2004. aasta suveolümpiamängud

2004. aasta suveolümpiamängud (ametlik nimetus XXVIII olümpiaadi mängud) on suveolümpiamängud, mis toimusid 13.–29. augustil 2004 Kreeka pealinnas Ateenas.

ROK valis Ateena 28. suveolümpiamängude korraldajaks oma 106. istungjärgul 5. septembril 1997 Lausanne'is. Varem jäi tal üllatuslikult saamata õigus korraldada 1996. aasta suveolümpiamängud Ateenas toimunud esimeste kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäeva tähistamiseks. 1997. aastal kandideerisid peale Ateena veel Rooma, Buenos Aires, Stockholm, Kaplinn ja San Juan. Viimases hääletusvoorus võitis Ateena Roomat 66 häälega 41 vastu. Pole kindel, kas Ateena tõestas oma paremust või taheti kreeklastele heastada keeldumine neile juubelimängude korraldamise õiguse andmisest.

Enam kui 2000 aastat tagasi sai just Kreekast alguse olümpiamängude tava ning 1896. aastal peeti Ateenas nüüdisaja esimesed olümpiamängud.

Ateena mängudel võisteldakse 37 spordialal, mängude maskotid on õde-venda Athena ja Phevos.

Rahvusvaheline Olümpiakomitee on väljendanud muret olümpiarajatiste valmimise tempo pärast. Moodustati uus korralduskomitee Gianna Agellopolos-Daskalaki juhtimisel ning kõik ettevalmistused algasid. Märtsi lõpuks 2004 olid paljud olümpiaehitised kõvasti graafikust maas ning Kreeka võimud teatasid, et ujumise peaareenile katust enam ei ehitata. Olümpiastaadion pidi valmima 20. juuliks, umbes kolm nädalat enne mängude algust. Tegemist on kõige rohkem viimasele minutile jäänud ettevalmistustega olümpiamängude ajaloos. Ateenast on saanud linn, kus kasutatakse uusimaid transpordi- ja linnaplaneerimistehnoloogiaid. Olümpiamängudeks valmisid nii mõnedki maailma moodsaimad spordiehitised.

12. märtsil palusid olümpiamängude korraldajad NATO abi terroriaktide ärahoidmisel.

10. augustil teatati, et NATO radarlennukid alustasid patrullimist Kreeka õhuruumis, teatas allianss teisipäeval. Kaheksa NATO laeva ja üks allveelaev kontrollivad rahvusvahelisi vesi Kreeka lähistel.

2004. aasta suveolümpiamängude olümpiatuli süüdati 25. märtsil Olümpias. Mängudele oodati 10 500 pealtvaatajat ja 5500 esindajat 201 riigist.

Välja jagati 301 medalikomplekti 28 spordialal.

Avatseremoonia

Avatseremoonia toimus 13. augustil algusega kell 21 Eesti aja järgi. Olümpiastaadionil viibis 72 000 pealtvaatajat. Teleülekande vaatajate arvuks hinnatakse neli miljardit.

Eelnes 28 sekundit kestnud sekundite lugemine (vastavalt kaasaegsete olümpiamängude olümpiaadide arvule) võimendatud südamelöökide saatel.

Järgnes tulevärk ning staadioni keskel asuvast basseinist kerkis põlev olümpiarõngaste kujutis.

Vaatemäng demonstreeris kreeka kultuuri arengut. Selle alguses purjetas staadionile kreeka poiss laeval, millel lehvis Kreeka lipp. Seejärel ilmusid vaatajate silme ette vanakreeka mütoloogia tegelased.

Sportlaste sissemarssi alustas Kreeka lipu kandja (Kreeka delegatsioon ise sisenes kõige viimasena). Teiste seas tulid väljakule Afganistani sportlased: nad ei olnud olümpiamängudel osalenud Talibani võimuletulekust saadik. Tähelepanu äratas ka Iraagi delegatsiooni osalemine, sest Iraagi sportlasi oli piinanud Saddam Husseini poeg Uday Hussein. Põhja-Korea ja Lõuna-Korea sportlased sisenesid koos; kummagi maa esindaja koos kandsid lippu, millel olid kujutatud Korea poolsaarpunased kontuurid valgel taustal. Kiribati osales olümpiamängudel esimest korda. USA delegatsiooni sisenemisel avaldasid paljud vaatajad protesti USA Iraagi-poliitika vastu.

Pärast delegatsioonide sissemarssi esines Björk. Kreeka president Konstantínos Stefanópoulos kuulutas mängud avatuks.

Olümpiatule süütas Nikólaos Kaklamanákis. Süütamiseks oli osa tuletornist hiigeltõrvikuga kummardunud staadioni kohale.