Ümberlõikamine
|
See artikkel räägib poisslaste või meeste välissuguelundite osade ümberlõikusest; tütarlaste välissuguelundite osade ümberlõikuse kohta vaata artiklit infibulatsioon. |
Ümberlõikamine ehk ümberlõikus ehk tsirkumtsisioon (ladina keeles circumcisio) on poisi või mehe eesnaha tipuosa täielik või osaline[viide?] eemaldamine.[1]
Ümberlõikamist tehakse enamasti usulistel või meditsiinilistel kaalutlustel.
Ajalugu
muuda
Meeste ümberlõikamine on väga vana traditsioon ning selle algusaeg pole teada. Vanimad teated ümberlõikamisest pärinevad vanast Egiptusest umbes 2400 eKr, kus ühel hauakambri maalingul näidatakse ümberlõikamise protseduuri. Ümberlõikamist on praktiseeritud läbi aegade poisi meheks saamise rituaalide hulgas ning see on siiani sellisena säilinud paljude Aafrika ja teiste maade rahvaste juures ja ka Austraalia aborigeenide hulgas. Hiljem on mitmete usundite juures ümberlõikamine omandanud olulise tähtsuse, näidates pühendumust ning tähistades lepingut Jumalaga ja usku pühendumist. Judaismis lõigatakse poisslapsed ümber kaheksandal päeval pärast sündi. Selle rituaali nimi on Brit Milah. Islamimaades ei ole ümberlõikamise ajastus nii täpne ning võib toimuda sünnist kuni 13. eluaastani, jäädes tavaliselt 7. eluaasta juurde. Rituaalil on ka oma nimetus – khitan. Vanas Roomas ja Kreekas seevastu peeti ümberlõigatud peenise välimust inetuks. See ei mahtunud üldtunnustatud iluideaalide hulka, mistõttu ümberlõikamist üldiselt jälestati. Euroopas Vana-Rooma järgsel ajastul kuni 19. sajandi lõpuni ümberlõikamist ei praktiseeritud. Inglismaal hakati ümberlõikamist praktiseerima kuninganna Victoria ajal, pidades seda efektiivseks meetodiks masturbeerimise vastu. Poisslapsi oli soovitatav lõigata ümber sünnijärgsel nädalal. Seda soodustas tolleaegne puritaanlik ja seksuaalsust eitav õhkkond. See komme levis kiiresti Inglise tolleaegsetesse kolooniatesse ja teistesse inglise keelt kõnelevatesse maadesse nagu Ameerika Ühendriigid.
Tänapäeval on ümberlõikamine nendes maades näitamas langustrendi. Üldiselt on ümberlõikamine seotud sügavalt ühiskonna traditsioonide ja usuga. Üheks erandlikuks näiteks võib pidada Lõuna-Koread, kus enne 1950. aastaid ümberlõikamist praktiliselt ei tuntud, kuid praeguseks on üle 90% Lõuna-Korea meestest ümber lõigatud. Oletatavasti on see komme pärit ameeriklastelt, kelle sõjaväebaasid seal asuvad. Arvatakse, et tänapäeval on kogu maailmas umbes 30% meestest ümber lõigatud. Eestis puudub ümberlõikamise traditsioon ja seda tehakse üldiselt ainult meditsiinilistel näidustustel.
Ümberlõikamise viisid
muuda
Erinevad traditsioonid näevad ette erinevaid ümberlõikamise viise ja sellest tuleneb nii erinev peenise väljanägemine kui ka üldine tundlikkus. Eesnahk sisaldab hulgaliselt närvilõpmeid ning selle puudutamine ja liigutamine tekitab erinevaid aistinguid. Tundlikumad eesnaha osad on eesnahakida ehk frenulum ning eesnaha sisekülje limaskest ehk mucosa. Eesnahaga kaetud peenisepea aga säilib tundlikuna. Ümberlõikamise viisist sõltub, kui palju ja milline osa eesnahast eemaldatakse ning sellest sõltub ka see, kas järelejäänud osa katab peenisepead ja kui palju tundlikkust säilib. Tundlikkuse vähenemine üldiselt siiski ei põhjusta probleeme seksuaalelus. Juudi traditsioonis eemaldatakse võimalikult palju eesnahka. See venitatakse üle peenise pea ning kogu ülejääv osa lõigatakse ära. Nii säilib osa tundlikku sisemist eesnaha osa ning arm jääb kuhugi peenise keskele. Ameerika Ühendriikides kasutatakse vastsündinute ümberlõikamiseks üldiselt "GOMCO Clampi", mis annab juudi traditsioonilise ümberlõikusega sarnase tulemuse selle vahega, et sisemist eesnaha osa jääb vähem alles. Islamimaades kasutatakse traditsioonilist meetodit, mis sarnaneb juudi meetodiga, ning üha rohkem kasutatakse ümberlõikamiseks kutselise kirurgi abi. Eri rahvastel võivad need meetodid olla väga erinevad. Filipiinidel ei toimugi päris ümberlõikamist, vaid eesnaha sisse tehakse sisselõige, mis paljastab peenisepea, kuid eesnahk jääb alles. Traditsioonilisel ümberlõikamisel ei kasutata tuimastust, eriti just rahvaste juures, kus valu talumine on märk meheks saamisest.
Ümberlõikamise vastuolud
muudaPaljudes arenenud maades, kus ümberlõikamine on olnud levinud, nagu Ameerika Ühendriikides, on viimastel aastakümnetel tekkinud ümberlõikamise vastane liikumine, kuna ümberlõikamist peetakse meditsiiniliselt ebavajalikuks ja kasutuks operatsiooniks, mis vähendab põhjendamatult peenise tundlikkust.
Usulistel kaalutlustel võidakse ümberlõikust sooritada vastsündinuile ja osades maades võidakse sellist sekkumist pidada inimõiguste rikkumiseks.
Saksamaa ühes kohtuotsuses on öeldud, et vanemate usuvabadust ja õigust lapsi harida ei rikuta, kui ümberlõikamisega oodatakse, kuni laps suudab ise selles küsimuses otsustada. Kohtuotsuses on kirjas, et lapse õigus säilitada "kehaline terviklikkus" kaalub üles lapsevanema õigused.
Kölni kohtu otsuse kohaselt on väikeste poiste ümberlõikamine usulistel põhjustel kehavigastuse tekitamine.[2]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Meditsiinisõnastik", 863:2004.
- ↑ Saksa kohus näeb ümberlõikamises kehavigastuse tekitamist, www.DELFI.ee 27. juuni 2012, veebiversioon (vaadatud 4.04.2015)