Aisopos
Aisopos (vanakreeka keeles Αἴσωπος, 6. sajand eKr) oli Vana-Kreeka kirjanik, kellele on omistatud palju tuntud valme.
Aisoposest on vähe teada, tema kirjutisi pole säilinud. On kaheldud, kas ta üldse olemas oli.
Elulugu
muudaAristoteles annab tema sünniajaks aasta 620 eKr. Tema väitel sündis Aisopos Mesembrias.[1] Phaedrus paigutab ta sünnikoha Früügiasse.[2] Callimachus nimetab teda Aisoposeks Sardisest.[3] Maximus Tüürosest nimetab teda Lüüdia targaks [4] Aisopos sündis orjana.
Selles on aga kõik autorid ühel nõul, et suurema osa oma elust veetis Aisopos Samosel. Ta esimeseks isandaks oli Xanthus, teiseks aga Iadmon. Iadmon vabastas ta, kuna Aisopos aitas oma tarkusega kohtus tema rikast ja mõjukat sõpra. Seejärel rändas ta ringi, kuni jõudis Kroisose õukonda. Sealt saadeti ta mitmele diplomaatilisele missioonile, kus ta pidi lepitama Kreeka linnriikide omavahelisi tülisid. Aisopos olevat nii kohtunud Korintoses Periandrosega ja Ateenas Peisistratosega.
Herodotose järgi tapsid Aisopose Delfi elanikud tema viimasel diplomaatilisel missioonil.[5] Ben Edwin Perry jõudis aastal 1965 järeldusele, et raskuste tõttu Aisopose oletatava surmaaja ühildamisel Kroisose elulooga ja Kreeka üldise ajalooga, et nii Aisopose elu- kui ka surmalugu on legendid ja puuduvad igasugused viited tema elule ning olemasolule.[6] Hilisemad uuringud on aga selle perioodi kronoloogiat täpsustanud ja Aisopose eluloos kujutatud sündmuste vahel reaalsed vastuolud praktiliselt puuduvad, erandiks on vaid Aisopose visiit Ateenasse.[2]
Aisopose elulood
muudaEsimene Aisopose elulugu pandi kirja II sajandil, selle autor pole aga teada. Seda teost peetakse tänapäeval ilukirjanduslikuks, ja pea ainuke väide, mida teised antiikaja autorid kinnitavad, on see, et Aisopos pani oma valmid kirja. See elulugu levis aga varem rahvasuus mitme erineva versioonina ja pärineb ilmselt I sajandist, mistõttu selle eluloo eri variandid erinevad ja on kohati omavahel ka vastuolus.[7] Tänapäeval säilinud eksemplarides on lõike, mis pärinevad ka IV sajandist.[8] Selle kohaselt sündis Aisopos Samosel, oli algselt tumm ja omandas kõnevõime pärast seda, kui oli aidanud Isise preestrinnat.
Sellele eluloole tugineb suuremalt jaolt ka XIV sajandi alguses koostatud Aisopose elulugu, mille autoriks on Maximus Planudes. Planudes paigutab aga Aisopose sünnikoha Etioopiasse, tuletades selle tema nimest. Ka seda elulugu (ja seal esinevat Aisopose välimuse kirjeldust) peetakse tänapäeval ilukirjanduslikuks.[9]
Esimese katse Aisopose tõelist elulugu kirja panna tegi aastal 1632 M. Claude Gaspard Bachet de Mezeriac. Hilisemad uuringud on tema tööle suutnud lisada vaid pisidetaile. [10]
Looming
muudaAisoposele omistatud valmid on lühikesed lood, mille tegelasteks on enamasti inimesetaoliselt käituvad ja kõnelevad loomad ning sisu konstrueeritud lihtsa õpetusiva esitamiseks.
Aisopose valmidest on tuntumad näiteks lugu rebasest ja hapudest viinamarjadest, kilpkonna ja jänese (ka jänes ja kilpkonn) võidujooksust, töökast sipelgast ja kergemeelsest rohutirtsust ning põhjatuulest ja Päikesest.[11]
Teosed eesti keeles
muuda- "Aisopose valmid". Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kaarina Rein, värsid tõlkinud Janika Päll. TÜ Kirjastus 2005 (sisaldab 358 valmi).
- "Äsopi valme". Eestindanud Ed. Tasa. E. Tasa, Kodijärve, 1932.
- "Äsopi valmid". Tõlkinud T. Kuusik. Eestimaa Kooliõp. Vast. Abiandm. Seltsi raamatukauplus, Tallinn 1918.
Aisopose valmide loetelu (osaline)
muuda- "Aisopose valmid". Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kaarina Rein, värsid tõlkinud Janika Päll. TÜ Kirjastus 2005 (sisaldab 358 valmi).
- valm 33, "Rebane ja madu"
- valm 81, "Talupoeg ja madu, kes surmas tema lapse"
- valm 82, "Talupoeg ja külmast kangestunud madu"
- valm 115, "Rästik ja rebane"
- valm 116, "Rästik ja viil"
- valm 117, "Rästik ja veemadu"
- valm 135, "Harksabakull ja madu"
- valm 137, "Linnupüüdja ja mürkmadu"
- valm 167, "Kaaren ja madu"
- valm 288, "Mao saba ja muud kehaosad"
- valm 289, "Madu, nirk ja hiired"
- valm 290, "Madu ja krabi"
- valm 291, "Madu, kellele astuti peale, ja Zeus"
- valm 331, "Herilane ja madu"
- valm 347, "Pääsuke ja madu".
Viited
muuda- ↑ Aristoteles Retoorika 2:20
- ↑ 2,0 2,1 Brill's New Pauly: Encyclopaedia of the Ancient World 1:256.
- ↑ Callimachus. Iambus 2
- ↑ Maximus of Tyre, Oration 36.1
- ↑ Herodotus. Ajalugu 2:134
- ↑ Perry, Ben Edwin. Introduction to Babrius and Phaedrus, lk. xxxviii–xlv.
- ↑ Leslie Kurke, "Aesop and the Contestation of Delphic Authority", The Cultures Within Ancient Greek Culture: Contact, Conflict, Collaboration, ed. Carol Dougherty and Leslie Kurke, lk. 77.
- ↑ François Lissarrague, "Aesop, Between Man and Beast: Ancient Portraits and Illustrations", in Not the Classical Ideal: Athens and the Construction of the Other in Greek Art, ed. Beth Cohen (hereafter, Lissarrague), lk. 133.
- ↑ M. Bayle. Dictionnaire Historique. Art. Esope.
- ↑ George Fyler Townsend. Aesop's Fables, Life of Aesop
- ↑ Valm põhjatuulest ja Päikesest on valitud maailma keeli tutvustava portaali Aesop Language Bank[alaline kõdulink] tekstinäiteks.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Aisopos |