1957. aasta Lääne-Saksamaa parlamendivalimised
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2023) |
Lääne-Saksamaa 1957. aasta parlamendivalimised olid 15. septembril 1957 toimunud Lääne-Saksamaa valimised, kus valiti Bundestagi 3. koosseis. Valimiste eel oli võimul Konrad Adenaueri parempoolne koalitsioonivalitsus, milles osalesid CDU-CSU, FDP, DP, GB/BHE. Valimiste tulemusel võitis CDU-CSU 270 kohta ja saavutas sellega absoluutenamuse parlamendis, mis on siiani Saksamaa ajaloo ühe partei edukaim tulemus. Sellest hoolimata moodustas Adenhauer koalitsioonivalitsuse Saksa Parteiga.
| |
| |
Registreeritud valijaid | 35 400 923 |
---|---|
Osavõtt | 87,77% |
| |
Valimistulemused piirkonniti | |
Valimiste tulemusel moodustatud Liidupäeva III koosseis |
Esmakordselt osales valimistel Saarimaa, mis liidendati Lääne-Saksamaaga 1. jaanuaril 1957. Ainsat korda kandideeris CSU väljaspool Baierit ning CDU ja CSU kandideerisid üksteise vastu - Saarimaa kohalik konservatiivne Saarimaa Kristlik Rahvapartei (Christliche Volkspartei des Saarlandes, CVP) kandideeris kahasse Baieri CSUga, lisaks kandideeris Saarimaal ka CDU. Valimistelt jäi kõrvale Saksamaa Kommunistlik Partei, mille tegevuse keelustas 1956. aasta augustis föderaalne konstitutsioonikohus. Esimest korda sai hääletada ka posti teel.
Valimiste eellugu
muudaKantslerikandidaadid olid samad mis 1953. aastal valimistel: CDU-CSU-l Konrad Adenauer ja SPD-l Erich Ollenhauer.
Adenaueril oli Ollenhaueri ees mitmeid eeliseid: tema all oli Lääne-Saksamaa saavutanud suveräänsuse taastamise 1955. aastal ja lisaks oli tema uus pensionireformi seadus populaarne. Ka majanduskasv arenes majandusime (Wirtschaftswunder) tõttu jõudsalt, suuresti tänu noorte kõrgeltharitud oskustööliste põgenemisele kommunistlikust Saksa DV-st oli valimiste vahel keskmiseks majanduskasvuks olnud seitse protsenti aastas. Põgenenud idasakslased hoidsid produktiivsuse kõrge ja sissetulekute kasvu madalal, lisaks oli 25. märtsil Lääne-Saksamaa saanud ka Euroopa Majandusühenduse liikmeks.[1] Stabiilse majanduskasvu ja madala tööpuuduse tõttu oli läänesakslaste sotsiaalne turvatunne palju parem kui 1949. või 1953. aasta valimiste ajal. Kuigi majanduskasvu taga oli rohkem majandusminister Ludwig Erhardi sotsiaalse turumajanduse poliitika, seostati seda Adenaueriga.[2][3] CDU-CSU loosungiks oli "Keine Experimente!" ('ei mingeid eksperimente').
Teiseks peamiseks valimisküsimuseks olid ka taktikalised tuumarelvad. Kuigi Adenauer oli varem arvamusel, et Bundeswehrile jäävad konventsionaalsed relvad, teatas ta 5. aprillil, et taktikalised tuumarelvad on suurtükiväe edasiarenduseks ja neid oleks siiski vaja. Kuid juba 12. aprillil avaldasid 18 Göttingeni Ülikooli Max Plancki Instituudi tuumafüüsikut, nn. Göttingeni kaheksateist (teiste hulgas Nobeli auhinna laureaadid Max Born, Otto Hahn, Werner Heisenberg, Max von Laue, Wolfgang Paul, Fritz Strassmann) Göttingeni Manifesti kutsumaks Lääne-Saksamaad üles tuumarelvi mitte tootma, katsetama ega kasutama.[4] Adenauer proovis algselt sellest hoiduda, kuid peale pressi kriitikat otsustas siiski viie füüsikuga Bonnis kohtuda. Pärast seitsmetunnist kohtumist teatati, et tuumarelvade tootmist ei tule. Aprillis saatis ka Nõukogude Liit agressiivse noodi. See oli aga liiga kaugel valimistest, et Adenaueri häid valimisväljavaateid mõjutada.[1]
Valimised
muudaValimiste ajal oli Lääne-Saksamaal kokku 35 400 923 hääleõiguslikku inimest. Valimas käis kokku 31 072 894 inimest ehk 87.77% valijaskonnast.
Partei[5] | Valimisnimekirja hääled | % | Kohad | Ühemandaadilised hääled | % | Kohad | Kokku kohti | Võrreldes eelmisega | Lääne-Berliini delegaadid | ||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Eesti keeles | Saksa keeles | Lühend | |||||||||
Kristlik-Demokraatlik Liit | Christlich Demokratische Union | CDU | 11 875 339 | 39.71 | 68 | 11 975 400 | 39.71 | 147 | 215 | +24 | 7 |
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei | Sozialdemokratische Partei Deutschlands | SPD | 9 495 571 | 31.75 | 123 | 9 651 669 | 32.01 | 46 | 169 | +18 | 12 |
Kristlik-Sotsiaalne Liit | Christlich-Soziale Union in Bayern | CSU | 3 133 060 | 10.48 | 8 | 3 186 150 | 10.57 | 47 | 55 | +3 | |
Vaba Demokraatlik Partei | Freie Demokratische Partei | FDP | 2 307 135 | 7.71 | 40 | 2 276 234 | 7.55 | 1 | 41 | -7 | 2 |
Ülesaksamaaline Blokk/Ümberasustatute ja Õiguste Kaotanute Ühendus | Gesamtdeutscher Block/Bund der Heimatvertriebenen und Entrechteten | GB/BHE | 1 374 066 | 4.59 | 0 | 1 324 636 | 4.39 | 0 | 0 | -27 | |
Saksa Partei | Deutsche Partei | DP | 1 007 282 | 3.37 | 11 | 1 062 293 | 3.52 | 6 | 17 | +2 | |
Föderaalne Liit | Föderalistische Union | FU | 254 322 | 0.85 | 0 | 295 533 | 0.98 | 0 | 0 | -2 | |
Vaba Saksa Rahvapartei | Freie Deutsche Volkspartei | FDV | (ainult Lääne-Berliinis) | 0 | 1 | ||||||
Muud | 458 653 | 1.54 | 0 | 384 299 | 1.27 | 0 | 0 | ||||
Kokku kehtivaid sedeleid | 29 905 428 | 100 | 250 | 30 156 214 | 100 | 247 | 497 | +10 | 22 | ||
Kehtetuid sedeleid | 1 167 466 | 3.76 | 916 680 | 2.95 |
Liidumaade kaupa jagunesid kohad järgmiselt:
Liidumaa | Kokku | CDU/CSU | SPD | DP | FDP |
---|---|---|---|---|---|
Baden-Württemberg | 33 | 32 | 1 | ||
Baieri | 47 | 47 | |||
Bremen | 3 | 3 | |||
Hamburg | 8 | 1 | 7 | ||
Hessen | 22 | 11 | 10 | 1 | |
Alam-Saksi | 34 | 21 | 8 | 5 | |
Põhja-Rein-Vestfaal | 66 | 53 | 13 | ||
Reinimaa-Pfalz | 15 | 12 | 3 | ||
Saarimaa | 5 | 3 (CDU) | 1 | 1 | |
Schleswig-Holstein | 14 | 14 | |||
Kokku | 247 | 194 | 46 | 6 | 1 |
Liidumaa | Kokku | SPD | CDU/CSU | FDP | DP |
---|---|---|---|---|---|
Baden-Württemberg | 34 | 17 | 5 | 11 | 1 |
Baieri | 35 | 25 | 6 | 4 | |
Bremen | 3 | 2 | 1 | ||
Hamburg | 11 | 2 | 6 | 2 | 1 |
Hessen | 24 | 9 | 9 | 4 | 2 |
Alam-Saksi | 27 | 14 | 6 | 4 | 3 |
Põhja-Rein-Vestfaal | 88 | 41 | 34 | 11 | 2 |
Reinimaa-Pfalz | 16 | 7 | 6 | 3 | |
Saarimaa | 3 | 1 | 2 (CSU/CVP) | ||
Schleswig-Holstein | 9 | 7 | 1 | 1 | |
Kokku | 250 | 123 | 76 | 40 | 11 |
Valimise tagajärjed
muudaValimiste tulemusena võitis CDU-CSU absoluutenamuse parlamendis (270 kohta 497st). See on ainus kord Saksamaa ajaloos, kui ükski partei on nii edukas olnud. Kuigi Adenauer saanuks valitseda ilma koalitsioonita, moodustas ta siiski koalitsiooni DPga.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Williams, Charles (2000). Adenauer: The Father of the New Germany (inglise). Abacus. Lk 442–445. ISBN 9780349113692.
- ↑ Bjöl, Erling (1985). A Giant Dwarf: West Germany. Grimberg's History of the Nations (inglise). Kd 23. Helsinki: WSOY.
- ↑ Bark, Dennis, L.; Gress, David R. (1989). A History of West Germany: Vol 1: 1945–1963: From Shadow to Substance (inglise). London: Basil Blackwell. ISBN 9780631167877.
- ↑ "Text des Göttinger Manifests" [Göttingeni Manifest] (saksa). Göttingeni ülikool. 12. aprill 1957. Vaadatud 1. märtsil 2023.
- ↑ "Bundestag election 1965 - The Federal Returning Officer". www.bundeswahlleiter.de. Vaadatud 1. märtsil 2023.
- ↑ "Deutscher Bundestag seit 1949 - Wahl zum 3. Bundestag am 15.09.1957". www.wahlen-in-deutschland.de. Vaadatud 1. märtsil 2023.
- ↑ "Bundestagswahl 1957 - Zweitstimmen und Sitze in den Bundesländern". www.election.de. Vaadatud 1. märtsil 2023.