Muru

Muru on ühtlustatud rohi.

Proosa

Inglise päikesepaiste ei ole usaldatav, kübaraid ähvardab alaline oht; ja kui istuda maha murule, võib enda ära külmetada.
- George Eliot, "Veski Flossi jõel", VI raamat, 7. peatükk. Tõlkinud Valda Raud. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 366

Ja kui Vanemuisele jälle kord pähe tuleb ilus-õitsvale Taaramäele ilmuda, et võsavilus laululugu lüüa, siis leiab ta sealt arvatavasti plakati hoiatava pealkirjaga, et "murru päel ei tohi ümber talduda ja pude ja pösaste külki on kõvvasti kelatud kandlit ja muid kelepillisid riputata". Siis ei jää vanakesel muud üle kui kuhugi lähedasse metsa kõmpida ja puu all kõhuldades võõrkeele aabitsat õppida, sest kõiki muid keeli võib ta siin kuulda, ainult mitte seda keelt, mida kõneldi vanasti. Isegi õrnad Murueide tütred on endale sulgised kübarad pähe pannud ja sädistavad tundmatus murrakus.
- Oskar Luts, "Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest". Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 134-135

Meie, aednikud, tahame ennekõike, et meil oleks inglise muru, roheline nagu piljardikalev ja tihe nagu pärsia vaip, igati laitmatu muru, haljasala ühegi veata, rohuplats nagu samet, läkk nagu laud. Nojah, kevadel märkame, et too inglise muru koosneb mingitest paljakutest, võililledest, ristikupuhmastest, mullast, samblast ja mõnest kõvast ning kuletunud tarnatutist. Kõigepealt tuleb see kõik välja rookida; me kükitame maha ja tirime murust välja kõik nurjatud umbrohud, jättes enda järele tühja, äratallatud ja nii palja maa, nagu oleksid seal tantsinud müüriladujad või kari sebrasid. Siis kastetakse plats üle ja jäetakse päikese kätte pragunema; seejärel aga otsustame, et ikkagi tuleks niita.
- Karel Čapek, "Aedniku aasta". Tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus 1964, LR nr 40/41, peatükk "Aedniku juuni", lk 58

Kusagil südataigas, eemal teedest ja asulatest, kaugel rahvarohkete linnade kivilaantest - nende põhimõtetest, sätetest, korrast ja korraarmastusest; pügatud murust, prahiurnidest, loomaaedadest, iluhekkidest, loosidest, paraadidest - kaugel kõigest, mis Looduse suure puhta palge ees näib jantlik ja naeruväärne. Ent ilma milleta maailm ei saa. Ei saa toota kohvikoort, uut täiuslikku elu ega uusi täiuslikke pomme...
- Nikolai Baturin, "Vaikuse värvid", rmt: "Kuningaonni kuningas". Tallinn: Eesti Raamat 1973, lk 75

Märgata, et murus on loodust vähe, põllul veel vähem ja sillutisel üldse mitte. Teada, millised tegevused soodustavad, millised aga hävitavad elurikkust. Seejärel aga otsustada, kas meil on just siin vaja künda, siin nii palju niita, just sellel kohal sillutist panna või just see põõsatukk eemaldada. Tasub vaadata avatud pilguga ringi ja mõelda, et iga ruutmeeter, mida me enda igapäevaseks eluks ei vaja, võib olla tuhandetele organismidele lõputu väärtusega elupaik ning sadadele organismidele oluline hüppelaud killustunud maastikus liikumiseks ja levimiseks.
- Aveliina Helm: sinu tegu loeb. Postimees, 8. mai 2019

LUULETAJA: Jah, nad on unustanud, kuidas põllust kümne küünega leiba välja võeti, kuidas kehval söödil, kanarbikus kasvasime. Leivas oli pool tungalteri. Säärase leivaga kasvasime vaid poolikult. Muru mu kodu ümber oli madal ja pehme kui samet. See oli kastetud esivanemate higiga. Ema tuli hauast tagasi. Tuli vastu söödi pääl, murekarikas oli käes, mis oli täis vett, täis verd, täis oli ääreni hädasid. Ei saanud hauaski rahu. (Kõrvaltoast kostab muusikat ja tantsu.)
- Hella Wuolijoki, "Dr. Lucius ja Luuletaja". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 22

Kui Kungla rahvas kuldsel a’al
kord istus maha sööma,
siis Vanemuine murumaal
läks kandlelugu lööma.

... näha seda lobeeliakorvi räästakonksu otsas kiikumas, taustaks puud, näha kahisemas seda kastanit ja neid viirpuid, ees lillekorvist laik, lipsata verandasohvalt sokkis jalu murule, vaatamaks, mis sääl teisel pool toanurka kolksatas, näha valgust nirisemas poolsajandivanuste viljapuude vyradest.
- Kalju Kruusa, luulekogu "Treffamisi" (2004)

Õpeta seale muru tuhnimist!
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929