Östersund

Östersund on tiheasustusega paikkond Rootsis Jämtlandi lääni ja Östersundi valla keskus ja ainuke tiheasustusega paikkond (rootsi keeles tätort).

Östersund
[ östärsünd ]
rootsi Östersund
Pindala: 36,7 km² (2020)
Elanikke: 52 980 (31.12.2020)
Koordinaadid: 63° 11′ N, 14° 38′ E

Östersund asub Storsjöni kaldal. Storsjön on Rootsi pindalalt 5. järv, selle pindala on 464 km² ja suurim sügavus 74 m. Tänapäevalgi asub märkimisväärne osa linnast järves oleval Frösöni saarel.

Östersund nimetab end hüüdnimega Vinterstaden ('Talvelinn'), niisiis on tegu Rootsi talvepealinnaga.

Kliima

Östersund asub parasvöötme põhjaosas. Talviti jõuavad linna mõnikord arktilised õhumassid. Kuid siiski on Östersundi talved oma laiuskraadi kohta suhteliselt pehmed. Isegi teised läheduses olevad linnad on külmemate talvede ja soojemate suvedega.

Kuigi Golfi hoovus mõjutab Östersundi kliimat, saates sinnakanti sooje õhumasse, on Östersund suhteliselt kuiv paik. Aastas sajab keskmiselt üksnes 343 mm, sest Skandinaavia mäestik toimib barjäärina, mis suure osa õhuniiskusest kinni peab. Kõige sademeterikkamad kuud on juuli (61 mm) ja august (48 mm), kõige kuivemad on märts (14 mm) ja veebruar (16 mm).

Seevastu on Östersundis palju päikesepaistet. Näiteks 2007. aasta suvel oli Östersund Rootsi kõige päikesepaistelisem linn.

Ajalugu

Storsjöni kaldad on juba ammuilma asustatud olnud. Juba 300. aasta paiku rajati Frösöni saarele Mjälleborgeni kindlus. Saarel korraldati aeg-ajalt tinge ja saarel asub maailma kõige põhjapoolsem ruunikivi, Frösö ruunikivi.

Jämtland kuulus Taani-Norrale kuni 1645, mil ta läks Rootsile. Kuninganna Kristiina käskis sinnakanti välikindlustuse ehitada, et tagada Rootsi kontroll saare ja seega kogu Jämtlandi üle. Selleks aeti 1651 kohalikud elanikud sunnitööle, aga 1654 pidi valitsus pärast rahvarahutusi ja raha lõppemist selle projekti pooleli jätma.

1758 algas uuesti arutelu selle üle, et Jämtlandi võiks ka mõne linna rajada, et vastu tulla Jämtlandi talupoegade soovile kaubelda ja laata pidada. Linna asutas Gustav III 23. oktoobril 1786. Sel ajal oli sealkandis ainult suur maantee, mis järve kallast mööda kulges, ja sild Frosönile. Östersund vabastati asutamise järel 20 aastaks maksudest ning kaubandust ja gilde reguleerivatest seadustest.

Sel ajal asutati Põhjamaades palju linnu, millest mõned on tänapäeval üsna suured. Samal 1786. aasta asutati Reykjavík, 1794 Tromsø, 1775 Tampere ja 1782 Kuopio, kuid tänapäeval on Östersund ainus Rootsi linn, mis on asutatud 18. sajandil.

Esialgu arenes linn väga aeglaselt. Veel 50 aastat pärast asutamist elas seal kõigest 400 inimest. Valitsuse püüdlustest hoolimata ei tahtnud inimesed Östersundi elama asuda, vaid eelistasid elada Frösönil, kus pinnas oli märksa viljakam, Östersundis seevastu oli puha soo ja raba. Asja ei parandanud seegi, et 1810 muudeti Östersund Jämtlandi ja Härjedaleni ühendatud maakonna keskuseks.

Olukord hakkas paranema alles 1850. aastatel, kui valitsus liberaliseeris kaubanduse ja piirkonnas algas metsatööstus. Linn hakkas kasvama pärast raudteeühenduse saamist 1879. aastal. Rootsit ja Norrat ühendav raudtee valmis 1882 ning võimaldas kiire ühenduse Trondheimi ja Sundsvalliga. Järgmise 10 aastaga kasvas Östersund mööda 20 Rootsi linnast. Linna saabus palju uusi elanikke, peamiselt Lõuna-Rootsist.

Östersundis hakkasid levima rahvaliikumised, sealhulgas Heade Templirüütlite liikumine, mille osaks oli karskusliikumine. 1883. aastal oli linnas juba 3 tuhat elanikku, kellest 700 kuulus heade templirüütlite hulka. 1885 valmis linnas ordumaja. Kui ordu üks juhte Joseph Malins Östersundi külastas, väitis ta, et Östersundis on maailma suurim Heade Templirüütlite ordumaja.

Östersund

Templirüütlite käes oli kogu kohalik poliitika. Suundumuselt olid nad konservatiivsed. Nad kartsid, et tööstuse areng hävitab vana küla- ja taluühiskonna, ning püüdsid seda vältida. Seetõttu muutus linnavalitsus tööstuse suhtes vaenulikuks. Selle asemel edendas linnavalitsus kultuuri, haridust ja turismi ning vabaõhutegevusi.

Kuigi Rootsi oli Esimeses maailmasõjas neutraalne, lõppes 1917 linnas toit ja linnavalitsus hakkas kartma revolutsiooni. 1. mail kogunes 4 tuhat demonstranti linnavalitsuse ette nõudma piima ja puidu hinna alandamist. Mõned inimesed, peamiselt sõdurid, alustasid näljastreiki.

Järgmisel aastal tabas linna hispaania gripp. Östersundi linnaarsti sõnul kannatas Östersund selle käes rohkem kui ükski teine Rootsi linn. Sel põhjusel nimetavad kohalikud Östersundi hispaania gripi pealinnaks.

Heade Templirüütlite liikumine hakkas alla käima pärast 1922 toimunud rahvahääletust, mil rootslased otsustasid 51%-ga häältest 49% vastu mitte kuiva seadust kehtestada.

Hoolimata rasketest oludest jätkas Östersund kasvamist. Ümbruskonnas muutus bussiliiklus järjest tavalisemaks. 1930. aastate lõpus oli Östersundis juba 40 bussiliini, enamasti maakonnaliinid. Vaade tööstusele kui millelegi halvale lõppes 1952, kui kohalikud valimised maakonnas võitsid esimest korda sotsiaaldemokraadid. Põhiliselt ongi linnavalitsus olnud sellest ajast saadik sotside käes, keda on toetanud kommunistid, Vasakpartei ja rohelised.

Östersundis asub Kesk-Rootsi Ülikool, mis rajati 1971.

Hiljaaegu valmis Östersundis 65 m kõrgune Arctura. See on suur kuumaveepaak. Välise sarnasuse ja funktsiooni põhjal nimetab rahvas seda Termoseks (Termosen). Ehitis sai nime Arktuuruse järgi, mis on Jämtlandi maakonna tunnustäht. Arcturat saab mitut moodi valgustada, näiteks päikesetõusu ja virmaliste moodi.

Peaaegu iga aasta detsembris toimub Östersundis laskesuusatamise MK-etapp. Östersundis toimusid 1970. ja 2002. aasta maailmameistrivõistlused laskesuusatamises.

Östersund on kandideerinud 3 korda taliolümpiamängude korraldajaks, nimelt 1994, 1998 ja 2002. Ta pole siiski kordagi neid valimisi võitnud ja viimati toimusid Rootsis 1912. aasta suveolümpiamängud.

Linna panoraam. Vaade Frösöni poolt