Aksum on Etioopia põhjapiiri lähedal asuv linn, kunagise Aksumi riigi pealinn. Seal elas 2010. aasta seisuga 56 500 inimest.

Aksum
UNESCO maailmapärandi logo UNESCO maailmapärand
Asukoht  Etioopia
Tüüp kultuurimälestis
Kriteeriumid I, IV
Viited 15
Piirkond* Aafrika
Koordinaadid 14° 7′ 49″ N, 38° 43′ 7″ E
Nimekirja arvatud 1980 (4. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Aksum asub Etioopia mägismaa põhjaosas Adwa mägedes 2131 m kõrgusel merepinnast.

Halduslikult kuulub Aksum Tigray osariiki, mille keskus ja suurim linn on Mek'ele[1]. Regioonid jagunevad tsoonideks ja Aksum kuulub Mehakelegnaw' tsooni. Tsoonid jagunevad piirkondadeks ja Aksum moodustab omaette piirkonna.

Ajalugu

muuda

Aksum oli Aksumi riigi keskus. Omal ajal oli see tähtis mereriik ning näiteks Mani nimetas seda oma aja (see tähendab 3. sajandi) üheks neljast maailma suurriigist Vana-Rooma, Pärsia ja Hiina kõrval. See riik tekkis umbes 100. aasta paiku, täpsemalt on see teadmata.

356. aasta paiku ristis püha Frumentius Aksumi kuninga Ezana ja Aksum sai üheks esimestest maailma riikidest, mille riigiusk oli kristlus.

6. sajandil oli Aksumi kuningas Kaleb Bütsantsi pool-liitlane Pärsia vastu. Kuid selle perioodi kohta on allikad puudulikud ja piirduvad peamiselt kirikukirjadega.

7. sajandil algas Aksumi aeglane, aga pöördumatu allakäik. Selle põhjustas tõusev islami usk, mis lõikas Aksumi pikkamööda ära selle peamistest turgudest Aleksandriast, Bütsantsist ja Lõuna-Euroopast.

960. aasta paiku vallutas Aksumi teadmata päritolu kuninganna Gudit (Yodit, Juudit) ja sellega lakkas riik olemast. Aksumlased pidid välja rändama lõuna poole ja nende kultuur hääbus. Kuid linna mõju oli juba ammu enne seda vähenenud, tõenäoliselt koos rahvaarvuga.

Seejärel läks Aksum koos ümberkaudsete aladega Etioopia võimu alla. Etioopia pealinn asus kaugemal sisemaal, kaugemal islami mõjust, mistõttu ta oli vähem haavatav ja põhiliselt on Etioopia jäänud kristlikuks tänapäevani.

 
Meie emanda Siioni Maarja kirik

Aksumi kuningriigis räägiti ge'ezi keelt. See lakkas olemast elav keel juba enne kuningriigi lõppu, aga see on säilinud tänapäevani kirikukeelena. Seda kasutavad kõik etioopia kirikud: nii Etioopia õigeusu kirik, Eritrea õigeusu kirik kui Etioopia katoliiklik kirik. Ge'ez on teiste etioopia keelte, sealhulgas amhaara ja tigrinja keele lähedane sugulaskeel ja mõne hinnangu järgi on viimased ge'ezist arenenud.

Etioopia õigeusu kirik väidab, et Aksumis olevas Meie emanda Siioni Maarja kirikus asub piiblis mainitud seaduselaegas, milles on seadusetahvlid kümne käsuga, mille Mooses Jehoovalt sai. Kõrvalistele isikutele neid ei näidata ja see on tekitanud kahtlusi nende ehtsuses. Selles kirikus on kroonitud kõik Etioopia kuningad kuni 1632 võimule tulnud Fasilideseni ja uuesti alates 1872 võimule tulnud Yohannes IV-st kuni keisririigi lõpuni 1974.

Aksumit peetakse Etioopia kõige pühamaks linnaks. See on palverändude sihtkoht. Kaks kõige tähtsamat Aksumis peetavat usupüha on 7. jaanuaril tähistatav kolmekuningapäev ehk epifaania ja 24. novembril tähistatav Siioni Maarja püha.

Juba Aksumi kuningriigile eelnenud kultuuridel oli tavaks püstitada obeliske. Esialgu ei olnud need kuigi suured, omariikluse ajal püstitatud on suuremad.

 

1937 avastasid Itaalia sõdurid 1700 aasta vanuse Aksumi obeliski, mis lamas maapinnal ja oli viieks purunenud. Obelisk saadeti Rooma, restaureeriti ja püstitati seal. Seda obeliski peetakse Aksumi riigi ehituskunsti üheks kõige toredamaks näiteks. 1947 otsustas ÜRO, et see tuleb Etioopiale tagasi anda, aga Itaalia keeldus seda tegemast, mis põhjustas suuri pingeid Itaalia ja Etioopia vahelistes suhetes. Lõpuks saatis Itaalia 2005. aasta aprillis obeliski Etioopiasse tagasi, tasudes ka selle transpordikulu 4 miljonit dollarit. UNESCO paigaldas selle uuesti Aksumisse ja 2008. aasta juulis avati see ametlikult. 4. septembril 2008 pühitses Etioopia peaminister Meles Zenawi selle obeliski Itaalia presidendile Giorgio Napolitanole.

Aastast 1980 kuulub Aksum UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Viited

muuda

  NODES