Östrogeenid ehk folliikulihormoonid ehk östrogeensed hormoonid ehk emaslooma suguhormoonid ehk naissuguhormoonid on põhilised looduslikud naissuguhormoonid, mis reguleerivad naissoole omaseid bioloogilisi ja füsioloogilisi funktsioone, aga ka väliseid loomulikke anatoomilisi eripärasid.[1] Östrogeene leidub enamiku selgroogsete emasloomade ja mõnede emaste putukate rakkudes.

Östriool
Östradiool
Östroon

Östrogeenid on ka geneeriline termin lipiidide rühma hulka kuuluvate steroidide rühma naissuguhormoonide klassi ja süsteetiliste hormoonpreparaatide kohta, mis järjendavad looduslikke östrogeene.

Östrogeenidel on organismides ka immunosupressoorne toime, mõjutades näiteks B-rakke.

Liigitus

muuda

Östrogeenid jagatakse endogeenseteks ja eksogeenseteks östrogeenideks.

Östrogeene komplekteeritakse ja eritatakse peamiselt imetajate munasarjade (Graafi põiekeses), platsenta, vähesel määral ka munandite, neerupealiste koores ja rasvkoe rakkude vahendusel.[2]

Veres ringlevad östrogeenid:

Östrogeeniretseptoreid (nii α- kui ka β) leidub eelkõige naise ja mehe suguelundite, aga ka luude, veresoonte, kuseteede, neerupealiste, maksa, südame, rindade, aju, naha jt rakkudel.

Östrogeeniretseptoreid ekspresseerivad ka tümotsüüdid, tüümuse epiteelirakud ja küpsed perifeersed B-lümfotsüüdid ja T-lümfotsüüdid.

Need retseptorid on vastuvõtlikud nii kehas komplekteeritud östrogeenidele kui ka eksogeensetele taimsetele ühenditele (nagu fütosteroidid, mis väljutatakse kehast mõne päeva jooksul) ja sünteetilistele östrogeenidele (nagu rasestumisvastased hormoonpreparaadid ja sünteetilised ained, mis väljutatakse kehast mitme kuu pärast, aga osaliselt ka aastatega). Samuti on retseptorid vastuvõtlikud keemilistele ainetele, mis muudavad östrogeeniretseptorite funktsioone ning olemust, põhjustades palju tervisele kahjulikke seisundeid ja pahaloomulisi kasvajaid. Sellisteks aineteks on nn ksenoöstrogeenid, mille hulka kuuluvad ka mõned sünteetilised rasestumisvastased ja muud hormoonpreparaadid, mis väljutatakse kehast aastakümnetega.

Maolised

muuda

Madude östrogeeniringlust ja -toimeid on vähe uuritud. Arvatakse, et munajuhade areng kulgeb munasarjade östrogeenide toimel.

Enne kevadist paaritumist on emaste madude östrogeenitase madalam kui harilikult.

Rasedus

muuda
  Pikemalt artiklis rasedus

Raseduse ajal komplekteerib platsenta lisaks teistele hormoonidele ka suurel hulgal östrogeene. Raseduse viimases veerandis võib östrogeenimolekulide komplekteerimine olla ligi 300 korda suurem kui menstruaaltsükli keskel. Nende toimel suurenevad emakas, välissuguelundid ja ka piimanäärmed.[4]

Östrogeeniringlus tagab inimese paljunemisvõimelisuse ja terve libiido, luurakkude optimaalse käibe, seedeelundkonna toimimise, kolesterooli ning sapiringluse, normaalse naha ja juuksed, vedelike tasakaalu ja hoiab ära östrogeenitundlike kasvajate vohamise. Näiteks on 80% rinnanäärmete kasvajatest hormoonitundlikud, st vajavad kasvuks ja paljunemiseks märkimisväärsetes kogustes ringlevaid östrogeene.[5]

Vanemad nimetused

muuda
  • 1920.–1930. aastatel avastati laboratooriumides palju bio- ja signaalmolekule. Ka östrogeenidel olid algselt osalt nende avastajate poolt nimetatuna pisut erinevad nimetused. Nii nimetas Edward Adelbert Doisy eraldatud naissuguhormoone järgmiselt:[6]
Aasta Vanem ingliskeelne termin Keemiline valem Eestikeelne termin
1929 theelin C18H22O2 östroon
1930 theelol C18H24O3 östriool
1935 dihydrotheelin C18H24O2 östradiool

Sünteetilised östrogeenid

muuda

Patoloogia

muuda

Kartsinogenees

muuda

Osad endogeensed[7] ja eksogeensed östrogeenid on inimestele ja loomadele kartsinogeensed, kuid täpseid molekulaarseid mehhanisme veel kirjeldada ei osata.[8]

Mõned epidemioloogilised uuringud on näidanud, et östrogeeni sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste tablettide pikemaajaline (> 5 aastat) manustamine suurendab emakakaelavähi tekke riski.[9][10][10]

Etümoloogia

muuda

Sõna "östrogeen" on tulnud vanakreekakeelsetest sõnadest oistros ("parm" või "tugev kirg") ja genos ("sünd").

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Meditsiinisõnastik, ISBN 9985-829-55-7
  2. "Meditsiinisõnastik", 859:2004.
  3. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", 455:2011
  4. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", 473:2011
  5. Xenoestrogens - Chemical hormones in your daily lives, veebiversioon (vaadatud 10.07.2013) (inglise keeles)]
  6. ©2013 Encyclopædia Britannica, Inc. Veebiversioon (vaadatud 10.07.2013) (inglise keeles)
  7. Estrogen's Role in Cancer, Susan Conova, veebiversioon (vaadatud 25.06.2014) (inglise keeles)
  8. Manfred Schwab, Encyclopedia of Cancer, 3. trükk, 1. köide, lk 1732, Springer Verlag, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 03.07.2014) (inglise keeles)
  9. RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE, veebiversioon (vaadatud 21.03.2014)
  10. 10,0 10,1 Riiklik Vähiinstituut, http://www.cancer.gov/cancertopics/pdq/prevention/endometrial/Patient/page3 Endometrial Cancer Prevention, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014) (inglise keeles)

Kirjandus

muuda
  NODES
Intern 1
iOS 1
os 14
web 1