Tubakas

Tubakas ehk vääristubakas ehk virgiinia tubakas ehk türgi tubakas (Nicotiana tabacum) on maavitsaliste sugukonna tubaka perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik. Taime lehtedest valmistatakse suitsetamisainet.

Proosa

Teie, noored inimesed, ei tea, mida tahate. Jaa, jaa, ei tea. Teie ilm on trükimust ja "uus aeg" on teile kangesti pähe hakanud kui vana tubakas.
- Juhan Liiv, "Vari", vana mõisahärra "jutlus" nooremale valgustuse teemal

Meestel on õnnelik võime igas ebakindlas olukorras haarata tubaka järele.
- Mika Waltari, "Imeline Joosef ehk Elu on seiklus", tlk Andres Lepp, Tallinn: Sinisukk, 1994, lk 22

Iidol oli küll roti sõnadest veidi heidutatud, kuid kogus end kohe.
"Noh, laaneott!" pöördus ta karu poole. "Võitleme!"
"Minu nimi on Leo," ütles karu. "Ja vaadake, mina ei armasta selliseid sportmänge. Joome parem kannukese õlut ja suitsetame piibutäie tubakat."

Andrus Kivirähk, "Iidol". Rmt: "Õlle kõrvale", 1996

...mitmes väljaandes Valgre tuntud "Tartu marsi" sõnade autorina ära toodud Ernst Johanson sai laulu kaasautoriks väikese äritehingu tagajärjel. Kõnealuse laulu kirjutas Valgre 1943. aastal Toropetsi lähedal Repkino külas, kuhu tema väeosa, 249. laskurdiviisi 917. polk pärast Velikije Luki lahinguid puhkama saadeti. Laulu tellijaks oli polgu politruk ning nagu tavaliselt, kirjutas Valgre laulule ise ka sõnad. Polgu orkestri viiuldaja Ernst Johanson andis talle selle juurde vaid mõned soovitused ning viskas pärast seda nalja, et nüüd on tema ka laulu sünni heaks midagi ära teinud. "Anna oma tubakanorm ja oledki kaasautor!" ütles seepeale kirglik suitsetaja Valgre. Johanson oli nõus ja nii saigi ta n-ö võõrad suled selga.
- Riina Mägi, "Sinilinnu muinaslooline lend Kuremaa lossis", 07.11.2013

Luule

[Mihkel]:

Kui on mu piibuke täis,

küll tast suits siis tõuseb ja keerleb ja mängib mu ümber;

kui on tubakal ots, otsas on sõbrad kui suits.

Friedrich Robert Faehlmann, "Piibu jutt"

Mul' võõraks jäi emaste arm
ja tundmatuiks tundmuste keerud.
Mu kopsud sõi tubaka karm
ning alkohol hävitas neerud.

Heiti Talvik, "Paaria" 2 kogus "Palavik" (1934)

Piki karusmarja-, sõstrapõõsa ridu
tantsib herilasi, liblikaid ja kiile.
Piki tubaka- ja tatrapõllu siile
peavad mesilinnud suvist suirapidu.

Muia Veetamm, "Rohuaed tee veeres", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 46)