Aafrika metskass
Aafrika metskass ehk ookerkass (Felis silvestris lybica) on metskassi alamliik. Ta arvatakse olevat eraldunud teistest alamliikidest umbes 131 000 aastat tagasi. Esimesed aafrika metskassid kodustati umbes 10 000 aastat tagasi Lähis-Idas ja nad on kodukassi eellased. Kodustatud kasside säilmeid on maetud koos inimestega juba 9500 aastat tagasi Küprosel.
| Aafrika metskass | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Kiskjalised Carnivora |
| Sugukond |
Kaslased Felidae |
| Perekond |
Kass Felis |
| Liik |
Metskass Felis silvestris |
| Trinaarne nimetus | |
|
Felis silvestris lybica Forster (1770) | |
Välimus
muudaAafrika metskassi värvus varieerub liivakarva pruunist kollakashallini ja saba peal on mustad triibud. Karv on Euroopa alamliigist lühem. Aafrika metskass on ka väiksem – pikkus on 45–75 cm, saba pikkus 20–38 cm ja kaal võib olla 3–6,5 kg.
Levila
muudaAafrika metskass elab Aafrikas ja Lähis-Idas, kuid geneetiliselt puhtaid isendeid leidub ainult täiesti asustamata kohtades, mujal on nad kodukassidega segunenud. Ta elab steppides ja savannides.
Käitumine ja eluviis
muudaAafrika metskass sööb põhiliselt hiiri, rotte ja teisi väikseid imetajaid. Kui võimalus avaneb, sööb ta ka linde, roomajaid, kahepaikseid ja putukaid. Kass läheneb saagile aeglaselt ja ründab kohe, kui see on hüppeulatuses (umbes üks meeter).
Kõige aktiivsem on ta öösel ja videviku ajal. Kui ta tunneb end ohustatuna, läheb ta karv turri, et näidata end suuremana kui tegelikult ja hirmutada vastast. Päevavalguses peidab ta end tavaliselt põõsastes, kuigi hämaratel ja pilvistel päevadel on ta mõnikord ka päeval aktiivne. Isase territoorium kattub mõne emase omaga. Viimased kaitsevad oma territooriumi sissetungijate eest.
Emane sünnitab poegides kaks kuni kuus kassipoega, keskmiselt kolm. Aafrika metskass puhkab ja sünnitab urgudes või maapinna lohkudes. Tiinus kestab 56–69 päeva. Pojad sünnivad pimedana ja vajavad ema täielikku hoolt. Enamik poegi sünnivad märjal hooajal, kui toitu on piisavalt. Nad jäävad ema juurde viieks kuni kuueks kuuks ja saavad suguküpseks aasta pärast sündimist.