Aksel Berg
Aksel Ivanovitš Berg (vene keeles Аксель Иванович Берг; 10. november (vkj 29. oktoober) 1893 Orenburg, Orenburgi kubermang – 9. juuli 1979 Moskva) oli Nõukogude Liidu mereväelane, allveelaevnik, raadiotehnikateadlane ja küberneetik. Admiral-insener.
| Aksel Berg | |
|---|---|
 Mälestustahvel Peterburi Riikliku Elektrotehnika Ülikooli hoone seinal | |
| Sünniaeg | 1. november 1893 |
| Surmaaeg | 9. juuli 1979 |
| Kodakondsus |
Venemaa Keisririik, Nõukogude Liit |
| Teadusala |
raadiotehnika, küberneetika |
| Uurimisala |
raadiolokatsioon, bioküberneetika |
| Teaduskraad | tehnikadoktor (1936) |
| Teaduskutse | professor (1929) |
| Auaste | admiral-insener |
Elukäik
muudaTema isa oli soome päritolu Venemaa keisririigi kindral[1] Ivan Berg (soomepäraselt Johan Alexander Berg). Tema ema Elisabeth oli itaalia päritolu. Aksel Bergi isapoolsed vanavanemad olid Viiburi apteeker Alexander Berg ja tema naine Emilia.
Aksel Berg lõpetas 1914. aastal Merekorpuse. Esimeses maailmasõjas teenis ta noorema tüürimehana sõjalaeval. 1918. aastal võttis ta osa Jääretkest. 1919. aastal sai ta allveelaeva tüürimeheks. 1921. aastal oli allveelaeva komandör. Mereväeteenistust ühitas Berg õppimisega Petrogradi Polütehnilises Instituudis, seejärel jätkas õpinguid Tööliste ja Talupoegade Laevastiku Mereväeakadeemia elektrotehnika teaduskonnas. Pärast mereväeakadeemia lõpudiplomi kättesaamist 1925. aastal töötas ta õppejõuna Inseneride merekoolis.
Aastatel 1932–1937 oli ta Mereväe Side ja Telemehaanika Teadusinstituudi ülem.
1937. aasta detsembris Berg arreteeriti ja talle esitati süüdistus kodumaa reetmise eest, terroriaktide toimepanekus ja osalemise eest kontrrevolutsioonilistes organisatsioonides. Teda hoiti kinni kuni 9. maini 1940 NKVD erikonstrueerimisbüroos. Vabastati kinnipidamiskohast selgitusega, et tema süü on tõendamata. Juulis sai ta Vorošilovi-nimelise Mereväeakadeemia professoriks.
1941. aasta mais anti talle insener-kontradmirali auaste.[1] Sõja ajal põhjendas ta raadiolokaatorite loomise ja kasutuselevõtmise vajadust. Berg oli aastatel 1943–1944 elektrotehnikatööstuse rahvakomissari asetäitja ja 1943–1947 raadiolokatsiooni nõukogu esimehe Georgi Malenkovi asetäitja. Berg oli Raadiolokatsiooni Üleliidulise Teadusliku Uurimisinstituudi loomise (1943) eestvedajaid ja esimene direktor.
Berg oli aastatel 1953–1957 NSV Liidu kaitseministri asetäitja raadiorelvastuse alal ja 1953. aastal vastloodud NSV Liidu Teaduste Akadeemia Raadiotehnika ja Elektroonika Instituudi esimene direktor (1953–1955). 1959. aastast oli ta NSV Liidu Teaduste Akadeemia presiidiumi juures asuva küberneetikakomitee esimees. Ta koordineeris küberneetika teadusuuringuid. Edendas Nõukogude Liidus mitme teadusala – bioonika, tehnilise küberneetika, struktuurlingvistika ja tehisintellekti – tekkimist ja arengut. Tema toetusel hakati liiduvabariikides rajama küberneetikainstituute[1] (sealhulgas 1960. aastal Tallinnas loodud küberneetikainstituut). Berg on bioküberneetika ja biotehniliste süsteemide koolkonna rajajaid Venemaal.
Tunnustus
muuda- 1943 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks
- 1946 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemikuks
- 1951 – NSV Liidu Teaduste Akadeemia Popovi kuldmedal
- 1963 – sotsialistliku töö kangelane
- Nelja Lenini ordeni kavaler (1945, 1958, 1963, 1975)
- Kahe Punalipu ordeni kavaler (1944, 1947)
Sõjaväelised auastmed
muuda
- 1912 – mitšman
- 1916 – leitnant
- 1935 – 2. järgu insener-flagman[1]
- 1941 – insener-kontradmiral[1]
- 1944 – insener-viitseadmiral[1]
- 1955 – insener-admiral[1]
- 1971 – admiral-insener[1]
