Seeme

Seeme (ladina semen) on taime .zip-fail.

Gertrud Metz, "Vaikelu viljadega" (1760ndad)

Ida Pulis Lathrop (1859-1937), "Vaikelu kõrvitsa ja sibulatega", s.d.

Piibel

Kes minnes kõnnib nuttes,
kui ta külviseemet kannab,
see tuleb ja hõiskab,
kandes oma vihke.

• Psalmid 126:6

• Osa seemet kukkus ohakate sekka ning ohakad sirgusid ja lämmatasid selle.

8 Aga osa kukkus heasse mulda ning kandis vilja, mõni sada, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend seemet.

• Matteuse evangeelium 13:7-8, tähendamissõna külvajast

• Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: "Taevariik on inimese sarnane, kes külvas oma põllule head seemet.

25 Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas raiheina nisu sekka ning läks minema.

26 Kui nüüd oras tärkas ja looma hakkas, tuli ka raihein nähtavale.

27 Peremehe sulased astusid ta juurde ja ütlesid talle: "Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd tuleb sinna raihein?"

28 Tema lausus neile: "See on vihamehe töö." Siis küsisid sulased temalt: "Kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame?"

29 Ei, vastas tema, sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu.

30 Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni ja lõikuse ajal ma ütlen lõikajaile: "Koguge esmalt raihein ja siduge kimpu põletamiseks, nisu aga pange kokku mu aita!""

• Matteuse evangeelium 13:24-30

Proosa

• "Jah, pind on täis külvatud," ütles jesuiit, "ja meil ei tule karta, et üks osa seemnetest oleks langenud kaljule, teine osa teeliiva ja et taevalinnud oleksid ära nokkinud ülejäänud, aves coeli comederunt illam."

"Et sa katku kõngeksid koos oma ladina keelega!" kirus endamisi d'Artagnan, kes tundis, et ta jõud hakkab üles ütlema.

• Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 259

• Kui ma pistan seemne mulda, siis see kasvab ja muutub aina suuremaks, sellest moodustuvad vars, lehed, pungad ja õis, mis peidab endas jälle uusi seemneid. See kõik on juba praegu seemne sees olemas, see on lille mõte, mis saab ainelise kuju, ja samamoodi on kõik elav Jumala mõte ning jääb selleks ka siis, kui aine ja tema erinevad vormid lagunevad. Mõtteline olemus on ehtne, ja see, mis sellest moodustub, on ainult mõtte erinev väljendus.
  • Manfred Kyber, "Väikese Veronika kolm küünalt"

• "Mina," sosistab Toots Imelikule kõrva, kusjuures ta kahtlaselt ringi vaatab, "mina segasin kõik seemned segamini, niipalju kui neid oli, ja pildusin kõik peenardele. Kui nüüd kasvavad, las siis Julk-Jüri murrab pead, mis vili see niisugune on."
  • Oskar Luts, "Kevade", 1968, lk 321

• Nii on see lühidalt ja filosoofiliselt. Negation der Negation — eitamise eitamine. Seeme, kõrs, uus seeme. Kõrs eitab seemne, uus seeme kõrre. Üliinimene eitab inimese, s. t. oma seemne, kristlane eitab üliinimese, s. t. oma kõrre, marksist eitab kristlase või ka tagurpidi. Negation der Negation. Selge, mis? Juba Kristus taipas seda, kui ta ütles: kes ei sünni veest ja vaimust jne.
  • A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus" II, 33. peatükk

• Ma olin ikka arvamisel, et taim kasvab juurekese näol seemnest allapoole või siis jälle nagu kartulipealne seemnest ülespoole. Ma ütlen teile - hoopiski mitte. Peaaegu iga taim kasvab seemne all ülespoole, tõstes oma seemet nagu mütsi peas kõrgemale. Kujutlege vaid, kui lapsed kasvaksid, kandes seejuures oma ema pea peal. See on lihtsalt looduse ime, kuid säärase jõumehe trikiga saab hakkama peaaegu iga võrse. (lk 18, peatükk "Seemned")
• On olemas loodusseadus, et külvatud seemneist ei lähe kasvama mitte ükski või siis tõusevad nad teil kõik korraga. Inimene mõtleb endamisi: siia sobiks hästi mõni dekoratiivohakas, näiteks Cirsium või Onopordon. Ja ostab kotikese kummagi seemneid, külvab need mulda ja rõõmustab, kui toredasti seemned üles tõusevad. Mõne aja pärast tuleb taimekesed ümber istutada ning aednikul on hea meel, et tal on sada kuuskümmend potikest mühinal kasvavate istikutega. (lk 54, peatükk "Aedniku mai")
  • Karel Čapek, "Aedniku aasta", tlk Lembit Remmelgas, LR nr 40/41 1964

• Aga iseenda ja kuulajate rõõmuks räägib jutustaja laagritule valgel ja legendi ainsast sinepiivast kasvab peagi suur puu, mis elab tuhat aastat ja rohkem ja mille seemnetest kasvavad uued puud.
  • Karl Ristikivi, "Põlev lipp", Lund 1961, lk 7

• Ootamata oma surma, nägi ta selle olemust: surm oli seesama uni, ainult ärkamine polnud hommikusse, vaid igavikku... Tunnetades puude mõtteid, adus, et on olemas inimese saatus ja on olemas puude saatus, ja milleski on need sarnased ka peale selle, et sünnivad seemnest, saadavad teineteist kätkist sargalaudadeni ja saavad kõduks. - See sarnasus oli mõlemate, inimeste ja puude oskus jutukalt vaikida. (lk 113)
  • Nikolai Baturin, "Kuningaonni kuningas", 1973, lk 113

• Sõime kumbki ühe tomati. Ja kui me nii koos tomatit sõime, tundsin, et armastan teda. Keel tungis tomati lihha; seemned on tomatil väga pehmed ja veidi libedad. Võrreldes teiste viljade väikeste kõvade seemnetega, sarnanevad nad pigem spermaga. (lk 22)
  • Joyce Carol Oates, "Ma olin armunud", tlk Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja Kersti Tigane, 1977, lk 9-26

• Moon jätab oma kuprasse väikesed aknad, et võiksime vaadata, kas seemned juba sobivad saia peale panna.
  • Asta Põldmäe, "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 120

Luule

Sääl tuleb naaber koormaga
ja süütab piibu põlema.
Käis veskil.

Valgel kübaral
käib mölder veskitiiva all.

Kuid väljal kõnnib põllumees,
muld muhe, must tal jalge ees —
ja ennäe! seeme kukub ka.

• Juhan Liiv, "Hommik" [1896], ilmunud 1910

Puhtal põrandal,
puhta rehe all
rahu pühalik,
mõte vihkudes...

Küll nad mõtlevad,
kuidas vanake
valgejuuksene,
seemne kukutas.

• Juhan Liiv, "Rukkivihud rehe all" kogust "Juhan Liivi luuletused" (1910)

Tule, tule! Üle valge neeme,
läbi helge päeva virvendab me rand.
Sinna kaome, rinnas kuldne seeme,
igavese päikse võrsuv and.

• Heiti Talvik, "Legendaarne" [1925], ilmunud kogus "Palavik" (1934)

Draama

• (Mõlemad on kohmetud. Kumbki waatab teise otsa ja kumbki nihkub teisele kordamisi sammukese ligemale. Wiimaks sirutab Laura käe arglikult wälja, Piibeleht sattub ennatusesse, tõmmab parema käe kuuetaskust ja paneb Laurale päewaroosiseemneid pihu peale.

[Piibeleht:] (tasa) Olge hääks!

[Laura:] (pihu peale waadates, tasa) Tänan!

Waheaeg.

[Laura:] (pistab seemne suhu ja hammustab) Ja, minä armastan noid.

[Piibeleht:] (pistab seemne suhu ja hammustab) Ja, minä armastan noid.

Waheaeg.

[Laura:] Need on head ajawiiteks.

[Piibeleht:] Need om wäega hääd ajawiiteks.

[Laura:] Ma usun, teie sõite neid selgi päewal?

[Piibeleht:] Ja, preili, mia sõin noid tolgi päiwäl.

• Eduard Vilde, "Pisuhänd", I vaatus

Vanasõnad

• Maad küntakse mitu korda, seemet külvatakse üks kord.