2014. aasta Ukraina revolutsioon

Ukraina revolutsioon
Kokkupõrked meeleavaldajate
ja miilitsaüksuste vahel 18.02.2014
Riik  Ukraina
Koht Maidan Nezaležnosti Kiievis
Kuupäev 21. november 2013 - 23. veebruar 2014
Hukkunuid taevane sadakond

Ukraina revolutsioon ehk Väärikuse revolutsioon (ukraina keeles Революція гідности, Revolütsiia hidnostõ) on sündmused, mis algasid 2013. aasta 21. novembril ning kestsid kuni 2014. aasta 23. veebruarini, mille ajal toimus Ukrainas revolutsioon, mille käigus kaotas president Viktor Janukovõtš oma võimu ning põgenes riigist.

Nimetus

muuda

Ukrainas on tavaks nimetada neid 2013-2014. aasta sündmusi Väärikuse revolutsiooniks (Революція гідності).[1]

Põhjused

muuda

Spontaansed protestid algasid 2013. aasta novembris Kiievis pärast seda, kui valitsus peatas ettevalmistused assotsiatsioonilepingu ja vabakaubanduslepingu allakirjutamiseks Euroopa Liiduga. Protestijad nõudsid valitsuse tagasiastumist, umbusaldushääletust president Viktor Janukovõtšile ja ennetähtaegseid valimisi. Protestijad nägid Euroopa Liiduga lõimumises lahendust kõrgele tasemele tõusnud korruptsioonile ja riigi nõrkadele institutsioonidele.[2]

Sündmuste käik

muuda

Euromaidan

muuda

2013. aasta novembris alanud Euromaidani meeleavaldajad ei läinud 2014. aastal laiali ning moodustasid Iseseisvuse väljakule alalise laagri. 2014. aasta jaanuaris toimusid meeleavaldajate vägivaldsed kokkupõrked Ukraina miilitsa ja sisevägedega.[3][4]

2014. aasta veebruar

muuda

18. veebruaril 2014 andis Ukraina miilits meeleavaldajatele korralduse laiali minna. Protestijad korraldust ei täitnud ning laagri laialiajamise käigus algasid protestijate ja miilitsa vahel vägivaldsed kokkupõrked.[5] Riigi president Viktor Janukovõtš evakueeriti ööl vastu 23. veebruari Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude helikopteritega Krimmi, sest ta elu oli ohus[6][7] kust suundus hiljem Venemaale.[8][9][10][11] Ülemraada tagandas Janukovitši (kuigi see oli formaalselt konstitutsioonivastane) ja andis presidendi kohusetäitja volitused üle Oleksandr Turtšõnovile (poolt hääletas ka suur osa Regioonide Partei saadikuid ja peaaegu kõik Kompartei saadikud, olgugi et nad olid eelnevalt seisnud jäigalt vastu Maidani meeleavaldajate nõudmistele). 27. veebruaril 2014 toimus Arseni Jatsenjuki valitsuse moodustamine.[12]

Inimkaotused

muuda
 
Kiievis hukkunute mälestamine Tartus 21. veebruaril 2014

Tervishoiuministeeriumi teatel sai 106 inimest surma ja 1811 vigastada.[13] Vabatahtlike meedikute hinnangul sai surma või jäi kadunuks umbes 780 inimest.[14]

Hukkunute hulgas ei olnud mitte ainult meeleavaldajad, vaid ka rida militsionääre, kelle meeleavaldajad sündmuste käigus tapsid.

Teiste riikide reaktsioonid

muuda

Venemaa ei tunnustanud suveräänse naaberriigi valitsemiskorralduses aset leidnud muudatusi, nimetas toimunut coup d’etat’ks,[15] taganes ühepoolselt endale võetud kahe- ja mitmepoolsetest kohustustest (sealhulgas 1994. aasta Budapesti memorandumiga võetud kohustustest), annekteeris 2014. aasta märtsis Krimmi ning suunas seejärel tähelepanu Ukraina lõuna- ja kaguosale.

Tagajärjed

muuda

Nn "Väärikuse revolutsioonile" järgnesid Euroopaga lõimumist pooldava Petro Porošenko võit presidendivalimistel, dekommuniseerimine, lustratsioon ja suurem võitlus korruptsiooniga, mis paraku pole viinud olulise majanduslkiku taastumiseni[16].

Mälestuse jäädvustamine

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. [Революція гідності в Україні: 5 років тому почався Євромайдан] - UNIAN, 21.11.2018 (vaadatud 30.03.2019)
  2. Devin Ackles Maidan Revisited by Hromadske - Hromadske International, 2014 (vaadatud 06.04.2019)
  3. Daisy Sindelar Yanukovych's Options Appear To Dwindle As Energized Opposition Moves South, East - RFERL, 26.01.2014 14:32 (vaadatud 20.06.2019)
  4. Митингующие вытеснили бойцов ВВ из Украинского дома - Ukrainska Pravda, 26.01.2014 (vaadatud 20.06.2019)
  5. Ukraine crisis: Police storm main Kiev 'Maidan' protest camp- BBC, 19.02.2014 (vaadatud 30.03.2019)
  6. "Putin reveals secrets of Russia's Crimea takeover plot". BBC World News. 9. märts 2015. Vaadatud 18. aprillil 2015.
  7. Kondrašov, Andrei (25. märts 2015). "Crimea — Way Back Home (dokumentaalfilm, ingliskeelsed subtiitrid, 2:25:03)" (vene). Vimeo. Vaadatud 18. aprillil 2015.
  8. Damien McElroy (23. veebruar 2014). "Ukraine revolution: live – Ukraine's president has disappeared as world awakes to the aftermath of a revolution". The Daily Telegraph.
  9. "Ukraine conflict: Tymoshenko speech ends historic day of revolution". BBC News. 22. veebruar 2014.
  10. Neil Buckley and Roman Olearchyk (22. veebruar 2014). "Yanukovich toppled in new Ukrainian revolution". Financial Times.
  11. "Yanukovych: The man who sparks revolution in Ukraine". Yahoo! News. Agence France-Presse. 20. veebruar 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2008. Vaadatud 28. juuni 2014.
  12. Johannes Remy. Ukraina ajalugu. EKSA, 2018. Lk. 259.
  13. "Information about the victims of clashes in the center of Kyiv". Ministry of Healthcare. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. aprill 2014. Vaadatud 16. aprill 2014.
  14. "Around 780 people die during protests in Ukraine in reality, say volunteer doctors". Interfax. 10. aprill 2014.
  15. "Lavrov: If West accepts coup-appointed Kiev govt, it must accept a Russian Crimea — RT News". Rt.com. 30.03.2014. Vaadatud 19.05.2014.
  16. https://www.bbc.com/ukrainian/ukraine_in_russian/2014/12/141230_ru_s_economy_2014
  17. Ukraine marks Day of Dignity and Freedom - Ukrinform, 21.11.2019 09:10 (vaadatud: 21.11.2020)

Välislingid

muuda
  NODES
INTERN 1