Aasiaat

Aasiaat on linn Gröönimaa läänerannikul Disko lahe edelasopis Aasiaati saarel Gröönimaa saare lääneranniku keskosa lähedal Qeqertaliki vallas. Geograafilised koordinaadid on 68° 43′ N, 52° 45′ W.

Aasiaat
Aasiaati lipp Aasiaati vapp
Pindala: 4000 km²
Elanikke: 2951 (2024)
Koordinaadid: 68° 43′ N, 52° 52′ W

Vaade Aasiaati linnale

Elanike arv oli 2011. aastal 3115. Aasiaat on elanike arvult neljas asula Gröönimaal.

Nimi

Gröönikeelne nimi Aasiaat [a:sia:t] tähendab ämblikke.

Varasema ametliku nime, taanipärase Egedesminde [e:jsmin] ('Egede mälestus') andis 1759. aastal linna asutamisel misjonär ja kaupmees Niels Egede oma isa Hans Egede järgi.

Teise maailmasõja ajal kasutati nime Bluie West Five või Bluie West 5.

Loodus

Jäämäed Aasiaati saarestikus sadama vasta

Meri on jäävaba aprillist detsembrini.

1. detsembrist 12. jaanuarini on polaaröö ning 27. maist 18. juulini polaarpäev.

Haldusajalugu

Aasiaat on Aasiaati pastoraadi keskus ning oli 1953–2009 Aasiaati valla keskus. Seejärel kuulus Aasiaati valla ala 2009–2017 Qaasuitsupi valla koosseisu. 2018. aastast on Qeqertaliki valla keskus.

Rahvastik

Elanike arv aastati:

• 1991: 3273
• 1992: 3239
• 1993: 3253
• 1994: 3201
• 1995: 3154
• 1996: 3039
• 1997: 3112
• 1998: 3147
• 1999: 3224
• 2000: 3229
• 2001: 3239
• 2002: 3179
• 2003: 3142
• 2004: 3129
• 2005: 3100 (1. jaanuar)
• 2006: 3086
• 2007: 2977
• 2008: 2853
• 2009: 2947
• 2010: 3005
• 2011: 3115
• 2013: 3114
• 2018: 3081

Aasiaat on elanike arvult neljas linn Gröönimaal.

Majandus

Linnas on kalasadam ja krevetikonservitehas Disko lahes. Krevette püütakse Disko lahest.

Kalatööstus sai alguse 1949, kui linnalähedasele meresaarele Transitøenele rajati kalatöötlemistehas. 1951. aastal rajati krevetivabrik, 1966. aastal ehitati see ümber kalafileevabrikuks. 1987. aastal valmis uus kreveti- ja kalafileevabrik, mis on varustatud suure külmlaoga, et tootmine saaks toimuda aasta läbi. Kalatooteid toodetakse aastas 70 miljoni Taani krooni väärtuses (2004).

Kaladest püütakse turska, hiidlesta, harilikku merihunti ja merivarblaslasi. Püütakse ka loivalisi.

Neljandik töötajatest on hõivatud kalanduses (6%) ja kalatöötlemises (18%). Halduses, hariduses, kaubanduses ja teeninduses on hõivatud 63% töötajatest.

Infrastruktuur

1998. aastal avati uus Aasiaati lennujaam.

Haridus

Aasiaatis asub üks kolmest Gröönimaa gümnaasiumist ja abikool Ado Lynge Skolen.

1928. aastal asutati Aasiaatis Gröönimaa esimene efterskole poistele ja 1932. aastal tüdrukutele.

Ajalugu

Koht oli asustatud ammu enne kolonisatsiooni.

Misjonär ja kaupmees Niels Egede rajas 1759. aastal Egedesminde koloonia praegusest linnast lõuna pool. Koloonia viidi 1763. aastal üle praegusse kohta, et tulla paremini toime konkurentsis Hollandi vaalapüüdjatega.

Teise maailmasõja ajal sai Aasiaatist Lääne-Gröönimaa põhjaosa transiitsadam.

Kultuur

Alates 1982. aastast on Aasiaatis Gröönimaa suurima muusikakirjastuse ja plaadistuudio ULO peakorter.