taim kasvab seemne all ülespoole, tõstes oma seemet nagu mütsi peas kõrgemale.
- Karel Čapek, "Aedniku aasta", tlk Lembit Remmelgas, Loomingu Raamatukogu 40/41 1964, ptk "Seemned", lk 18

"HRÜMP, HRONK," häälitses Otto.

Ja ta napsas politseimeistril vormimütsi peast.

"Seaduse nimel!" hüüdis politseimeister ja läks näost siniseks. "Seaduse nimel! Korravalvurite riiete söömine on keelatud!"

"HRONK!" ütles Otto mütsi järades.

"Oh mind õnnetut!" ütles politseimeister. "Ma pean mütsi tagasi saama. Muidu ei tea ju keegi, et ma politseimeister olen."

"Juba läinud," ütles Topper. "Te võite minult teise mütsi laenuks võtta."

Ta otsis kapipõhjast välja vana rohelise mütsi.

Kuid vihane politseimeister viskas mütsi heintesse ja hüüdis:

"Olgu see jultunud elukas siit homme hommiku kella kaheksaks kadunud! Muidu heidetakse ta vanglasse!"

Ole Lund Kirkegaard, "On üks ninasarvik Otto", tlk Arvo Alas, 1982, lk 52-53

Ema sundis Jozefit mütsi pähe panema, kuid trepikojas pistis poiss selle portfelli. Moenõuetesse kuulus teesklus, nagu inimene ei teakski, mis on külm. Kangi all võttis ta taskust peegli ja kammis juuksed hoolikalt laubale. Tema nägu omandas kihvti ilme. Säärase, mida ema nimetas lõnguslikuks. Tõstis krae üles, vilistas "Töömalevlaste marssi" ja astus uulitsale, täis rõõmu, et oli pääsenud harmoonilise perekonnaelu küüsist.
- Jaroslava Blažková, "Nailonkuu", tlk Lembit Remmelgas, LR 28/29 1968, lk 42

Elus on nõnda: kõik inimesed mööduvad sinust ja sinagi ruttad oma vaevalist teed: võõrastele suunad oma külma pilgu, tuttavatele kergitad mütsi, sõpradele naeratad ja kaunitaridesse armud, kuid kõik tormavad sinust mööda nagu lumehelbed tuulest kantuina.
- August Gailit, "Kas mäletad, mu arm?"

... omistage loomadele veidi mõistust ja tõstke nad kahele jalale, ja nad hakkavad tahtma meeldivalt pehmeid inimesenahast mütse ja kraesid.
- Nikolai Baturin, "Kuningaonni kuningas". Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 125

"Teie, linnainimesed ja teoorianikerdajad, teie ei saa aru, teie käed verega ei määrdu, aga niisugune on sõjamehe töö, pask, veri ja soolejupid, olgu see tehtud siis mille nimel tahes," ütles Lavr ähvardavalt, aga vaikselt, nii et toas keegi ei kuuleks, ja pani mütsi pähe.
- Sirpa Kähkönen, "Graniitmees", tlk Piret Saluri, 2017, lk 126

Film

Esimees: Päevakorra punkt kuus, elu mõte. Noh, Harry, sul olid selle kohta mõned mõtted.

Harry: Õige küll, jah. Mul on üks meeskond selle kallal paar viimast nädalat töötanud ja meie tulemused võib võtta kokku kahe põhilise kontseptsiooniga. Esiteks, inimesed ei kanna küllalt palju mütse. Teiseks, mateeria on energia. Universumis on palju energiavälju, mida me tavaliselt ei taju. Mõnel energial on spirituaalne allikas, mis mõjutab inimese hinge. Aga see hing ei eksisteeri algusest peale, nagu traditsiooniline kristlus õpetab, see peab sündima juhitava enesevaatluse käigus. Selleni jõutakse aga harva, kuna inimesel on ainulaadne võime lasta igapäevastel pisiasjadel end vaimsetelt teemadelt kõrvale eksitada.

[Paus.]

Max: Mis värk nende mütsidega oli?

Filmist "Monty Python's The Meaning of Life" (1983). "Part V: Live Organ Transplants"

Miks peab olema normaalne? Miks ei võiks olla eriline? Miks peavad olema kõigil, kurat, sihukesed mütsid, vat millel on sihuke nokk? Miks, ah?
- Filmist "Tulnukas"

[Röövlid:] Ma söön oma mütsi ära, kui üks neist pole naine!

- Ei tea, kumb?

Filmist "Viimne reliikvia"

Luule

Mats alati on tubli mees,
Ei kedagi ta pelga;
Ei kummarda ta saksa ees,
Ei tõmba küüru selga.

Kord astus oma pambuga
Ta läbi mõisa õue,
Saks tuli vastu kärkides
Kui kõige kurjem kõue:

"Kas sina, tõbras, parunit
Ei enam tunda taha?
Või on sul munad mütsi sees,
Et müts ei votab maha?"
/---/
Mats võtab mütsi maha küll,
Siis seisab müts tal põues,
See sünnib toas, teateris,
Kuid mitte mõisa õues.

Ado Reinvald, "Müts maha!" (1906)

Mees pole pikem kübarast,
härg viimsest vaelast raskem,
ei rahvas parem rahvusest;
mis on nad — olla laskem!

Juhan Liiv, "Mees pole pikem kübarast" [1908], rmt: "Sinuga ja sinuta" (1989), lk 326

Elu enam on modern,
kui siit linna poole astu:
segib, sagib, tuleb vastu
nääpsukesi meremehi,
mütsi ees kel tähed, tärn.
Aga püksid, issand, püksid,
nood vist mahutavad üksi
pooled Peipsi järve tuuled!
Olgu mereratsaväel
tuulterikas kevadpäev!

August Alle, "Agul II", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 68-71

Olen õige vakka,
tõmban mütsi silmile,
sest mu õnn paistab kogu maailmale,
kõik näevad, kuidas rong mind vaimustab,
kuidas tahaksin igaühele öelda:
mu armas, imetore on elada!

Katri Vala, "Täna", tlk Debora Vaarandi, rmt: "Sinine rohtaed" (1974), lk 126

Vast ainult üks meil on see päris hull
kes lõhkus aknaraamid ja Poolamaale
põgenes Ta oli mütsita ja kuueta
ja rongilt maha võeti kui kukutatud kuningas

Ene Mihkelson, kogust "Tulek on su saatus" (1987), lk 32

Allikata

Igal inimesel on mütsi all omaenda teater, kus hargnevad sageli keerukamad draamad kui need, mida teatrites etendatakse.
- Thomas Carlyle

Vanasõnad

Müts mehe au.
Mees tuntakse mütsist, naine tanust.
Mütsiga annad, mütsita käi kätte saamas.
Mõistlik mees ei pane enne õhtut mütsi peast ära.
Narri meest, aga ära narri mehe mütsi!
Palju päid ei sünni ühe mütsi alla.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Laida meest, mitte mehe mütsi!
- Eesti vanasõnad