Mary Beard
briti klassikaline filoloog
Winifred Mary Beard (sündinud 1. jaanuaril 1955 Much Wenlockis Shropshire'is Inglismaal) on briti klassikaline filoloog, Cambridge'i Ülikooli klassikalise filoloogia professor ja väljaande Times Literary Supplement klassikatoimetaja. Eesti keeles on ilmunud tema raamat Vana-Roomast "SPQR" (i.k 2015, e.k Tallinn: Varrak, 2017).
"SPQR"
muudaTsitaadid väljaandest: Mary Beard, "SPQR: Vana-Rooma ajalugu", tlk Aldo Randmaa, 2017.
- Antiikaja Rooma on tähtis. Roomlaste eiramine poleks pelgalt ammuse mineviku suhtes silma kinnipigistamine, sest Rooma aitab meil tänase päevani piiritleda oma maailma ja iseenda mõtestamise viisi alates ülevatest teooriatest kuni labaste komöödiateni. Kahe tuhande aasta tagant on Rooma ikka veel läänemaailma kultuuri ja poliitika, kirjanduse ja maailmatunnetuse ning maailmas oma koha nägemise aluseks. (lk 15)
- Rooma impeeriumi territoriaalsed piirid on paika pannud tänapäeva Euroopa ja muudegi piirkondade poliitilise geograafia. Peamine põhjus, miks London on Suurbritannia pealinn, seisneb selles, et roomlased tegid sellest oma Britannia provintsi pealinna - ohtlikusse paika, mis asus teisel pool tsiviliseeritud maailma ümbritsevat suurt ookeani. Rooma on pärandanud meile arusaamised vabadusest ja kodakondsusest, aga ka imperialistlikust ekspluateerimisest, koos tänapäeva poliitikasõnavaraga "senaatoritest" "diktaatoriteni". Ta on laenanud meile oma kõnekäänud - "karda kreeklasi, isegi kui nad toovad kingitusi" ja "mängib viiulit, samal ajal kui Rooma põleb" ning isegi "kus on elu, seal on lootust". Ja ta on kutsunud esile naeru, aukartust ja hirmu enam-vähem võrdsel määral. (lk 15)
- See on ohtlik müüt, kui arvame, et oleme paremad ajaloolased kui meie eelkäijad. (lk 16)
- Rooma ajalugu kirjutatakse pidevalt ringi, seda on alati tehtud; teatud mõttes teame meie vanadest roomlastest rohkem, kui nad ise teadsid. Teisisõnu, Rooma ajalugu on pooleliolev töö. (lk 16)
