Tehisintellekt on kas arvutiprogramm, mis saab ennast ise mingis ulatuses modifitseerida ning milliseid tänapäeval hulgaliselt leidub, või hüpoteetiline mõistuslik programm, mis esineb peamiselt ulmes. Ehkki need kaks on umbes sama lähedased kui siga ja kägu, ajavad inimesed need alatasa segi.

Proosa

muuda
  • Ainult üks väike kartus võiks maad võtta. Te teate, teadus püüab elu ja ka hinge mehaaniliselt seletada, ning kes võiks selle vastu midagi öelda. Ehk on elu tõepoolest ainult mehaanika, tehnika? Aga siis võime ehk lõpuks nii täieliku masina leida, millele elu hing sisse tuleb. See oleks Beeltsebub, kelle meie ise välja kutsunud ja kelle taltsutamiseks meil puudub jõud. Meie eneste valmistatud masinad oleksid meist vägevamad – seda tõendavad juba praegusedki masinad niihästi tööstuses kui ka sõjas – ja meie asemel hakkaksid nemad ilma üle valitsema. Masinad kirjutaksid seadusi, jutlustaksid uut usku, kõlblust ja looksid uut kunsti. Masinad palvetaksid, masinad kahetseksid pattu, masinad saaksid õndsaks. Masinad hakkavad altkäemaksu võtma, ja kui elanikud küllalt ei maksa, maksta ei jõua, siis panevad masinad tarbeainete vedamise seisma ning inimesed, kes masinad teinud ja need üleval peavad, nälgivad. Aga ükski ei pane seda imeks neilsinatsil päevil ja nii mõnigi näitab uhkusega masinate peale, öeldes: vaadake, seda oleme kõik meie teinud, see on meie kätetöö. Päikese ja kuu asemel kummardatakse tahmaseid masinaid. Siis on tõsine uus ajajärk, sest siis ei otsitaks enam ei elus, ei kunstis ega usus inimest, vaid ainult masinat.
    • A. H. Tammsaare, "Masin masina vastu", rmt: "Sõjamõtted", Tartu: Noor-Eesti, 1919, lk 50–51 (Tartu: Ilmamaa, 2023)





Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel
  NODES