Raba

Raba on kõrgema arengutaseme soo, mis toitub üksnes sademetest. See on selline maastik, kus turbasammal on võimust võtnud. Vaatamata veidratele kõnekäändudele on rappa minek üldiselt väga meeldiv looduskogemus.

Frederik Vermehren, "Rabaetüüd" (1854)

Alfred de Bréanski, "Vaade Fleeti rabale Surreys" (1876)

Frits Thaulow, "Leheaeg" (1899)

John Brett, "Fylingdale'i raba vaatega Whitby poole" (1890)

Fritz Oberbeck, "Rabas" (1897)

Emil Wennerwald, "Rabamaastik Jüütimaal" (1910)

Adalbert Wex, "Motiiv mäega Starnbergeri järve ääres" (1929)

Proosa

• Omapärane oli loodus suures laukarabas, kus väävelkollasel turbasamblal suvel peened jõhvikavarred roomasid ja nahkjate lehtedega küüvits ning lõhnav sookail õitsesid; kaunis oli ta hilissuvel, kui tuhanded mesilased ta purpursel õitemerel sumisesid, ja kõle talvisel ööl, kui kahvatu kuu tema lumiseid lagendikke hõbetas ja näljased hundid valgejänese peale jahti pidasid.
• Johannes Piiper, "Teekond Eesti ürgmetsadesse", juuli 1921, Paasvere-Muuga põlislaaned, rmt: "Pilte ja hääli Eesti loodusest", 1975, lk 19

• Teisel pool väljamäge on kõrge raba, kus kasvavad harvad rässakad männid, millest ükski ei julge oma latva taeva poole tõsta. Siin ja seal on suured musta veega laukad, mis lahutavad norgus mände üksteisest.

Kevadel tulevad siia kured endile asupaika otsima, kõnnivad oma pikkade koibadega ja karjuvad oma kumeda kurguga; aga männijässe see ei häiri, neid see värskele elule ei ärata. Ei tea, kas viimsepäeva pasungi seda suudaks.

• A. H. Tammsaare, "Vanad ja noored", rmt: A. H. Tammsaare, "Miniatuure. Novelle. Jutustusi", 1977, lk 125

• "Seal ta ongi, see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid.
• Mägedel põllud ja hooned, mägede ümber, nende vahel aina soo, tükati raba, kaetud kidura võserikuga.
  • A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus" I, 1. ptk

• Hundinuiad äratasid minus üksildustunnet; kui tuul neist nagu nuttes läbi puhus, kõlas see kui koovitaja hüüd, ning koovitaja, see tuletas jällegi meelde iiri torupilli, mida Billy Tuohey õhtuti mängis. Teine järvekallas oli ääristatud paplitega, mis eraldasid selle muust maailmast. Sellest maailmast, kuhu mina tahtsin põgeneda. Ja nüüd, kui ma olin selles maailmas, kerkisid need pildid rabast ja kodukandi inimestest üha mu silme ette.
  • Edna O'Brien, "Maatüdrukud", tlk Sirje Leol, 2002, lk 146

• Mulle tuli meelde üks lugu. Jaapani turistid viidi Eestis rappa. Neile avanes vaimustav vaatepilt. Jaapanlased seisid tummas imetluses, isegi ei pildistanud. Lõpuks küsis üks neist eesti giidilt: "Kui palju teil siin inimesi töötab?" – "Mis mõttes töötab?" – "No aga kõik need bonsaid …"
  • Meeli Parijõgi, intervjuu loodusgiid Martin Suurojaga "Minge Sirtsu sohu!", Õpetajate leht, 23. september 2016

Luule

Heinakaare lõpetanud, pere asus sööma
võssakasvand metsaäärel, talu niidu rajal.
Eemal helkis luht ning raba koovitaja kajal.

• Karl Eduard Sööt, "Soend" kogus "Kuusirbi õsu" (1937), lk 17

Nüüd pihlakobarad on õhevil –
ju ootavad nad siia siidisabu,
all rabas märgib udu seeneradu,
raudrohi on nüüd ainus sügislill.

• Helvi Jürisson, "Oktoobrikuu" kogus "Selle ilma kõlakojas" (2013)

Mina lasen end juhtida küll
kui olen täiesti rabas

Jah ükskord mind juhiti küll

See oli tõelises rabas

• Ave Alavainu, "* Mina laman siin päikese käes" kogus "Hiiumaal", 1. vihik (1992), lk 21

Sel aastal sõpru täis kõik sood ja rabad,
neist kihab mets ja mustab mererand.

• Joel Sang, "Laul sõpradest", raamatust "Loomariik: lastelaule alamale ja ülemale astmele" (Vagabund, 1991)

Vanasõnad

• Kus mägi, seal mõis, kus küngas, seal kõrts, talud soos ja rabas.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929